Nii Nagu Taevas? Kay Pollaki filmi järgi lavastatud näidend ,,Nii nagu taevas". Tegevus toimub Põhja-Rootsi külas. Oma lapsepõlve kodukanti naaseb maailmakuulus dirigent Danie Dareus ning kohtub taas vanade tuttavatega. Külaseltskond on väga kirju ning Dareus hakkab juhtima kohalikku kirikukoori, mille tulemusena hakkavad inimesed avanema. Ta suudab muusika abil kogu külarahva maha surutud tunded avada. Peategelane, keda mängis Indrek Sammul, oli väga usutav ning sobis väga hästi dirigendi rolli tänu oma olemusele. Liigutused ja grimassid olid väga veenvad ning huvitav oli jälgida. Ka Marin Mill tuli oma rolliga väga hästi toime, kes mängis vaimse puudega inimest, rääkimine ja liigutused olid väga usutavad ning polnud üle mängitud. Arne, keda mängis Arvi Mägi, lisas etendusele veelgi omapära tänu oma remarkidele, kus kõlasid tihti ingilse keelsed sõnad ning tema telefonikõned olid ka päris hea vahe...
Tule taevas appi! Sandra Kask Türi Ühisgümnaasium 10 R Lugupeetud õpetajad ning klassikaaslased! Tule taevas appi, millest ma teile rääkima peaks? Tule taevas appi, mis hääletooni ma kasutama peaksin, tule taevas appi, mida ma siin ees üldse teen? Pidevalt ma kuulen vingumist, kritiseerimist ning enda alahindamist teiste poolt, et kui raske on elu, mida küll järgmisena ette võtta ning milleks senine elu üldse välja kujuneb. Mina isiklikult arvan, et ei ole see asi nii hull midagi. Elu tuleb elada üks päev korraga, siis ei saa ka midagi valesti minna ning on võimalus ennast alati parandada. Kuid nii paratamatu, kui see ka poleks, inimesed ei muutu väga ning ikka ...
Minu väljamõeldud maailm Mul on päris oma saar, kodu, kus ma saan käia taastumas. See saa asub ühel soojamaa mere rannikul. Sinna saan vaid sukeldudes kaljunukkide alt, läbi salajase koopasuu. Selleks on mul oma võlupaat. See laevuke on teistele nähtamatu ja ta läheb iga kord ise tagasi koju, kui mina sealt lahkun. Kui tahan tagasi sinna saarele, siis minu hääletu kutse peale ilmub ta taas. Iga kord kui paadike siseneb koopasuust, siis avaneb minu ees uskumatu maailm imeilusad , värvikirevad ja kõik puha inimesele kasulikud taimed , mitmekesine ja ääretult huvitav loodus mäed, orud, kosed, ojakesed, konnatiigikesed, milles huvitavad neoonvärvides ja öösiti helendavad vesiroosid. Seal on palju ilu, mida on raske sõnadesse panna. Aga mis veel eriti huvitav sellel saarel, kui nii võib nimetada, on päris oma päikesesüsteem. Päike on selline nagu ikka, aga palju pisem, sest taevas on seal väga madalal. Taevas on ikka sinine,...
Ulme Taevas oli täna teistsugune kui tavaliselt. Tähed sillerdasid vastu nagu ikka, mõned üksikud pilved hõljusid udukoguna nende ümber ja isegi kuu oli oma vana asendi sisse võtnud. Kuid mida enam Priit pea kuklas taeva poole jõllitas, seda enam ta veendus, et täna on siiski midagi teistmoodi. See miski ei olnud esmapilgul eristatav, kuid sellisel terasel poisil ei jäänud kunagi midagi kahe silma vahele. Priit heitis murule pikali, seadis käed risti kuklasse ja jäi ainiti taevasse jõllitama. See tõmbas teda nagu magnet ega suutnud tema silmi enam eemale kangutada. Kõik ümberringi tundus Priidule nii tähtsusetu. Ta peaaegu unustas, et pidi liivakastis askeldaval Madlil silma peal hoidma. Priit jälgis ja jälgis ning märkas siis, et taevas muutub iga minuti jooksul aina heledemaks. See justkui tuleks aina lähemale ja lähemale. Ta nagu upuks seal sees. Priit raputas pead, pigistas silmad ...
