Esimene nimi mis ta välja mõtles oli Tekla. Ta tutvus poisiga, kes võttis ta enda juurde ja nad hakkasid käima. Maur oli rikas ja ostis Teklale kõike. Ühel õhtul tuli välja et ta mõtles selle kõige välja ja Maur sai väga vihaseks ja kihutas ta linnast välja et ta läheks minema ja tagasi ei tuleks. Liisa-Ly läks uude kohta aga nüüd nimega Säsil. Ta kohtus ühe poisiga Andrei. Ühel õhtul kui nad läksid Andreiga Pärnu sattus ta kokku oma klassiõega ja rääkis ta sisse. Ta jooksis minema Andrei juurest kuna ta ei tahtnud seletada miks ta nii tegi. Peale seda ta hakkas aru saama et nii enam ei saa ja ta läks Tallinna oma vana sõbranna juurde kes võttis Liisa-Ly enda juurde. Ta sõbranna Marilis võttis ühendust Liisa-Ly emaga Liisa-Ly seljataga. Kui Liisa-Ly aru sai mis toimus jooksis ta Marilisi juurest ma minema. Ta vist üritas oma isa käitumisega leida oma isa, kuid sellest polnud kasu. Lõpuks sai ta aru et ta peab koju tagasi minema
pööravad, sest on töö ja muude asjadega liigselt hõivatud. Samuti on teoses käsitletud ka kodutute probleeme ja võrreldud üsnagi erinevaid perekondi. See on küllaltki ebatavaline noorsooromaan, sest ei käsitle tüüpilisi teemasid nagu narkootikumid, esimene armastus, pidutsemine, koolielu jms. Teos räägib ühest jõuka ärimehe tütrest, kelle ema on surnud. Ta saab kõik materiaalsed asjad, mida ta soovib, kuid ta ei ole õnnelik, sest tema isal ei ole tema jaoks kunagi aega. Rebecca on 13-aastane väheke naiivne, kuid vahetevahel päris täiskasvanuliku mõttelaadiga tüdruk. Lugu saab alguse sellest, kui tema isa Valdo lubab temaga kinno minna ja jätab ta hotelli ootama. Valdo kohtab aga teel tütre juurde oma head sõbrannat Mirellet, kes peab seoses näitlejatööga sõitma välismaale. Kuna Mirelle lend hilineb, lubab Valdo temaga aega veeta ja unustab Rebecca sootuks, viimane aga, mõistes, et isa on ta taaskord unustanud, solvub ja otsustab põgeneda
Kirjandusteose analüüs Ma lugesin raamatut ,,Kaunis kurjus", mille autor on Rebecca James. Raamatu autor Rebecca James on Austraalia menuajakirjanik. Ta sündis Sydneys ning elab nüüdseks koos elukaaslase ning nelja pojaga Canberras. Rebecca on töötanud köögikujundajana, ettekandjana, inglise keele õpetajana Indoneesias ja Jaapanis, baaridaamina ja taksodispetserina Londonis. Praegu kirjutab ta oma teist raamatut. Teose sõnum lugejale on see, et inimesi ei saa siiski kinnisilmi usaldada ning mõelda, et nad on head, kui käituvad kord hästi ning mõne aja pärast halvasti. Inimesed võivad tunduda väljast väga sõbralikud ja toredad, kuid tema sisemus võib olla kuri ja sünge
Ivanhoe oli peaaegu alla andmas, kui talle tuli appi Must Rtel, kes ka kohe kadus. Ivanhoe vitis jlle. Rowena pani Ivanhoele krooni phe. Seal pidi ka Ivanhoe paljastama ennast ja teda tundisid ra nii Rowena kui ka Cedricu. Kui ta sai krooni phe, siis ta kukkus kokku, sest tal oli kehas oda ots sisse murdunud. Ivanhoe viidi hte lossi, mida keegi ei teadnud. Cedric ja Rowena lksid teda metsa otsima. Kostis appikarjeid ja nad lksid vaatama, milles on asi. Isaac lebas seal maas ja tema ttar Rebecca istus krval. Cedric ja Rowena vtsid vana mehe ja tema ttre endaga kaasa, kui neid tuldi rvima ja nad viidi sinna samasse lossi, kus oli ka Ivanhoe. Nemad aga ei teadnud, et Ivanhoe oli sealsamas. Gurth (Cedricu teener) ngi, kuidas nad minema viidi. Gurth rkis Locksley Robinile loo ra ja siis Robin kogus oma armee kokku ja nad lksid nendega stta. Bois-Guilbert huvitus Rebeccast. Tehti plaan, kuidas saada paari inimest tagasi. Gurth lks lossi ja vahetas
