Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906
inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. Kristjan Raud Kalevipoja surm Kristjan Raud Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 5 3. NIKOLAI TRIIK Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander
kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 8 3. NIKOLAI TRIIK Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906
Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega
Laikmaa jälle aktiivselt esinema kunstialaste sõnavõttudega kodumaises ajakirjanduses. Kuna eesti kunsti tulevikuperspektiiv oli vahepeal muutunud õige ähmaseks, siis püüdis Laikmaa oma artiklites igati seda ülemäärast pessimismi ja ebakindlust hajutada. 1909. a. hilissügisel sai Laikmaa lõpuks loa kodumaale tagasi pöördumiseks. Siia jäi kunstnik aga väga üürikeseks ajaks, sest ammu oli tal soov reisida Itaaliasse. Välispassi hankimine pealinnas läks tal peatselt korda. 1910. a. kevadel jõudis rännumees Itaaliasse, peale Itaalia külastas ta veel Roomat, Sitsiiliat, Capri saart, Tuneesiat. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Kui nüüd tagasi vaadata, siis oli Laikmaa minek välismaale olnud iga mõistliku ja kaine inimese seisukohast puhtakujuline avantüür, sööstmine teadmatusse. Ometi oli see läbi ja lõhki laikmaalik. Sellelt välisreisilt pärineb ühtekokku üle saja töö ehk peaaegu veerand kunstniku kõigist meieni jõudnud töödest
Kuldne kolmik 1: 20. Saj algul asuvad Eestisse tööle kunstnikud nagu Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort, Kristjan Raud, Ants Laikmaa 2: A.Laikmaa tegevusalad: rajas ateljeekooli, asutas Kunstiseltsi, tegi õppereise erinevatesse riikidess, tegutses loovkunstniku ja pedagoogina, maalis, , Maalis impressionismimõjulisi psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest 3: A.Laikmaa asutas oma ateljeekooli 1903. aastal, mis oli Tallinnas esimene Eesti kunstiõppeasutus. Ateljeekool alustas tegutsemist Pikal tänaval von Nottbecki majas. 1904.
...........................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi...........................................................................................................................7 6. Paul Burman............................................................................................................................9 7. Nikolai Triik..........................................................................................................................10 8. Jaan Koort............................................................................
Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING
Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta sügisel astus Soome kunstiühingu kooli. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''
Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik
Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20. Sajandi olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses kunstis. Triik oli seotud kultuurirühmitusega “Noor Eesti”, kes seadis eesmärgiks muuta siinne kultuur modernsemaks ja rahvusvahelisemaks. See neil õnnestus. Triigi loominguks on maastikud ja portreed aga ka poliitilise suunaga kunst ja jõulised kompositsioonid. Ta kogus Eesti Rahva Muuseumile tahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel ja 1914. aastast mitmes üldhariduskoolis. Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja. Aastatel 1926-1928 oli ta Tallinnas vabakunstnik. 1928 asus ta tagasi Tartusse “Pallasesse” - esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana
aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge
a Pariisi 1900. a maailmanäitust). Kui ta siis koju naasis, oli tal välja kujunenud väga hoogne ja maaliline joonistusstiil, mida ta kasutas eriti efektselt pastellportreedes. Oli Tallinnas innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. a hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis. 1907. saadeti Eestist välja, oli 6 aastat pagenduses, alguses Soomes, kus valmisid mitmed maastikupildid Viiburi ümbrusest. 1910 reisis Lõuna-Euroopas ja Tuneesias 1890-91 õppis Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1897-1899 töötas Düsseldorfis 1900 Eestisse, Tallinna 1900 Saksamaal ja Pariisis maailmanäitusel Noorte Kujurite Ühing Vikerla Noorte Kujurite Ühing Vikerla on kindlasti üks vähemtuntumaid kunstnikerühmitusi meie kunstiloos. Ühing loodi 1917. aasta 23/26. novembril ning sai tegutsemiseks aega täpselt aasta
Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome – Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts’is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest – kerge
o Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. o Maalikunsti õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias. o Akadeemia jäi lõpetamata, vähese huvi tõttu. Laikmaa huvitus rohkem kunsti- ja seltsielust. "Itaalia poisike". 1911 Carl Robert Jakobsoni portree. 1920 1921-1930.a. kunstiteosed. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) o N.V.Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. o Õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis, Aleksander II linnakoolis ja jätkas õpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. a algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. o Palju enesetäiendamist ja loometööd (Noor-Eesti väljaannete kujundamine, õpetaja). Sõttaminek (Maal-õli, lõuend) Ants Laikmaa portree Oskar Lutsu söejoonistus 1931-1940.a. kunstiteosed. Eduard Ole (1898-1995) o Oli eesti maalikunstnik.
Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalist. Sügisest õppis ta kuulduste kohaselt edasi Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Samuti said Soomes alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta septembris asus Konrad Mägi elama Prantsusmaale eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse’i. Prantsusmaal viibides õppis Mägi Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas hulgaliselt kunstinäitusi ja muuseume. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi taas koos A. Tassaga Norrasse. Mäe hinnang Norramaa suhtes muutus vastavalt olukorrale. Ühel hetkel oli ta veendunud, et halvem ei saa enam kusagil olla
Kool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL.......
koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. Norras veedetud aastad olid Konrad Mägile majanduslikult küll keerulised, kuid loominguliselt seda viljakamad. 1910. aasta kevadel esines Mägi Norra Kunstiakadeemia juhataja Christian Krohgiga Blomquisti galeriis Oslos. Kohalik kriitika oli kiitev. Kunstnik hakkas ka kodumaal tuntuks saama. 1910. aastal tõi ajakirjanik Eduard Reinhold Virgo Norras kaasa Konrad Mägi töid, mis eksponeeriti kunstnik Alfred Kivi korteris Tallinnas. Laiemat vastukaja leidis Konrad Mägi esinemine III eesti kunstinäitusel 1910. aasta oktoobris
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261).
aasta Vabadussõja monument Rakveres Ants Laikmaa ● Sündis Läänemaal; ● kogus vanavara; ● 1889. aasta- Peterburi Kunstide Akadeema ● 1891. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia ● 1903. aasta- ateljeekool Tallinnas Tatari tänaval; ● 1907. aasta- Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek Autoportree, 1902. aasta Väike Alma, 1900. aasta Marie Under, 1904. aasta Vana Aitsam, 1904. aasta Imatra, 1908. aasta Mia Pardona, 1910. aasta A. Kizberg, 1915. aasta ÄRKAMISAJAST VILDENI ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA Eeldused: ● Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses; ● 1860ndate aastate seadused: ○ talude äriseks ostmine; ○ liikumisõigus; ○ külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng. ● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid:
Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Norras elas ta kuni 1910. aastani. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912. aastal Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913. aasta Tartu linnakoolis, 1914. aasta kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Tegutses 1919
- Kultuuritegelastega seotud monumente nt. Lydia Koidula monument Pärnus Koidula pargis, toetub lüürale, vaatab kaugusesse. - Kreutzwaldi monument võrus Tamula järve ääres. - Vabadussõja monument Pärnus - Meretemaatikaga seotud töö ,,Laevahukk" - Dekoratiivseid skulptuure Nevski prospektil, Novgorodis, Peterburi raamatumaja fassaadi kujud. Eesti maalikunst ja skulptuur 20.saj. alguses hinnatud, graafika jäi maha. Graafika E.M. Jakobson - Esimene Eesti graafik - Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid - Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest - Kunstiharidust pole - Puugravüür ,,Lapsed tähti vaatamas" - Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraazi. Märt Pukist - Esimene professionaalne Eesti graafik - Õppis Leipzigis - Illustreerinud peamiselt raamatuid - Illustreerinud perekonnaajakirja ,,Linda"
Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaa panus eesti kunstialase mõtte arendamisel ja uute kunstisuundumiste olulisuse rõhutamisel akadeemilise käsitluslaadi kõrval on eriti oluline. 20. sajandi esimene kümnend oli väga rikas andekate ja omanäoliste kunstnike poolest Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Jaan Koort, Paul Burman, kellest paljud töötasid sajandi alguses ka Pariisis. Konrad Mägi 1878 -1925 Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus
1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias. Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna.
1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias.Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes
meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. · Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. · 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. · 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.1 · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude,
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmak
reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose. 1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming: Varajased luuletused olid vabavärsilised. 1903-1905 avaldas ta Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse. 1909 ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused". 1910 ilmus teine luulekogu ,,Hallid laulud". 1920 luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö".
EESTI KULTUUR 20. SAJANDI ALGUSEST ISESEISVUMISENI Kujutav kunst 20. sajandi esimesed kümnendid oli aeg, mil eesti kunstnikud olid kõrgetel ,,kohtadel". Baltisakslaste kõrvale tõusevad professionaalsed eesti kunstnikud. Head haridust saadakse välismaal, põhiliselt Düsseldorfi Kunstide Akadeemias (Laikmaa, K. ja P. Raud) ja Peterburi parun Stieglitzi joonistamise Keskõppeasutuses e Kunsttööstuskoolis (Triik, Mägi) Kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Paul Raud, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Amandus Adamson Maalikunstis silmapaistvad portreed Nikolai Triigil Juhan Liivist, Ants Laikmaast, Konrad Mägist, Marie Underist. Õnnestunumad maastikumaalid Mägil Ahvena-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaast, rõõmsad ja värviküllased. Triigil ,,Dekoratiivne Norra maastik". Laikmaal Itaalia ja Tuneesia maastikest. Kolmandaks valdkonnaks raamatuillustratsioonid. K. Raud kujundas Juhan Liivi luulekogu, Triik Tammsaare ,,Noored hinged" ja Noor-Eesti III albumi.
3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. 19. saj lõpul õppisid kümned noored eestlased Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi juures tagasihoidliku düsseldorfiliku realisti Rudolf Julius von zur Mühleni juures joonistamist. Neil kursustel said algõpetust Konrad Mägi (1878-1925), Aleksander Tassa (1882-1955) ja Jaan Koort (1883-1935). Edasi õppisid nii nemad kui paljud teised eestlased Peterburi keskastme kunstikoolis. 1904. aastal kasvas Tartu kooliõpilaste ringist välja poolsalajane "Noor-Eesti" kirjastus. Nooreestlase taotlesid koostööd uuendusmeelsete kunstnikega ning avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam oli suhe Nikolai Triigiga, kuid ka
loomise katse.Seda oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks.Samas tahtsid seda paljud kunstnikud kuna Vabariigiajal seda ei õnnestunud luua.Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist. Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide ideoloogiat(Adamson-Ericu maal ,,Stalin Läänemere kaldal" ja Andrus Johani
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