Jeesuse mäejutlus ja Meie Isa palve. Mäejutlus on kogum Jeesus Kristuse esmasest evangeeliumikuulutusest Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve. Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid selgitab lahti neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumala tahtmist. Mäejutluse alusel peavad olema esikohal Jumala riik ja igavikulised väärtused. Kristlase täiuslikkus tähendab mäejutluses pikameelsust ja armastust isegi vaenlaste suhtes, soovides neile head ja mitte kurja. Seaduse vastu eksija loodab sellele, et Jumal on armuline. ...
Vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem... me kõik oleme kuulnud paljusid endi seast väitmas, et vanasti oli ikka taevas sinisem ja muru rohelisem. Kahjuks on aga nii, et ükskõik kui palju me ei sooviks ja püüaks, ei saa aega tagasi keerata. Ühiskond, ja koos sellega ka inimesed, on niivõrd palju muutunud, et oleks lausa naiivne loota, et kõik oleks nii nagu see kunagi ammu oli. Kuid tekib küsimus, et kas vanasti ikka oli kõik nii ilus ja lilleline nagu meile tundub ja nagu me mäletame? Kõik ajad, mis on juba selja taga, tunduvad meile ilusamad ja lihtsamad, kui need, mis on parajasti käsil või ootavad ees. On loogiline, et minevik tundub ikka kergem, sest see on möödas ja juba läbitud etapp. Mured ja probleemid, mis meid elus tabavad, võivad esialgu tunduda lahendamatud ja lausa ületamatud, kuid hiljem neile tagasi vaadates, tunduvad palju tähtsusetumad. Kõik uus ja võõras võib tihti tunduda komplitse...
No tule taevas appi ! Tegelased : Andrus Ansip USA sõjaväelane Britney Spears Ahmed, the dead terrorist Anu Saagim Lilliputt Hiinast - Kava : Ansip (istub kuskil toolil, nördinult ) Oleks see poliitika nii kerge, Eestit tabamas kohe majanduskriis ja mina nagu poolearuline, ei oska midagi ette võtta . Venemaa ka kohe kukil, nagu iga hetk tuleks kallale. No tule taevas appi ! Peaks vist Savisaarelt nõu küsima. Pärast kilkab kui linnuke kõigile, et küll see Ansip on ikka loll küll . ( uhkelt kõnnib Saagim Ansipi juurde) Saagim Andruseke, saa oled ikka täiesti (rõhutab eriti tugeval ja tähtsalt) LÄBIKUKKUNUD ! Peaks vist Elu. 24 s sinust kirjutama , klatsiks sind vähe, eks siis võtad aru pähe ! (Ansip veel nördinum kui enne) Saagim - No ära põe, ega saa nii hull ka ei ole , ma loodan vähemalt Ansip No tule taevas appi ! (Ansip istub endiselt kurvalt, pea norgus ) Saagim Ega teav...
Tööleht nimi: Kristo Karbus ,,Popi ja Huhuu" Leidke tekstist näiteid värvide kasutamise kohta ja kandke need tabelisse (ka korduvad värvid (koos sõnaga, mida iseloomustab) 1 tulp). Seejärel grupeerige värvid toonide kaupa (n punased: purpur, heleroosa, roosa), iga värv üks kord, ning lõpuks kirjutage, mida värv sümboliseerib. Tekstinäide värvide Värvitoonide Mida värv Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib natuke rohekashalli valgust Roheline: Kõige rohkem punase pihiku selga Rohekashall sümboliseerib elusloodust sinised püksid jalga ümmarguste mustade helmestega Oliiviroheline ja rohelisi taimi Ta lumivalge pea taga roheli...
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaeg...
Andra Teede 1 Andra Teede Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................................................................3 Varajasem luule .........................................................................................................................................4 Takso Tallinna taevas ................................................................................................................................6 Saage üle ..................................................................................................................................................7 Viimane kogumik "Atlas" .........................................................................................................................8 Andra Teede muud tegemised ..............................
Kool Andra Teede Referaat Koostaja: Klass: 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Luuletaja elulugu...................................................................................4 Looming ja kirjanduslik tegevus..................................................................5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs...................................................6 Luulekogu ,,Saage üle" analüüs................................................................7 Luulekogu ,, Atlas" analüüs.....................................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid..........................................................................
Kaisa Kaarus 9a klass TVTG. 2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Ur...
