Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimed marmortahvlil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ahas, käsper, käämer, kohlapuu, miljan, konsap, sotsialismoisi, vaenlane, vahepeal, marmortahvlil, mugurooldaja, noorsoo, kannatama, ahaseataljoni, teadnud, kuulis, rannu, nalja, lätlased, albert, esimesest, vabadusõda, viimased, rikkamate, rahvuslane, iseseisvus, sõltumatus, kordagi, kodumaad, sedavõrd, öelnud, üldmobilisatsioon, ainustNIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas
Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoja tornist sini-must-valge lipu ning alustasid Eesti saksastamisega. Ühingud alustasid tegutsemist põranda all. Peagi tuli teade , et sakslased on valitsuse üle võtnud. Alustati kooliõpilaste armee kokkupanekut ning oli vaja relvi. Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja. Ühel hommikul saadi teada, et saksa okupandid on lahkunud ja inglastest abivägi
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi?
Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju
Nimed marmoltahvlil Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut
{7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lähevad vabatahtlikena!|"In corpore", nagu üks mees. {7432}{7518}Noh põrgut, mina lähen ka,|tehke teie, mis tahate! {7530}{7592}Mina ka!|- Mina ka! {7664}{7721}Mina ka.|- Kes veel? {7766}{7835}Konsap?|- Mida? {7842}{7893}Tuled või? {7909}{7956}Mina? {8057}{8119}Tulen küll.|- Tubli, Konsap! {8124}{8172}Kohlapuu? {8203}{8265}Mina ei hakka|inimeste pihta laskma. {8282}{8356}Kohlapuu on argpüks! - Ei ole.|Mina lihtsalt inimese pihta ei lase. {8373}{8436}Aga püksi? {8452}{8551}Siis ütlegi, et sul on|"Scheisse in den Hosen!" {8566}{8659}Kontrolli oma pükse.|- Tubli! {8695}{8742}Käämer? {8770}{8868}Miks? - Et miks ma|ei taha rikaste eest surra? {8874}{8971}Eesti eest! - Millise Eesti?|Sinu Eesti või minu Eesti? {9003}{9071}Olgu ta missugune tahes,|aga meil on üks Eesti.
jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu. Peategelasteks on Kommertskooli seitsmenda klassi poisid kes teevad otsuse minna vabatahtlikena sõdima kodumaa eest. Lisaks Ahas Hennule on kesksel kohal Käsper kes on klassis liidriks, Käämer kes on kommunistlike vaadetega, Mugur, Kohlapuu, Konsap, Tääker, Konsap ja filossoofilistele mõtisklusetele kalduv Martinson. Aasta 1918. on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Aga talvel tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Eesti Kaitsevägi kuulutab välja mobilisatsiooni, mis aga kukub läbi ja nii jääb loota vaid vabatahtlikele.
Poiste muutumine sõjas Juba ammu on räägitud, et sõda muudab inimest. Inimesed võivad muutuda kinnisteks, usaldamatuteks, õelateks. Sõda võib ka teha lahkemateks ja sõbralikumaks, kuna ei soovita teistele sama saatust mis nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru,
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel.
( Reet Neimar, Alustajad ei ole algajad, Teater.Muusika.Kino, 2002, 06, lk24-37) 2. ,,Nimed marmortahvlil" See on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002. aastal. Zanr on draama, filmi kestus on 90 minuti. Enamus filmivõtteid toimusid ajaloolistest paikades; Võrtsjärve, Rannu ja Sangaste ümbruses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Nüganen on ise öelnud, et film oli tema jaoks tõeline väljakutse. ( Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt. Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud. Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga
Eriti peaks tänapäeva noormehed, kes ei taha sõjaväkke minna neist eeskuju võtma. Eesti Vabadussõja vastu tärkas mul huvi juba siis kui mu kodu lähedal tehti filmi "Nimed Marmontahvlil". Mäetan selgesti kuidas me terve klassiga pidime vaikselt olema ja noored näitlejad olid küngaste taga peidus. Praegugi seda filmi vaadates on rõõm ära tunda oma kodukohta. Ka kuulub raamat "Nimed Marmontahvlil" mu lemmikute hulka. Seda lugedes tuleb mul alati silme ette see pilt, kui Ahas kirjeldab kuidas ta roomas teisel pool kraavi Rõngu kirikust. Teades ise täpselt neid kohti, kus Vabadussõda minu kodulähedal aset leidis oleks patt kui ma ei teaks sellest midagi. Oma referaadis käsitlengi koolipoiste osalust vabadussõjas. Referaadis on ülvaatlikult nende tegemistest ja ka koolipoiste endi mälestustest. 3 Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas Kuhu koonduti ehk suuremad keskused
Rajati tugipunkte Küprosele, Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Vahemere lääneosa saartele. U 600 sooritasid foiniiklased retke ümber Aafrika. Jumalatest figureerivad maailma looja ja taevaisa El. Eli naine Asarat oli merejumalanna. Kangelaseepikas figureerib piksejumal Baal (Enlil). Baali kõrval oli oluline tema õde, viljakusjumalanna Anat. Baali kangelastegudest on olulisemad merekoletis Yami võitmine (vt Marduki ja Tiamati lugu) ning surma Motu alistamine (Baal vahepeal tapeti). Hilisematest tekstidest on jumalad veidi teisenenud. Baalide arv suurenes, tähtsaim oli Tyrose Baal, kujunes ka armastusjumalanna Astarte (Istar). Astarte juurde kuulus ka Adonis (Tammuz), kes on samuti surev ja taassündiv jumal. Palestiina allutamine (XIII XII saj-l) ? vallutasid iisraellased, pärimuse järgi Joosua juhtimisel, Kaanani. Algas nn kohtumõistjate ajajärk, mil maa polnud tõen pol-lt ühendatud, vaid teineteisest suht sõltumatud hõimud
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal
võimaluseni, kuid on sunnitud lõpuks tiheda pommisaju rohkete kaotuste tõttu taanduma ja mõisahooned maha jätma. Südaööl järgneb vaenlase üldrünnak, millele pannakse vastu kuni laskemoon otsa saab. Imekombel pääseb rood punaste haarangust, kus iga partisani kohta tuli vähemalt 20 punase kütipolgu lätlast. 31. jaanuari varavalgel alustavad partisanid rünnakut Paju mõisa vallutanud punaste vastu. Neid toetab soomlaste raskepatarei major Snellmani juhatusel, mis vahepeal on rindele jõudnud. Mõisa suunas liiguvad 3. roodu ja 1. roodu võitlejad leitnant J. Soodla ja N. Piibu juhtimisel. Vasemalt, mööda Pedeli jõe orgu liigub Mõisa suunas 2. rood leitnant Saare juhtimisel, kuid satuvad siis vaenlase risttule alla. Rood alustab tormijooksu, kaotab aga langenute ja haavatutena enamuse meestest, sääljuures ka kõik ohvitserid. Juhtideta jäänud sõdurid taanduvad tagasi metsa poole. Kõik surnud ja haavatud jäävad aga vasturünnakule
meie väed seda endale lubada. Esimene relvakokkupõrge toimus 5. juunil Võnnu lähedal, mis pani ka alguse Landeswehri sõjale. Olenemata sõlmitud 10 päevasest rahust tegid Saksa lennukid luuret, mis aga ei meeldinud eestlastele. Hoiatuse saanud, ei pidanud sakslased ikkagi sellest lugu ning seetõttu lasid eestlased alla mitu saksa lennukit, millelt said kasulikku sõjavarustust. Konflikti tulemusena esitas vaenlane nõude kui Eesti väed ei tõmbu tagasi järgmiseks hommikuks, siis jätkab Landeswehr sõjategevust. Sellega algas Võnnu lahing, mis kesti 19-24. juunini. Eestlased olid küll arvulises vähemuses, kuid nende kasuks olid kaitserajatised ja soomusrongid. Rindel juhtisid vägesid edukalt kindral Põdder ja kindral Laidoner. Vaenlane sunniti taganema ning alustati vastupealetungi. 23. juuni hommikul oli Võnnu Eesti vägede käes ning mis alates 1934
Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane. Piigade vabastamine põrgu orjapõlvest ja sarviku aheldamine on sügavalt sümboolse tähendusega. Ustavus kodumaale ja vabadusele kannab võitlust raudmeestega. Kr pole Kalevpoega kujutanud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid väga inimlikuna, kellel paljude heade omaduste kõrval on omad nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või ka inimlike eksimustena. Kurjust, valelikkust, orjastamistaotlusi tauniv
Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatud võit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu.17 Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kas mõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik õnnelikult: vaenlasepoolset rünnakut ei järgnenud ning järgmisel päeval saabus Tallinnast kohale
Kahroga sügavale mulla alla. Kuna Vellol oli nüüd palju saaki ja muud vara, mõtles ta et võiks tal uus maja olla, sest vanal laseb katus läbi juba. Ott hakkaski talle suurt puust palkidega maja ehitama. Tuba tuli 3-toaline. Ühe toa andis ta sulastele, teise näitsikule ja õele ning kolmanda ehk kõige suurema jättis endale. Leini ei tahtnud sinna elama minna ning jäi Ritaga Vello vanasse majja. Vahepeal hakati nõidade peale kaebama, et need halba õnne soovivad nii valjasaagis kui ka mujal ning ka haiguseid ja tõbesid saadavad inimestele. Veel sai Vello teada, et lätlased tahavad põhja poole riisuma tulla. Vello mõtles, et võtab ühel päeval Kahro kaasa, kuna too oskab ise ka veidi nõiakunsti ning läheb vaatab mida need nõiad siis õige head räägivad. Sel õhtul mil nad läksid oli pime ja kõle. Jõudes nõia juurde, võttis nõid nad lahkesti
arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest. 12 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254 Arvan, et Napoleon läks liiga hoogu. Oli kohe näha, et vastane oli ülekaalus ja oleks tulnud taganeda arukalt, et kuskil mujal alistada vaenlane või vähemalt teda piisavalt nõrgestada, et hiljem võtta võit. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815
Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele
et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov
Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar Mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele
Eesti vägede suurpealetung mais Mai algul koondas Eesti väejuhatus Narva alla valgete Põhjakorpuse ja saatis selle 13. mail pealetungile. Ootamatult tabatud Punaarmee veeres Petrogradi lähistele. Narva rindel saabus nüüd pikaks ajaks vaikus. 7 Saanud selgeks, et Punaarmee ei suuda vastu panna isegi valgetele, andis kindral J. Laidoner 16. mail 2. diviisile käsu pealetungiks Pihkva suunas. Vahepeal loodud 3. diviis kindral Ernst Põdderi juhatusel sai käsu Põhja-Läti vabastamiseks. Siia suunati ka Läti brigaad. 25. mail vallutasid Eesti väed Pihkva, kuhu asus kaitsele muu hulgas ka eesti punaste küttide diviis. Tolleks ajaks olid Punaarmees teenivad eestlased kaotanud juba võidulootuse ja üle 1000 punaküti tuli ise üle Eesti poole. Punaarmee eesti diviis tõmmati seejärel kokku brigaadiks ja saadeti Eesti rindelt ära kui ebausaldatav. Pärast rindejoone nihutamist Pihkvast
kardeti , et lapsed ei kasva normaalsed. Sellepärast kandiski Ursula ligi pooldeist aasat voorusepükse aga siis hakkasid levima jutud, et mees on impotentne ja siis oli Ursula nõus ja neil sündis täiesti normaalne poeg. ( mingi kukevõistlus oli ka ja seal lõi Jose ühe mehe, Prudencio Aguilari, piigiga maha) Et põgeneda piinavatest süümekatest otsustas Jose lahkuda külast koos naise ja lapsega , tulid kaasa ka mõned muud seiklus himulised pered. Nad rändasid 2 aastat. Vahepeal sündis teine poed 14 kuul ursulat kanti. Nüüd oli Ursula 3 kuud rase , nend majja tuli üks naine ennustama lapse tulevikku ja ütles, et sünnib ebanormaalne, seda Ursula ei uskunud aga ende vanem poeg isa nimekaim armus tasse ära ja käis ta juures pidevalt. Tolle naise nimi oli Pilar Ternera. Aga kui juba otsustati asi avalikuks teha jäi naine rasedaks ja Jose ei tahtnud taha mingit tegemist teha. Nüüd tulid aga uuesti mustlased külasse
Natuke maad mõisast eemal meenusid opmannile ämmaemand ja ta naine. Ta läks mõisa vaatama, kuid neid ei olnud seal. Nad olid juba mujale põgenenud. Opmann ise läks teiste valdade vanemate juurde ning sai sealt riideid. Võidupidu Vahvad sõjamehed tundsid, et nad vajavad keelekastet. Nii siis murtigi mõisa viinaaita sisse, kus oli palju piiritust. Seal oli seda üle kolmekümne aami pese või pead. Mehed jõid ennast täis. Nees, kes vahepeal olid magama suikunud ja siis ärganud, need ei saanud üldse millestki aru, et kus nad on või miks nad siin on. Miina oli tulnud mõisa, et kutsuda Päärna ja Uuetoa Jüri tagasi koju, oma emade eest hoolitsema. Päärn oli nõus, kuid ta ei teadnud, kus on Jüri. Nad otsisid teda, kuni leidsid ta ühest kambast, kes jõid ohtralt piiritust. Muidu Jüri ei olnud jooma mees, kuid see kord oli ka tema purjus. Miina nägi, et Päärna käsi on katki ja et nii saadakse
