" Peamiselt kardetakse olukordi, kus satutakse tähelepanu keskpunkti ja kus viimne kui üks inimene kuulab ainult teda. On ka variante, kus inimene tegelikult ei pruugi erilst sorti häbeneja olla. Punastama paneb ka avalik kiitus, tänuavaldus, õnnetunne ning enesega rahulolu. Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab esinemist ka halb kuulajaskond, kes niheleb ja sahkerdab ning kus mõnel hetkel väike kõrvalepõige kõrvalistuja poole tehakse. Esineja võib sattuda olukorda, kus ta mõtleb, et jutt käib kindlasti temast. Tekib olukord, kus ettekanne hetkeks ununeb ja põsekesed löövad lõõmama kui varahommikune päikesetõus. Kuid mis on selle kurikuulsa ja piinlikust tekitava tunde ajendiks? Tegelikult on asi küllaltki lihtne! Tegemist on keha paanika- ja põgenemisreaktsiooniga, mis võimalikule ohule hormoonide väljalaskimisega
7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine. Ülemäärane aktiivsus - Ei suuda rahulikult paigal püsida - Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab - Paigalpüsimatu, ei suuda paigal seista, istuda- niheleb Impulsiivne käitumine - Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud - Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele - Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult - Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös Tähelepanu puudulikkus - Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min - Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele
päevast alates. Albert pühendab end puuviljakasvatusele ja Kristjan on loonud endale pere ja tema pojad võtavad Kristjani töö üle. Kristjan pärib et kudas Vova käsi käib. Anne-mai ytleb, et ta lapsendas Vova ning Anne-Mai saatis ta kuskile kolooniasse ümber kasvatama. Hetke pärast astub tuppa Vova ja ta vabastati kolooniast hea käitumise eest ja ta võeti rahvamalevasse. Vova, Kristjan ja Albert lahkuvad toast. Anne-Mai märkab et Anton niheleb ja näeb et mööda tapeeti voolab vesi. Anne-Mai helistab ja tahab kutsuda Goga ja mainib et on ta ema ja lapsendas ta. Kuid telefonis yeldi et ta viidi juba kolooniasse ja saadetakse keegi teine nimega Gago.
sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia. Hüperaktiivse lapse tunneme ära sellest, et ta: (a) ei püsi paigal (niheleb toolil, leiab muud tegevust, tõuseb põhjuseta püsti, jalutab ringi, otsib midagi koolikotist, sahtlist; vahetunnis jookseb sihitult ringi; (b) õppetöös ei jälgi tundi, ei pane tähele, ei alusta tööd, ei saa aru mida peab tegema. Täidab ainult temale suunatud ülesandeid, väsib kiiresti; (c) ei omanda klassikäitumisreegleid, ei saa aru oma vigadest ja eksimustest, süüdistab sageli kaasõpilasi; samas on oma "mina" välja kujunemata. (d) individuaalses õppetöös (nt
kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumise ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Üliaktiivsust põhjustavad täiesti ebaolulised seigad, mis teiste laste puhul üldse ei mõju. Laps liigutab pidevalt oma käsi või jalgu või niheleb toolil, ta peab olema pidevas liikumises. Ta muudab klassis oma istekohta suvalisel hetkel, kui ta peaks tegelikult istuma paigal. Ta räägib üleliia palju. Tal on raskusi oma järjekorra ootamisega. Ta segab vahele teiste juttudele ja mängudele. Ta leiab, et on raske teiste lastega hästi läbi saada. Tal on raskused koolis õppimisega. (7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli
Nad ei näe ette oma töö tulemust ning ei suuda seda planeerida. Ta teab väga hästi milline on õige käitumisviis ja oskab seda ka selgitada küll aga on võimetu end kontrollima, mis viib ettearvamatu käitumiseni. (Nõmme, 2009) 2.2.Käitumishäire Vähemalt kuus järgmistest hüperaktiivsuse/ impulsiivsuse sümptomitest on kestnud minimaalselt kuue kuu jooksul ning ei sobi lapse eakohase arengutasemega: - liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu ning niheleb - lahkub sageli oma kohalt kui eeldatakse oma kohal püsimist - tihti ronib ja jookseb sobimatutes olukordades ja kohtades - raskused rahulikul mängimisel või millegagi tegelemisel - on pideval "kuskile minemas" 5 - seletab ja räägib üleliia. (Nõmme, 2009) 2.3 Kombineeritud tüüp Mainitud kriteeriumid peaksid avalduma enne kuuendat eluaastat ja ilmnema mitmel elualal (teater, kino, kodu, kool, kollektiiv). (Nõmme, 2009)
aega järjest tegutseda. Kuna hüperaktiivsuse puhul on aju ergutavad toimed tugevamad kui pidurdavad toimed, siis väsimuse korral hüperaktiivsus suureneb. 4.1 Ülemäärane aktiivsus Tegutsemisel väljendub selles, et laps: · ei suuda rahulikult paigal püsida · on pidevas liikumises- jookseb, hüppab, ronib- ka olukordades, kus see ei ole sobilik · on paigalpüsimatu, ei suuda rahulikult istuda või seista, niheleb, vehib käte-jalgadega 4.2 Impulsiivne käitumine Avaldub selles, et laps: · käitub mõtlematult, asub tegutsema enne, kui on korralduse lõpuni kuulanud · räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele · sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult · ei suuda mängudes ja grupitöös oodata oma järjekorda 4.2 Tähelepanu puudulikkus Avaldub selles, et laps:
3.Raskused nõudmiste järgimisega. Lastel on raske töötada mingi kindla eesmärgi nimel. Võimetus pikemat aega millegi kallal töötada viib sageli tegevuse katkemiseni. 4. Üliärrituvus. Enamik tähelepanu puudulikkusega lastest on väga emotsionaalsed ja üliaktiivsed. Nad ei suuda kontrollida oma keha liigutusi. Eriti märgatav on see olukorras, kus on vaja teatud aega rahulikult istuda. -liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes -olukordades, kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt -sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes kohtades liigselt ringi -sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegelemisel -on pidevalt ,,kuskile minemas" -räägib sageli üleliia. HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid.
" Isegi kõige paremad valetajad ei suuda kontrollida osasid oma kehareaktsioone. Valetamise käigus tõuseb vererõhk, muutub hingamine ja nägu võib kahvatuks minna. Ainult kogenud valetajad oskavad selliseid asju varjata. Valetaja näoilme ja sõnad ei pruugi kokku minna, kui te seda märkate, siis võite kindel olla, et rääkija valetab. Samuti püüavad valetajad vältida silmkontakti, pilgutavad silmi tihedamini kui tavaliselt. Valetav inimene niheleb ja kipub oma nina sügama ning oma pead ära pöörata, et teine inimene nägu ei näeks. Kui inimene loob teie vahel barjääri, siis on võimalik, et ta valetab. 11. Peatükk ,,Teie ja kelle armee?" Kui olete vihane ja tunnete end teise inimese suhtes agressiivselt, vältige füüsilist reageerimist, muidu hiljem võite seda kahetseda. Üritage maha rahuneda ja lugege kümneni.
