6 0.7 0.8 n 155 144 141 126 102 81,2 62,8 47,1 31,4 Tn 2,37 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22 21,7 21,2 3.1 Selleks, et koostada tehistunnusjooned, pinge muutumise kohta, kasutame järgmist valemit : Tt = 2 l , kus Tl on loomuliku karakteristiku moment, Tt tehiskarakteristiku moment; Alandades pinget 0,7 korda nimipingest, saame teguri väärtusi : T2,t = 0,7 2 2,l = 0,49 2,37 = 1,16 Nm Kanname saadud tulemused tabelisse 1.2 Tabel 1.2 T0 T2 Tn T3 T4 T5 T6 Tv T7 T8 T9 T10 T Tl 0 2,37 10,1 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22,2 22,0 21,7 21,2 20,2 Tt 0 1,16 4,95 6,17 7,01 9,46 10,7 10,9 10,9 10,8 10,6 10,4 9,9 Tabel 1.2 jätk T11 T12 T13 T14
Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral Kondensaatorite ehitus ja liigitus Püsikondensaatorid Kilekondensaatorid Keraamikakondensaatorid Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Senjett-keraamikakondensaatorid Elektrolüütkondensaatorid Muutkondensaatorid Häälestuskondensaatorid Seadekondensaatorid
20 milj tsüklit Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus Suur töökindlus Kontaktori nõuded: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat ankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Kontaktori töötamine Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor
Kondensaatorite tunnussuurused · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga.
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest.
Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Joon. 2 - Asünkroonmootori skeem Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori
komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul, seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba Lähestav- kasutab komparaatorit, et eemaldada pingete vahemikud kuni alles jääb vaid soovitud pingevahemik Triger: karakteristlik impedats: 2xümmargust| koaksiaal|andmesiin
flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6. Pingelohud Lühiajaline pingemuutus, kus toitepinge on alla 90% ja üle 1% nimipingest. Iseloomustavad tegurid: ulatus, sügavus, kestus, faasinihe, koht pingelainel, asümmeetria kolmes faasis. 7. Toitekatkestused Pinge alla 1%. 8. Liigpinged Võrgusageduslikud või transientliigpinged. Võrgusag. tekkib tavaliselt lülitustel või rikete tagajärjel (1f maalühise puhul pinge tõus tervetes faasides, pinge tõus ferroresonantsi tõttu, PEN juhtme katkemine
See peab olema tagatud ahela mistahes punktis toimuva luhise korral, mis tekib faasijuhi ja kaitsejuhi voi pingealti juhtiva osa vahel, vaikese naivtakistuse kaudu (nn metallilise luhis korral). Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas noutud rakendumisajad on luhisekaitse ja rikkekaitse osas tagatud.
· Mähise voolu liik: Vahelduvvool või alalisvool · Lülitav tarbija: Aktiivtakistus ; Mahtuvustakistus ; Alalisvoolu tarbija ; Induktiivtakistus ; Vahelduvvoolu tarbija · Aktiivtakistuse tarbija korral tuleb seadet kaitsta lühise eest Kui tarbijaks on elektrimootor siis tuleb teda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alapinge eest kaitseb, lülitades välja, kui pinge langeb 50...60% - ni nimipingest. Kontaktor omab nullkaitset st kui pinge kaob ära siis kontaktor lülitub välja. Kontaktoreid saame lülitada eemalt: · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Releede teel (automaat juhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Termorelee on elektriahela element, mille ülesanne on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee töö põhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi ning asub bimetallist
Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekkiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Mähised kolmnurklülituses Mähised tähtlülituses Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas.
käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja seetõttu peavad töötama koos kas sulav- või teiste kaitsmetega. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimipingest (kui pinge langeb alla lubatu, ei suuda elektromagnet enam ankrut kinni hoida ning see eemaldub vedru mõjul ja katkestab vooluringi. Lk 250. 38.Mis on magnetkäiviti ja millest see koosneb? lk 255 Magnetkäiviti onelektromagneetiline läliti,mida kasutatakse täilele võrgupingele lülitavate asünkroon mootorite sisse-välja lülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks . Need koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest ja sulav kaitsmest. 42
valitud kaitseaparatuur, mootori enda või käivitatava töömasina mehaaniliste vigastuste tõttu, mähiste mustumise, mootorikere risustamine või pinge kõrvalekaldumine nimiväärtusest. Mootori üle- koormus tekib mootori nimivõimsusest suurema töömasina kasutamisel või töömasina (elektrimajapidamisriist) ülemäärasel koormamisel (näiteks ettenähtust suurema pesukoguse pesemine pesumasinas jm.). Elektrimootori ülekoormus võib tekkida ka nimipingest madalama toitepinge korral. Asi on nimelt selles, et mootori poolt arendatav 18 võimsus on võrdeline pinge ruuduga. Kui näiteks toitepinge on 10% mootori nimipingest madalam, arendab mootor ainult 81% oma nimivõimsusest, 20% madalama pinge korral ainult 64% nimivõimsusest. Järelikult peab sellisel juhul vähendama vastavalt töömasina koormust. Mootori nimipingest kõrgem toitepinge suurendab mootori voolu ja
Tunnussuurused 1) Nimimahtuvus Cn ja nimimahtuvuse hälve Cn. Kondensaatorite nimimahtuvused on standard ridade E192(±0,5%), E96(±1%), E48(±2%), E24(±5%), E12(±10%), E6(±20%) 2) Nimipinge Un on suurim alalispinge millega kondensaator võib kestvalt töötada. 3) Kõrgpinge kondensaatoridele antakse mõnikord ka proovi pinge U p suurus. Proovi pinge on suurim pinge mida kondensaator teatud lühikest aega talub. Proovi pinge on 1,5 - 3 korda kõrgem nimipingest kuid madalam läbilöögi pingest. 4) Mahtuvuse temperatuuri tegur c näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutusel ühe kelmi võrra. 5) Isolatsiooni takistus Ris - väljendab dielektriku kvaliteeti ja määrab kondensaatori lekke voolu suuruse. 6) Erimahtuvus on kondensaatori mahtuvus tema mahuühiku kohta. Erimahtuvus on kõige suurem elektrlüütkondensaatoridel ja kõige väiksem õhkdielektrikutel näiteks pöördkondensaatoridel.
lühisekoha ees. Selle nõude täitmiseks ei tohi sularite tunnusjooned ristuda. Sulavkaitsmed - põhinõuded 3. Sulari vahetuseks kuluv aeg peab olema võimalikult väike. 4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele. Madalpingekaitsmed testitakse nimipingest 10% kõrgema pingega. 230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid. Kõrgepingekaitsmetel on erinõuded. Sulari ja sulavkaitsme nimivool Kestvalt talutav sulari vool. Kasutatakse erinevaid standardarvuridasid. R10 rea järgi 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80 ja 100 A. Sulavkaitsme nimivool suurim sulari nimivool. Nimisagedus Kadudest põhjustatud temperatuuritõus Sulavkaitsmed - nimiandmed Kontaktide võimsustaluvus Lahutusvõime
Kui lamp tuleb kohale asetada kindlas asendis, on tihvtid sokli otsast erineval kaugusel. Taldriksokliga lampi hoiab kohal pide, tihvtsokliga lamp kinnitub aga tihvtide abil pesa väljalõigetesse. Sellist lampi tuleb vahetamiseks vajutada ja pöörata. Tema pesa põhjas on suruvedruga klemm. Lampide valgustugevus ja vastupidavus sõltuvad suurel määral rakendatud pingest. Markeeringus näidatud valgustugevus saadakse arvutusliku pinge puhul, mis nimipingest erineb. Kui pinget 10% võrra suurendada, siis valgustugevus tõuseb 50%, kuid vastupidavus väheneb neli korda. Pinge tõstmisel 15 voldini võivad lambid kohe läbi põleda. Laternate valgustugevust on võimalik suurendada halogeenlampidega. Nende valgustugevus on sama voolutarviduse korral märksa suurem kui tavalistel hõõglampidel. Halogeenlambi iseärasuseks on hõõgniidi kõrge temperatuur, mis võib ulatuda kuni 3200 °C.
mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos muutuvad sõltuvalt pöörlemiskiirusest. Vääratusmoment Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis
mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos muutuvad sõltuvalt pöörlemiskiirusest. Vääratusmoment Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis
Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Kondensaatorite tunnussuurused: · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. 2.11.1 Kondensaatorite liigitus ja ehitus Kilekondensaatorid - Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse
47. Kas õppimine soodustab leiutamist? Kahe otsaga asi. Kui väiksem olin, siis nuputasin igasuguseid asju välja ja ehitasin LEGO - dest igasugust huvitavat jama. Praegu küll enam ei oskaks, mõtlen, et ei saa, see ei saa töötada. Samas, kas Priit oleks osanud sulgurreostaati teha, kui ta ei teaks, mis asi on reostaat? 48. Millal tekib mootoril lühistalitlus? Asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. St et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70%, siis suudab mootor arendada vaid 0,7 x 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. 49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xC 50
Aktiivtakistusega tarbija neid tuleb kaitsta lühise eest Elektrimootor kui tarbija (induktiivtakistusega tarbija) teda tuleb kaitsta lühise kui ka ülekoormuse eest El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi . Kontaktori kaitsevõime kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori lülitamine kontaktoreid saab lülitada eemalt · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Relee abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti magnetkäiviti e. Kontaktorkaitselüliti koosneb kontaktotist lülituspunktist ja termoreleest Termorelee on elektriahela element, mille ül on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee tööpõhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistustraat)ning mis
mootori nimisagedus on 50 Hz. Sagedusmuundur peab seda funktsiooni võimaldama. Kui 50 Hz puhul toidetakse mootorit pingega 230 V, siis 87 Hz puhul teguri 3 korda suurema pingega 400 V. See on võimalik ainult sellisel mootoril, mida võib kolmnurkühenduses toita pingega 400 V. Kui mootor staatorimähistega 230 / 400 V (Δ / Y). Mähised peavad olema sellise režiimi jaoks sobivad [14]. On oluline, et mootori pinge suureneb koos sagedusega ning nimipingest 230 V suurematel pingetel on pinge ja sageduse suhe konstantne ( U / f const ) ning sama väärtusega kui nimipingest allpool . Enamike mootorisarjade puhul toodetakse suurema (üle 4 kW) võimsusega mootoreid ka suuremale toitepingele, nt 400 / 690 V. Nende masinate puhul pole võimalik rakendada põhisageduse suurenemist kuni 87 Hz. Seepärast tuleb jälgida, et suurendatud põhisagedusega ajamites kasutataks vaid 230 / 400 V nimipingega mootoreid.
ankruvoolu puudumise ( I a = 0 ) ja konstantse pöörlemiskiiruse1 n = const korral. 2. Väliskarakteristik U = f ( I ) on ankru (generaatori) klemmipinge U sõltuvus koormusvoolust I juhul, kui pöörlemiskiirus n = const ja ergutusvool I e = const . Väliskarakteristikult määratakse generaatori nimipinge muutus, milleks loetakse generaatori klemmipinge muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini. Tavaliselt väljendatakse pingemuutus protsentides nimipingest: 1 Praktikas sageli kasutatav pöörlemiskiirus n (pööret minutis e 1/min) on seotud pöörlemissageduse n (Hz) ja nurksagedusega w (rad/s) järgmiselt: n = 60n = 60 w / 2p . 8 U 0 - U nom dU = × 100 % , (5) U nom