Merkuur Päikesele lähim planeet on Merkuur. Maalt on teda raske näha, sest ta paistab alati Päikesele väga lähedal. Teda võib näha kas madalal idataevas või enne päikesetõusu madalal läänetaevas pärast päikeseloojangut. Merkuuril on palju kraatreid. Sellele lisanduvad mõned mäed ja madalamad alad nagu Kuulgi. Merkuur on väga kuum ning tal pole atmosfääri ega vett. Veenus Järgmine planeet Päikesest eemaldudes on Veenus. Päikese ja Kuu järel on ta heledaim objekt taevas. Ta on kaetud mürgiste gaaside pilvedega, mis peegeldavad väga hästi päikesevalgust. Tema pind on väga kuum ja pilved nii tihedad, et läbi nende pole võimalik Päikest näha. Sellel planeedil on palju suuri madalaid tasandikke ühes kraatrite, orgude ja mägiste aladega. Leidub ka vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. Marss Marss paistab taevas punase tähesarnase punktina, ta on verega ühte värvi. Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad k...
Jeesuse mäejutlus Evangelist Matteus räägib mäejutlusest (Mt 5) vist kõige põhjalikumalt ning just tema evangeeliumist saame kõige parema ettekujutuse sellest,mis seal mäel üldse toimus. Jeesus rändas üle kogu Galilea ning rahvas kogunes tema ümber oodates ime ning terveks saamist. Kui Jeesus nägi rahvahulki läks ta mäele, istus maha ja kui jüngrid kogunesid tema ümber hakkas ta neid õpetama ning tema õpetused toetusid dekaloogile ehk Kümnele Käsule. ,,Õndsad on need,kes on vaimus vaesed,sest nende päralt on taevariik. Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastaja, sest nende peale halastatakse. Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda õiguse pärast kiusatakse, sest...
Retsensioon Esimese valitud maali autor on Andres Pleesi ning tema teose nimi on ,,Merevaade valge paadiga". Tegemist on õlimaaliga. Maalile on värv kantud suhteliselt ühtlase kihina, kasutatud arvatavasti peenikest pintslit kontuuride jaoks ning laiemat pintslit ülejäänu tegemisel. Maalil on kujutatud kivist mereranda mille kaldal on ilus valge paat. Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kab...
Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioo...
Kunstiteose analüüs Õlimaal ,,Pariisi tänav, vihmane päev" (,,Paris street, rainy day" või ,,Rue de Paris; temps de pluie" ja tuntud ka kui ,,La Place de l'Europe, temps de pluie") on maalitud prantsuse impressionistliku maalikunstiku Gustave Caillebotte poolt aastal 1877. I Kompositsiooni loovad elemendid Maali vaadates püüavad esimesena silma naine ja mees esiplaanil. Nad on nii realistlikud nagu oleks tegemist fotoga. Esiplaanil kõndivad inimesed tunduvad rikkad, aga ...
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal ja hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümbe...
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline. Et Maa on Kuust suurem, pole Maa täie...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Merkuur Nele Lange TeP08 Tartu Sisukord: Mõõtmed.................................................................................lk 3 Pöörlemine.............................................................................lk 3-4 Vaadeldavus...........................................................................lk 4-5 Heledus....................................................................................lk 6 Päritolu....................................................................................lk 6 Atmosfäär...............................................................................lk 6-7 Temperatuur..............................................................................lk 7 Magnetväli.......................................
Essee ,,K" Kõik tähed sõnastikus on vajalikud, ainult mõnda kasutatakse natuke vähem kui teisi. "K" on alfabeedis üheteistkümnes liige, seega võib arvata, et see täht on üsna vana. "K"-ga algavad paljud meile hädavajalikud sõnad. "K" nagu "kodu". Kodu on meie kindlus, koht kuhu saab peitu pugeda maailma hirmude eest. Sealt ei aeta välja kui elus on raskusi ning seal ootab alati keegi meid. Kodu jääb alatiseks südamesse, kust seda väga raske välja kangutada. "K" nagu ,,kurjus". On olemas häid ja kurjsid inimesi, kuid selleks ei sünnita, vaid keerulise elu tagajäejel muututakse selleks. Kunagi ei või teada milliseks keegi kasvab, selleks on mitu võimalust või haru nagu tähes "k". Tuleb, vaid loota, et ajaga jõutakse headuse juurde. "K" nagu "kallis". Sõnaga kallis kirjeldame endile lähedasi asju ja inimesi või mingi eseme hinda, mis tundub oleva...