mõnikord see ka ebaõnnestub, see on inimlik. Sel puhul leiavad need vastutavad, edukad, saavutustele orienteeritud inimesed, et miski ei laabu: nad ei suuda elada võetud kohustuste vääriliselt ning standardite tasemel, mia nad ise endale seadnud on. Sellistes situatsioonides on juhtide panused väga suured, tahetakse jõuda tuumani, mida tähendab olla edukas juht ning vastutustundlik inimene. Olukordi, nagu Rebecca Denneti oma, kutsutakse vahepeal ,,mustade käte" probleemiks. See nimetus pärineb prantsuse filosoofi Jean Paul Sartre'i samanimelisest näidendist. Tegevus toimub sõja ajal, kus peategelasteks on kommunistliku partei põrandaaluse üksuse veteranist juht ja noor innukas parteiliige. Näidendi kulminatsioonihetkel süüdistab noor mees liidrit partei ideaalide reetmises, kui liider läheb kompromissile poliitiliste jõududega. Vanem
turvatundest ja ebakindlusest, süütundest ja süüdimatusest, väikestest võitudest ja suurtest kaotustest, otsustest ja nende tagajärgedest, vastutusest elu ees... ning kõige rohkem armastusest – tingimusteta armastusest, mis on hädavajalik selleks, et igast inimesest saaks kasvada eluterve isiksus. Barbi-Katrin Lõhmus “Imesid juhtub harva” • • Sisu tutvustus • “Imesid juhtub harva” on jutustus 13- aastasest Rebeccast. Tema isa on miljonär ja tüdrukul on olemas kõik, mida saab osta raha eest. Kuid pärast ema surma saab Rebecca aru, et õnnelikuks ei tee pelgalt ainelised
aadlidaam. Athelstane- saksi kuningate viimane võsu, Cedricu arvates peaks troon talle kuuluma, Cerdic õhutab teda, et tast kuningas saaks, kuid Athelstane on laisk, mugav. Richard saab teada, et John on ebaõiglane, kogub enda ümber väesalga, annab teada, et ta on kuningas. Selle väesalga toel saab ta trooni tagasi. Ivanhoe ja Cedric lepivad lõpuks ära, sest kuningal oli üks soov, mille Cedric pidi täitma, sest ta oli andnud lubaduse. Üks tegelane juuditüdruk Rebecca oli ravinud haavatud Ivanhoe terveks, kellesse ta ka armus, kuid Rowena ja Ivanhoe jäid lõpuni kokku. Rowena- väga peen, kena riietus, roosa jumega, naiselik. Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost
Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast. Pärdil oli halb maine, teiste inimeste silmis oli ta kurjategija. Karina oli noor tüdruk, kelle arvates vanemad temast ei hoolinud, nad hoolisid ainult tema väiksemast vennast Anarist. Anar oli raskelt haige, tal puudus siseorgan ja kuna sama veregrupiga inimest mujalt ei leitud, pidi Karina oma siseorgani talle loovutama Et Karina nõusse jääks ja oma allkirja annaks, osteti tema lemmik kooki ja toodi lapsepõlve pildi välja, kus igal pildil istus Karina oma vanemate süles. Tegelikult elas Karina enamus oma lapsepõlve aastatest tädi juures, kuna emal oli alati kiire. Igatahes jäi Karina nõusse, andis oma allkirja ja esimest korda elus tekkis tal tunne, et temast hoolitakse. Karina seisis bussipeatuses, keegi ei tulnud teda isegi saatma. Ta ootas, et juhtuks ime
Pikem jutt on huvitavam. Milline jutt on sinu arvates parem, kas lühike või pikk jutt? Miks? 3. Semantiliselt Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle. sidumata teksti Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina tajumine ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu jutustab tibu. Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille. Pille jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille Õpetaja ütleb hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti tibu jutu lõpus, tekst 1). laused uuesti ja laps paneb