o päikesekiirgus. Elektrilistest mõjudest on esikohal nii püsitalitluses kui ka siirdeprotsesside käigus mõjuvad pinged. o Nimipinge UN, see on pinge, millele võrk või seadmed on ette nähtud. o Võrgu suurim ja vähim talitluspinge Umax ja Umin, milleks on mistahes ajahetkel võrgu mistahes punktis normaalse talitluse korral esineva pinge suurim ja vähim väärtus. Tavaliselt suurim ja vähim talitluspinge ei erine võrgu nimipingest rohkem kui ligikaudu ±10 %. o Seadme suurim lubatav kestevpinge USL, milleks on suurim kestvalt mõjuv pinge, millele seade on ette nähtud. Seadme suurim lubatav kestevpinge on võrgu suurima talitluspinge selline väärtus, millel seadet veel lubatakse kasutada. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 3 Rein Oidram
3) τ kus kaoaja τ võib määrata näiteks maksimaalkoormuse (kasutus)aja Tm järgi käsiraamatutes leiduvalt kõveralt. Meie oludes on see väärtus tavaliselt piiri- des 3500...4500 h. Lisaks aktiivvõimsusele võtavad tarbijad võrgust ka reaktiivvõimsust. Näiteks on lühisrootoriga asünkroonmootorite cos ϕ ≈ 0,85...0,9 ehk tan ϕ ≈ 0,6...0,5. Tarbija reaktiivkoormus sõltub oluliselt tarbija iseloomust, koormusrežiimist ja võrgu nimipingest, kuna reaktiivvõimsuskaod trafodes ning liinide mahtu- vuses ja kompenseerimisseadmetes genereeritavad reaktiivvõimsused on mär- kimisväärsed võrreldes võrgus edastatava reaktiivvõimsusega. Tavaliselt puuduvad andmed elektrivõrgu reaktiivkoormuste kohta. Projek- teerimisel võib kasutada reaktiivkoormuste määramiseks ligikaudseid koor- mustegureid või tan ϕ väärtusi. Nii on näiteks meie oludes kasutada maksi- maalkoormusel, sõltuvalt nimipingest, järgmisi väärtusi:
Nad nõuavad vähem ruumi, on välismõjude eest paremini kaitstud ning ohutumad. Teisalt on kaabelliinid aga kallimad ja nende remont aeganõudvam. Kaabelliine rajatakse peamiselt linnades ja muudes tiheda asustusega piirkondades, kus see on sageli ainuvõimalik lahendus. Tavaliselt mõeldakse kaabelliinide all elektriliine, mis paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm. Kaablite konstruktsioon on suhteliselt keerukas, sõltudes nimipingest, soonte arvust, materjalist ning töötingimustest. Kaablisooned, üks või mitu, paiknevad mantli sees, mis on ette nähtud kaitseks mehaaniliste vigastuste, korrosiooni ja niiskuse eest. Kaablis ei tohi niiskus levida piki- ega ristsuunas. Selleks on kaablis juhi kiudude vahel pikisuunaline ja juhtide vahel ristisuunaline veetõke. Keskpingekaablite isolatsioonimaterjaliks on ekstrudeeritud polüvinüülkloriid (PVC) ja polüeteen (PE, PEX, XLPE)
Masti tüüp Kirjeldus pealejooksu tüüp nurk …… …… …… …… Valida tulevad kõigi asjakohaste mastide (kande-, ankru-, ja lõpumastide, vajadusel ka nurga-, transpositsiooni-, ristumis- ja harumastide) tüübid läh- tuvalt liini nimipingest, masti valitud materjalist, juhtmete ristlõikest, ahelate arvust, juhtmete kinnitusviisist, juhtmemargist jms. 15 või 20 mm jäitekihiga või juhtmete hüplemise ohtlikes piirkondades on soovitav kasutada juhtmete horisontaalpaigutust (töökindluse huvides). Eesti loetakse üldiselt harva esineva hüplemise alaks. Kaheahelalise liini puhul tuleb arvestada järgnevat: • Juhtmete nn “kuusekujulise” paigutuse korral on mastid kõige odavamad
Valgusallikaid isel.vad järgmised suurused:1)nimipingeUn;2) nimivõimus Pn;s.o nimipingel tarvitatav võimsus:3)valgusvoog ; 4) valgusviljakus =/P(lm/W), mis on lambi valgustuslik kasutegur:%) nimitööiga Tn, s.o. kesmine tööiga nimipingel. Üks levinumaid elektrilisi valgusallikaid on hõõglamp, milles valguskiirgust tekitab volframist hõõgniit.Hõõglambi võimsus, valgusvoog, valgusviljakus ja tööiga sõltuvad lambi pingest.Oluline on hõõglambi tööea märgatav pikenemine nimipingest veidi väiksemal pingel töötamisel ja tööea oluline lühenemine, kuipinge on suurem nimipingest.Hõõglamp põleb läbi, kui pinge on ligikaudu võrdne 1,5Un.Luminofoorlamp koosneb klaastorust, soklitest, bispiraalsetest elektroodidest ja väljaviikudest.Klastoru sisepind on kaetud luminofooriga või luminofooride seguga. Luminofoorid helendavad ultraviolettkiirguse toimel. Toru on täidetud elavhõbedaauru ja argooni seguga madalal rõhul. Lambi süttimiseks vajalik pinge on