Kohtunik õigusemõistja või karistaja "Jõuad! Tõste, löö pall maha! Hästi, punkt meile." Kohtunik vilistab, tõstab käe punktisaajate poole ning annab loa servimiseks. Minu kord, otsustav punkt, pall kukub piirile. Saalis valitseb vaikus. Mees vilega osutab käega vastaste suunas. Pagan, kaotasime. Kuid miks, kui pall kukkus piirile? Kah mu õigusemõistja, mäng oleks pidanud jätkuma. Ebaõiglane karistus meile, kes olime tõesti vaeva näinud, et nii kaugele jõuda. Ma ei lepi sellega. Sel hetkel kummitasid peas William Watsoni sõnad: ,,Õiglus peab võidule pääsema, varisegu või taevas alla!'' Õnneks oli saalilagi taeva ja võistkonna vahepeal, nii et midagi hullu ei oleks saanud juhtuda, kui taevas oleks alla varisenud, kuigi lambid laes kõikusid suhteliselt hirmuäratavalt. Peas tiirlesid mõtted nii kurjad. Ma olin 100% kindel, et oli piiripall, kuidas ta sai anda punkti vastastele? Laur...
Luuleanalüüs "Ei tule teist ja paremat maailma" Doris Kareva Ei tule teist ja paremat maailma me jaoks. Nii nagu ühtki tegu ei tõsta ümber. Tuul ja taevas täna teine on kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga...
Gümnaasium Õpilane TÄHTKUJUD JA SODIAAGIMÄRGID Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD Sissejuhatus,tähtkujud, ennustusteooria tekkimine ja sodiaak.............................................................1 Sodiaak ja nende märgid.........................................................................................................................2 Kumba eelistada......................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus......................................................
Füüsika ja taevas Iga päev näeme me taevas pilvi. Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et niiske õhk tõuseb kogu aeg üles ja ei lase veepiiskadel alla kukkuda. Õhtul võib öelda, et pilved tulevad ööseks maapinnale magama. Õhtul vajub päike madalamale ja soojendab suuremat ma...
Erakordne Rakett Elas kord kuningas, kelle poeg Prints hakkas naist võtma ning seetõttu toimusid suured pidustused. Väike Printsess, kes oli Vene printsess, tuli Soomest saaniga, mida vedasid 6 põhjapõtra. Ta oli nii kahvatu, et inimesed panid seda imeks ja teda samastati alguses valge, kuid hiljem punase roosiga. Kolme päeva pärast peeti pulmapidu. Tseremoonia oli suurejooneline ja kuna Printsess polnud kunagi tulevärki näinud, siis korraldati ka see. Kui pürotehnik oli kõik paika seadnud, hakkasid tulevärgi osalised üksteisega rääkima (Tulikonn, Rooma Küünal, Tuliratas, Rakett, Paukkompvek, Bengali Tuli). Teistest esile kerkis Rakett, kes arvas, et tema on teistest parem ja kõige targem. Ta ootas, et kõik mõtleksid tema peale. Tema arvates luges elus ainult see tunne, et teised on sinust alaväärtuslikumad. Näitamaks enda üleolekut hakkas ta nutma(teised ütlesid, et sa ei tohi märjaks saada, aga ta tahtis nagu näidata, et who ...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade ...
Täheke taevas Taevas sinetab Laotab kuldsed kiharad Hellalt üle maa Üksik täheke helgib Justkui kutsuks mängima Külm on Karge talveilm Õrn lill närbub pakasest Pehme lumekatte all Jäälilled klaasil Külmetavad suudlusi Sinava mere Kohiseval muusikal On ürgne kõla. Ei seisa paigal Ükski leht tuule vallas Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne ...
Lumesadu, kingisadu, pildisadu... Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis...
Referaat. Smilers on eesti pop rock ansambel, mille lauljaks ja kitarristiks on Hendrik Sal- Saller Ansambel asutati 1993 Helsingis, Soomes, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõige 1990ndate aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku kümmekond albumit mitmekümne raadiohitiga, esinenud kõikides maakondades ja olulisemates popkontserdipaikades ning mõjutanud riigi post-kommunistlikku levikultuuri. Smilers kui bänd sai alguse 1990.aastate alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest. Bändi esialgne nimi oli Lezer Brozers, kuid 1994. aastaks kandis kollektiiv nime Smilers ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi "Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes EP "Take Five". EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning nad olid teinud endale nime, mängides Helsingi ...
DORIS KAREVA DORIS KAREVA Ta sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õ...