Elas saksamaal Weimaris, itaalias ja prantsusmaal. Pariisis õppis maalikunsti. Tagasi Inglismaal, pidas Londonis ajakirjaniku ja karikaturisti amtit ajakirjale ,,Punch". Looming: ,,Snoobide raamat" . Snoob on inimene, kes peab ennast tähtsaks ja targaks, kuigi tema tarkus piirdub kesise haridusega. Satiir tähendab kellegi ülenaermine (inim pahesi väljatoomine) Olulisim teos: ,,Edevuse Laat" (,,Vanity Fair") Romaan ilma kangelaseta, tegelasteks vastandliku taustaga Amelia ja Rebecca. Põhiprobleemiks on teoses elus läbilöömine ja ,,haljale oksale" jõudmine hoolimata sellest, et ümbritseval ,,edevus laadal" soovivad seda kõik teisedki. Peategelastest premini õnnestub see eluraskustes karastanud Becky, kuna turvalises kodus üleskasvanud Amelia jääb abituks ja nõrgaks. Gustave Flaubert [güst'aav flob'eer] (12. detsember 1821 8. mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik. Eriti on tuntud tema realistlik romaan "Madame Bovary" ja ta piinlikult
Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal. Miss Saigon "Miss Saigon" on prantsuse autorite Claude-Michel Schönbergi, Alain Boublili ja Richard Maltby juuniori muusikal. "Miss Saigon" kanti esmakordselt ette aastal 1989 Londonis, kust see levis kiiresti üle terve maailma. Londonis mängiti etendust aastani 1999; Broadway esmaettekanne oli aastal 1991, kus see jooksis järjepanu 10 aastat. Nende mängukordade põhjal on tegemist kõigi aegade kümnenda enimmängitud muusikaliga. "Miss Saigoni" on mängitud-lauldud kõikjal Islandist Filipiinideni ning Eestist Uus- Meremaani. "Miss Saigonile" on muude tunnustuste kõrval omistatud teatriauhind Tony nii parima muusikali kui ka mees- ja naispeaosalise eest (maailma esmaettekandes Lea Salonga ja Jonathan Pryce). 4
jõudma, lisaks puudus ta koolist palju, sest ta ei suutnud olla kohas, kus teda halvasti koheldi. Kodus läksid ema probleemid järjest hullemaks, mis survestasid ja mõjutasid Johannest otseselt, kuni ta lihtsalt enam ei suutnud. Ta ei olnud kunagi enne mõelnud enesetapule, kuid nüüd oli ta valmis seda tegema. Ta mõtles, et ta ei taha enam seda elu, mis tal on. Ta oli enesetapu äärel, kuid siiski mõtles ta ümber ning jooksis hoopis kodunt minema õe juurde, jättes ema üksi. Ta hakkas elama oma õe juures, ta võttis ennast kokku. Ta alustas põhimõtteliselt nullist. Ta hakkas korralikult koolis käima. Õppis korralikult, et kõiges järele jõuda. Ta hakkas trenni tegema, et vormi saada. Ta ei suhelnud enam Lasnamäe ,,sõpradega". Klassikaaslased ei suhelnud temaga, aga ta oli sellega leppinud ning tegeles oma asjadega ja mõtles, et kunagi ta veel neile näitab, kes ta tegelikult on. Koolis kuulus ta ühte
siin ruumis oli ainult tema keha. Ta mõtles kuidas võis foto Helenast satuda tema juurde,poiss võttis pildi oma koolikotist välja, kuid seal polnud enam seda naeratavat tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua. Koju jõudes karjus poiss üle terve maja:"Marian!" Naine jooksis trepist alla uniste silmadega, kuna oli just maganud. (Pealae oma õe surma pole ta peaegu kunagi hästi magada saanud.) Unise, kuid mureliku häälega esitas Marian küsimuse:"Kas midagi on juhtunud?" "Mäletad ma näitasin sulle hommikul fotot, kus oli üks blond tüdruk?" "Mis blond tüdruk? Seal oli ainult su ema