rl toicictakse nrootorit sel juhul {3 korda väikscnra pirigcga (nt. 400 : t3 =, 230 V), siis pezib ka nlootori rrimipinge 50 Hz puhul olema {3 korc]a väiksetn elrk 230 V. See tinginrrrs orr täidetud' kui nrootori staatorinrähised on 230 / 400 V rrirrripirrge pulrul kolnirrru'k- ļülituses. on ohrlirre. et nicloįori pirrge sttureneb koos sagedusega ning ninripingest 230 v suurenrateļ pūrgetel on pinge ja sageduse sulre kotrstantne (U/f : const) ning satrra r,äärtusega kui nimipingest allpool. Mäikigem, et ettattljke lllo(}īorisäIjacle prrhul toodetakse SuuJ:ell1a (tile 4 kW) võinlsLļSega rnootoreicį ka sutreniale toitepingele, trt. pingele 400 l690 V. Neride nrasittate puhul pole võinralik rakerrdada põhisagedttse suuretrdarrrist kuni 87 Hz. See1lärast tlrleb jälgida, et suurendatucl põhisageduSega ajarnites kasutataks vaid 230 / 400 V rritrlipirlgega rnootoreįd.
töötoiminguid. Pingealune töötsoon ohutsoon- pingestatud osi ümbritseb ruumi osa, mille isolatsiooni tase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata.(DL) Pingelähedane tsoon- väljaspool pingealusest töötsooni asub, teatava kauguseni ulatav ruumiosa.(DV) DL-pingealuse töötsooni välispiiri määrav kaugus. Dv- pinge lähedase tsooni välispiiri määrav kaugus. Töötsoonide välipiiride väärtused sõltuvad võrgu nimipingest Võrgu nimipinge Tsooni välispiiri määrav õhuvahemik efektiivväärtus Un (KV) Pingealusel töötsoonil DL Pingelähedane tsoon Dv (mm) (mm) 1 kokkupuuteta 200 6 90 1120
Loetletud kaitseviiside rakendamisel võetakse aluseks nõutavat isolatsiooni tagavad vähimad õhkvahemikud. Need õhkvahemikud leitakse mõjuvate liigpingete alusel CENELEC'i isolatsiooni koordinatsiooni standardite EN 60071-1 ja EN 60071-2 põhjal (Eesti standardid on vastavalt EVS-EN 60071-1 ja EVS-EN 60071-2). Vähimad õhkvahemikud on toodud konspekti osas 2.2 "Alajaamade talitlustingimused". Joonistel 9.1.1 ja 9.1.2 on kujutatud vähimate õhkvahemike sõltuvusi võrgu nimipingest elektroodide erineva kuju korral ülikõrgepingelistes elektripaigaldistes. Sellesse pingete rühma kuuluvad Eestis 330 kV elektripaigaldised. Joonistel esitatud õhkvahemikud on esitatud ka järgnevas tabelis 9.1.1. Tabel 9.1.1 Vähimad õhkvahemikud EVS-HD 637 S1:2002 järgi Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Tarind Tarind Rööpjuht Juht Tarind Tarind Rööpjuht Juht
mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos muutuvad sõltuvalt pöörlemiskiirusest. Vääratusmoment Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis
vesinikusisaldusega elektroodidega Cekv > 0,45 (või paksude elementide puhul) - nõutav termiline töötlus enne ja pärast keevitamist 1.6 Pingekontsentratsioon ja algpinged Ristlõike järsu muutuse korral, näiteks poldiaukude, väljalõigete vms puhul pingevoog kõverdub ja tiheneb ,,takistuse" juures. Selle tulemusena tekib ebaühtlane pingejaotus. Maksimaalse pinge erinevus nn nimipingest nom = N/Anet või nom = M/Wnet võib ulatuda kordadesse. Seda nähtust nimetatakse pingekontsentratsiooniks. max Pingekontsentratsiooni iseloomustab kontsentratsioonitegur = . nom Mida järsem on ristlõike muutus, seda suurem on kontsentratsioonitegur. Kui vaadelda näiteks
annaabi.ee 