VÄIKSEMAD OLÜMPOSE JUMALAD Peale kaheteistkümne suure olüplase oli taevas teisigi jumalaid. Tähtsaim neist oli armastusjumal Eros. Eros on Aphrodite ja Arese poeg .Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes. Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia...
Evald Piirisild Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaare kultuurikeskuse saalis, 8. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud tema akrüülmaalid teemal: Eestimaa linnused. Eksponeeritud oli 36 maali. Harrastuskunstnik Evald Piirisild on sündinud 1960. aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnus...
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad...
Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa, soo ja rabadik. (Alver 1989:356) Udus mustav haga, tume saatus nagu valukilja...
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Ku...
Kaksteist olümplast taevalik perekond. Vana-Kreekas oli 12 jumalat, kes elasid müütide järgi Olümposel ja moodustasid n.ö. taevaliku perekonna. Kreeklaste mütoloogia järgi ei loonud mitte jumalad maailma, vaid maailm (Taevas ja Maa ehk Uranos ja Gaia) lõi jumalad. Kuid veel enne taevast ja maad oli Kaos (Kuristik, Tühjus, Sügavik). Vana-Kreeka loomismüüdid on keerulised, neid on erinevaid ja palju ning neis leidub vasturääkivat informatsioon. Kuid lühidalt kokku võttes (Hesiodose ,,Teogoonia" järgi) tulid Kaosest Gaia (Maa), Eros (kirg ja armastus ning ka suur loov jõud) ning Tartaros (allmaailm). Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus). Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim ol...
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool I kursus Teoloogia tänapäevased probleemid. Eksami küsimuste vastused 1. Kas Jumal (või Taevane Isa) on olemas? Loomulikult on. Kui ma nii ei arvaks, ei õpiks ma teoloogiat vaid võib-olla majandust või midagi muud. Tõtt öelda ei ole ma alati arvanud, et Jumal on olemas. Samas ei ole ma kunagi juurelnud selle üle milline ta on. Tähtis on ta minu jaoks, et ta olemas on. Raske on Teda ka kuhugi paikselt elama panna kui ei tea, milline ta on. Kui ta on nagu heebrea keelne ,,ruah" või vaim, või nagu Polüneesia mana, siis kas tal ongi vaja paikset elukohta. Levinud on arvamus, et Jumal elab taevas. Aga miks mitte paradiisis? Ja kas paradiis asub taevas? Vaevalt, et Aadam ja Eva taevast al...
Maailmavaade – igale ühele oma Maailmavaade – kõlalt juba aupaklik, vaade kogu maailmast – pakub palju mõtlemisainet kõikidele ühiskonnaliikmetele, kõik soovivad maailmavaatelist selgust. Tihtipeale öeldakse „meie maailmavaated on liiga erinevad“, eriti esineb seda paarisuhetes, aga mida selle all tegelikult silmas peetakse, mis on maailmavaade? Kuidas maailmavaade kujuneb ning millest see sõltub? Nüüdisajal, kus kõik on pidevas muutumises, on väga keeruline üheselt defineerida mõistet „maailmavaade“. Minu arvates on maailmavaade viis, kuidas inimene ümbritsevat maailma tunnetab ja mõtestab. See aga koosneb mitmetest aspektidest, nagu mis on indiviidi jaoks elu kõrgeim väärtus, mis defineerib edu ning kuidas ta põhjendab sündmusi, mille toimumise tõenäosus on väike. See mitmetele aspektidele toetumine on viinud meid sinna, et erinevaid maailmavaateid on mitmekümneid, sõna tõlgendatakse vastavalt kontekstil...
Tööleht nimi: ,,Popi ja Huhuu" Leidke tekstist näiteid värvide kasutamise kohta ja kandke need tabelisse (ka korduvad värvid (koos sõnaga, mida iseloomustab) 1 tulp). Seejärel grupeerige värvid toonide kaupa (n punased: purpur, heleroosa, roosa), iga värv üks kord, ning lõpuks kirjutage, mida värv sümboliseerib. Tekstinäide värvide Värvitoonide Mida värv Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib Rohekashall valgus Roheline Roheline - Lootuse ja Vaskne jalg (oliiviroheline) rõõmu värv, samuti Punane pihik Punane (vaskne jalg, sümboliseerib Sinised püksid roosa, koshenillpunane, ligimesearmastust ...
Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta...
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod....................
,,Mälestused aitavad elada." Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikk...
Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS ................................................................................
Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet i...
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 5 ...
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)....
annaabi.ee 