Artst sai aru kõigest, nagu ma hiljem mõistame väike tüdruk erutas teda ning hirm teda haaras. Kes võiks mõelda, et selline armastus üldse on võimalik?! Nii puhtad ja õrnad suhted inimeste vashel suure eavahega. Nende vahel oni arusaamine ja üksmeel, aga mõnikord suhted isemoodi jahmatasid ja hirmutasid. Juhtum maal katsus hingu põhjani, sügavas mõttes metsas jalutades, tüdruk meenutas Teda, ning märgatas Teda,kiiresti jooksis juurde. Ta vaatas ja imetles mind, ma olin kaunis, kättesaamatu, ebamaine, kuuvalgel näisin ma haldjana, aga ta ei pidanud vastu, ruttas mulle järele, haaras kinni mu lehvivatest juustest, mu öösärgi volangidest, tõmbas mind end vastu, see oli Tema ja ma surusin oma põse tema põse vastu, ei se polnudki Tema palg, vaid männi krobeline koor või kasetüve sile, ma silitasin seda ja tundsin järsku nii suurtigatsust Tema
- isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni - isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest - mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima - kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole - kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha - isa läks ära, raadio mängis - tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda tal teha, sest muidu võisid nõelad voodisse ära kaduda ja hiljem torkida - tüdruk ajas end lõpuks voodist üles ja pani selga oma kõige inetumad riided ning hakkas toolidega kolistama, mispeale vanaema tuppa saabus ja tüdrukut tutistas lõhkumise eest
Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega
" Pan Brown · ,,Iga vanema inimese sees on laps, kes igatseb oma ema järele." Helen Thomson · ,,Aastad on meid muutnud kuid teinud meid lähedasemaks. Ema ja laps sõbrad kogu eluks." Pan Brown 14 · ,,Olen... õppinud tõeliselt mõistma seda, mida mu ema on mulle kogu elu kinnitanud: ,,Ma olen alati Sinuga!" Kogu aja, ka igaveses teispoolsuses, juhtugu mis tahes." Rebecca Walker 13.peatükk Mälestused, mis kestavad igavesti · ,,Minu kõige eredamad noorusmälestused on seotud minu ema köögiga, kojutulekuga, halutule soojuse ja armastusega valmistatud hea toidu juurde." Margaret Fulton · ,,Tänan Sind selle eest, et andsid mulle lapsepõlve, millele sain ehitada elu." Pan Brown · ,,Kes jooksis mulle appi, kui kukkusin? Kellel oli alati mõni hea lugu jutustada? Kes suudles haiget saanud koha terveks? Minu ema
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma
Õhtul selgitas isa paatide ehituse omapärasid, mis aitavad neil vee peal püsida. Ootamatult ilmus ukse taha Papa, kes tõi tagasi kutsika. Ema lubas koera üheks õhtuks jätta, kuid mitte kauemaks. Uus omanik pidi leitud saama ajalehe vahendusel. Järgmisel päeval ehitasid lapsed kastist päris mereröövli laeva- lisati lipp ja isegi mereloom koer oli olemas. Nad otsustasid paati katsetama minna jõe peale, kuid pööningult seda alla toimetades, lõhkus paat Maria toa akna. Tüdruk jooksis nuttes ära, poiss kartis nii Papa kui vanemate reaktsiooni. Kuid keegi ei pahandanud, veel hullem- Papa teatas, et nad kolivad Mariaga ära. Mariaga ära leppimiseks kinkis poiss talle enda isikliku mereröövliraamatu. Tüdruk võttis kingituse vastu ja lebas voodis edasi. Tüdruk oli haigeks jäänud- aken ei hoidnud sooja. Sten- Erik tõi Mariale Kertu võlupannkooke, et ta ruttu terveks saaks. Ja näe imet! Järgmine päev olid mõlemad valmis asuma laeva katsetama. Nad
kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma hakkas, et Pirre ja Rääk metsas alasti ringi käivad, Leemet rääkis neile suurest täist, mille üle
Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Sisaldab jutukesi: Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“ Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal. Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki pliidirauale:“Säh sulle kooki moosiga“ütles vanaema ja Peep mõtles, et ta saab nüüd kohe kooki. Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas
" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!"
Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks.
"Must inglike" raamatukokkuvõte "Must inglike" on Juliette Patricia Ebara parim teos, mis peegeldab mõnevõrra autori enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma pisiõe vastand ja ehk oli see üheks põhjuseks, miks õdede vahel säilisid kuni ühe viimse hinget�
järgmisel õhtul kodus. Raskolnikov otsustas sel ajal tappa liigkasuvõtja. Järgmisel päeval tegi mees ettevalmistusi. Ta valmistas ette paki, mida kavatses esitada pandina. Ta tegi palitu külge silmuse, kuhu riputas kirve nii, et keegi ei näeks. Ta näppas majahoidjalt kirve ja läks oma plaani teostama. Ta ulatas liigkasuvõtjale paki ja kui naine hakkas pakki avama, lõi mees talle kirvega mitu korda lagipähe. Ta võttis naiselt kaelast rahakoti ja taskust võtmekimbu ning jooksis kohe magamistuppa. Sealt võttis ta voodi alt kirstust kuldehteid. Kuriteole sattus peale liigkasuvõtja õde, kelle Raskolnikov samuti tappis. Raskolnikov sulges ukse ja hakkas verd maha pesema. See aeg tulid ukse taha uued pantijad, kes peagi läksid kojameest kutsuma, kuna uks oli seestpoolt riivis ja keegi ei vastanud. Hetkel, mil pantijad kojameest kutsuma läksid, põgenes Raskolnikov korterist ja peitis end ühes tühjas korteris kuni mehed olid tast möödunud ja ta põgenes koju.
koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUNINGANNA VICTORIA Referaat Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11 b Juhendaja: Heli Heinaste Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Alexandrina Victoria.....................................................................................4,5 Kuninganna Victoria................................................................................6,7,8,9 Sündmusi Victoria valitsemise ajal.....................................................................10 Huvitavat kuninganna ja tema ajastu kohta..........................................................11 Kokkuvõte................................................................................................12 Illustratsioonid........................................
Isa ei võtnud telefoni vastu. Ann kõndis üksinda keset nõrgalt valgustatud tänavat. Surnuaia juurde jõudes kaalus ta minna ka ringiga kuna öösiti on ikka surnuaiad hirmuäratavad. Kuid ringi minnes oleks läinud liiga palju aega raisku. Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama. Järsku kuulis ta enda pea kohal raginat ja sai napilt eest ära kui keegi suure prügikotiga üle müüri ronis ja peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud. Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda
magama, Victorine andis talle head-ööd-musi. Michonneau ja Poiret läksid politseisse, tahtsid Vautrini kohta küsida, said aru, et selle kinni võtmine on oluline. Järgmisel päeval magasid kõik kaua. Vautrin käis varakult väljas. Preili Michonneau pani Vautrini kohvi sisse vedelikku. Käskjalg tõi Eugéne'le kirja Delphinelt, ütles, et läheb tema juurde. Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima. Preili Michonneau, Poiret nägid märke, mis tõeatasid, et tegu on Surma-narritajaga. Eugéne nägi Bianchoni, rääkisid Victorine vennast, kuulis Vautrinist, ütles, et asi on kahtlane. Eugéne otsustas, et Victorine'ga ei abiellu, teeb Delphine õnnelikuks. Tagasi jõudes oli Vautrin kosunud, sai rohtu, Bianchon tahtis okse laborisse viia, uurida, preili Michonneau oli selle vastu, Bianchonile tundus asi veel kahtlasem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