Natuke maad mõisast eemal meenusid opmannile ämmaemand ja ta naine. Ta läks mõisa vaatama, kuid neid ei olnud seal. Nad olid juba mujale põgenenud. Opmann ise läks teiste valdade vanemate juurde ning sai sealt riideid. Võidupidu Vahvad sõjamehed tundsid, et nad vajavad keelekastet. Nii siis murtigi mõisa viinaaita sisse, kus oli palju piiritust. Seal oli seda üle kolmekümne aami pese või pead. Mehed jõid ennast täis. Nees, kes vahepeal olid magama suikunud ja siis ärganud, need ei saanud üldse millestki aru, et kus nad on või miks nad siin on. Miina oli tulnud mõisa, et kutsuda Päärna ja Uuetoa Jüri tagasi koju, oma emade eest hoolitsema. Päärn oli nõus, kuid ta ei teadnud, kus on Jüri. Nad otsisid teda, kuni leidsid ta ühest kambast, kes jõid ohtralt piiritust. Muidu Jüri ei olnud jooma mees, kuid see kord oli ka tema purjus. Miina nägi, et Päärna käsi on katki ja et nii saadakse
Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus
toimus samal ajal palavikuliselt uute väeosade formeerimine. Esimeset Maailmasõjast osa võtnud ja korraliku väljaõppe saanud mehi oli külluses ja need tuli nüüd väeosadesse koondada. Ülemjuhataja instituudi loomine ja polkovnik Joh. Laidoneri määramine ülemjuhatajaks panid aluse meie väeosade edaspidisele edukale tegevusele.Ka kogu elanikkonna energiline kaasalöömine avaldasid tervendavat mõju üldisele olukorrale. Uue aasta esimesel nädalal püüdis vaenlane jätkata edasitungi Tallinna suunas, kuid need rünnakud löödi soomusrongide ja nende dessantide poolt edukalt tagasi. Arudevahe talu juures peetud lahing sai pöördepunktiks Eesti Vabadussõjas. Siitpeale läks initsiatiiv täielikult eesti väeosade kätte.Eriti soomusrongid olid need, mis avasid meie võitude seeria. Samal ajal alustas aktiivselt vastase ründamist ka eesti merevägi, tehes dessant dessandi järel teed vaenlase tagalasse
Kuid kogu selle aja ei lakanud lanista Actianus jälgimast Spartacust ja tüütamast teda lõputute juttudega tema seisukorra ebakindlusest ja vajadusest hoolitseda tema saatuse korraldamise ja kindlustamise eest. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi, kuid see ei lakanud käimast traaklase kannul ja keerlemast tema ümber nagu paha vaim. Vahepeal oli Trebonius asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, soovitas ta Hortensiuse õele Valeriale osta ära Mirza. Valerial polnud midagi selle mõtte vastu ning ostis ta ära ja viis ühes oma orjataridega Sulla majja. Ehkki niisugune lahendus ei vastanud Spartacuse soovile näha õde vabana, oli see siiski parim võimalus, mis talle tema seisukorras avanes. Rahunenud õe suhtes, jätkas
üksi silla juurde haavatuna maha, kohe oma pead mind sealt öösel otsima. Ma ei unusta kunagi nende kahe sakslase, venelase, ukrainlase ja poolaka julget sammu. Nad mind muidugi sealt ei leidnud ja said alles järgmisel hommikul teada, et olin haiglas. See luurekäik maksis mulle 2 nädalat õlaga kipsis. Viimaks tuli ometi ka minu kord minna mehistama ühte garnisonist eemal asuvat toetuspunkti. Kuna vahepeal oli mind ülendatud kapraliks, siis anti minu käsu alla just eelpoolmainitud silla juurde asutatud toetuspunkt Phu-Quoi pagoodas. See post oli mehitatud nelja leegionäri ja 20 partisaniga (nii nimetati kohalikke vabatahtlikke). Viimased elasid postis naiste ja lastega. Meie ülesandeks oli: · küla läbistava maantee silla valve ja liikluse kontroll nii maanteel kui ka silla alusel kanalil; · küla igapäevase elu julgustamine ja organiseerimine, maksude sissekasseerimine(!);
annaabi.ee 
