August Gailiti romaani "Ekke moor" analüüs (17)

Romaani „Ekke Moor ” analüüs
August Gailit
Tegelased:

• Ekke Moor – Neenu noorim poeg
  
• Eneken – Enge ja Toomase tütar
  
• Enge – Toomase naine ja Enekeni ema
  
• Toomas Üüve – Enge mees ja Enekeni isa
  
• Aat Elme – Neenu teine poeg
  
• Neenu – Aat Elme ja Ekke Moori ema
  

Sündmustik
August Gailiti romaan „Ekke Moor” jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi.
Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine , üsna kiiresti tekkisid tal ühe uued ideed mida ellu viia.
Ühel päeval lahkubki Ekke oma kodukülast Ingelandist, et minna otsima lahtiseid allikaid ja avastada ning tundma õppida ennast. Ennast ära elatab ta juhutöödest, mis tee peale jäävad. Küll oli ta kraavikaevaja, küll sulane küla praosti juures ning rändkaupmees, oskas ta ka hästi näidelda. Samal ajal kui Ekke mööda ilma ringi rändas, jäi temast maha kodukülla Eneken – armastatud naabritüdruk. Enekeni isa Toomas Üüve oli noorte suhtele küll kangekaelselt vastu, kuid nad olid ikka koos. Teine kallis inimene, kes Ingelandi jäi, oli Ekke ema Neenu, keda Ekke pidas küll karmikäeliseks, kuid samas ka tubliks memmeks, kuna too oskas oma poja eest hästi hoolitseda.
Seikluste lõpus jõuab Ekke siiski tagasi koju ja on vahepeal rikkaks saanud. Kodus ootas teda tema kallis ema ja suur armastus Eneken. Lisaks ootas teda koju ka tema poeg, väike Ekke, kellest mehel aimugi polnud. Koju jõudes mõistis Ekke, et kõige parem on ikka kodus oma pere juures olla ja kõige paremad allikad ongi just seal.
Minu arvamus antud teosest
Seda võiks isegi natuke võrrelda Gailiti „Nipernaadiga” , aga vastandlikult Nipernaadile ei ole Ekke Moori teekonna põhjused mitte lustlikud, vaid sügavad – ta otsib vastust küsimusele, kes ta on. Ekke Mooris võib ära tunda eesti mehele iseloomulikke jooni – laiskus, luiskamine, mitmepalgelisus, memme poolt hellitatud logard jne.
Arvan, et kirjanik tahab selle teosega öelda, et võid ju mööda maailma ringi rännata ja kogemusi ja asju saada, aga lõpuks pöördud sa ikka tagasi koju ja taipad, et just siin on kõige parem elada ja olla. Võid ju ära põgeneda millegi eest, kuid see jääb sind jälitama, vaid kogemused võivad muuta inimest ennast.
Minule isiklikult meeldis see raamat, leian et see on õpetlik ja paneb ka ennast mõtlema, et kas ikka teha teoks oma plaan peale gümnaasiumi siit põgeneda, vast mitte.
Õpilase nimi
Klass