asetada ette näiteks metsa- või järvepilt. Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised. [2] 2.2 Tugitool  edu võti Kui töötaja niheleb kogu päeva oma töökohal ja teeb vähe tööd, siis ei tasu teda kohe laiskuses süüdistada: väikese töövõime põhjuseks võib olla ebamugav tool. Täisväärtuslikuks tööks peab töötaja saama mugavalt istuda, ennast tugitoolis mõnusalt tunda ning samuti peab ta vajaduse korral suutma selles kontsentreeruda ja võimaluse korral lõdvestuda. Mõned spetsialistid kutsuvad töötugitooli ka "edu võtmeks", sest töötaja tööviljakus sõltub otseselt sellest.[3]
Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised. [2] 6 2.2. Tugitool  edu võti Kui töötaja niheleb kogu päeva oma töökohal ja teeb vähe tööd, siis ei tasu teda kohe laiskuses süüdistada: väikese töövõime põhjuseks võib olla ebamugav tool. Täisväärtuslikuks tööks peab töötaja saama mugavalt istuda, ennast tugitoolis mõnusalt tunda ning samuti peab ta vajaduse korral suutma selles kontsentreeruda ja võimaluse korral lõdvestuda. Mõned spetsialistid kutsuvad töötugitooli ka "edu võtmeks", sest töötaja tööviljakus sõltub otseselt sellest.[3]
Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised." (Pelgulinna gümnaasium, 2012) 7 3. TUGITOOL  EDU VÕTI Kui töötaja niheleb kogu päeva oma töökohal ja teeb vähe tööd, siis ei tasu teda kohe laiskuses süüdistada: väikese töövõime põhjuseks võib olla ebamugav tool. ,,Täisväärtuslikuks tööks peab töötaja saama mugavalt istuda, ennast tugitoolis mõnusalt tunda ning samuti peab ta vajaduse korral suutma selles kontsentreeruda ja võimaluse korral lõdvestuda. Mõned spetsialistid kutsuvad töötugitooli ka "edu võtmeks", sest töötaja tööviljakus sõltub otseselt sellest. "
pidevad raskused keskendumisega, tundub, et ei kuule, mida talle öeldakse, ei jälgi juhtnööre ega vii asju lõpule, raskusi tegevuse planeerimisega, väsib kiiresti ning väldib ülesandeid, mis nõuavad pikaaegset vaeva, pidevalt kaotab asju, laseb end välistel teguritel hõlpsalt heidutada, unustab nii asju kui korraldusi. Hüperaktiivsusele omane laps liigutab rahutult käsi ja jalgu ning niheleb pidevalt, ei püsi istudeski paigal  tõuseb üles ja liigub ringi, jookseb ja 'siblib' ka sobimatutes olukordades, ei suuda vaikselt ning rahulikult mängida, on pidevalt nn hoos  teeb asju kiiresti ja pealiskaudselt, räägib vahetpidamata, vastab enne, kui küsimus on lõpetatud, ei suuda oma järjekorda oodata, nt mängudes, koolis jne, räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused
Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus 10 osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda (Nierenberg, 1997). 5.1.4 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid  neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka, 2004). Pilkkontaktil on neli funktsiooni: informatsiooni kinnitamine, suhtluse reguleerimine, intiimsuse e. läheduse väljendamine ja sotsiaalne kontroll.
hüppab ühelt tegevuselt teisele; ta ei näi kuulvat midagi, mida talle öeldakse, ei jälgi õpetajat, segab tundi; tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne, jookseb või ronib pidevalt; isegi magades on väga rahutu; vajab pidevat ja otsest järelvalvet, tal on tõsiseid raskusi, et oodata oma järge mängus või grupitöös; ei saa pikemat aega paigal istuda, aina niheleb, lahkub pidevalt oma kohalt, ei suuda tundi lõpuni oodata; 8 on hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi. Pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu võib ta kergesti korranõuete vastu eksida, suhetes täiskasvanutega on laps pidurdamatu, eale mittevastava distantsitundega, vähese tagasihoidlikkusega;
Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus. Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed. Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda. 7.1 PEAHOIAK Pea  ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel  ebakindluse signaale märgates
ANN Felix, mida sa teed? FELIX Trenni. ANN Mis trenni? FELIX Mis sa ise arvad? Ann kargab voodist välja. Kuku. ANN Mine oma poole peale tagasi. FELIX Ann, kallis. ANN Oma koha peale. FELIX Ma ei saa sinust aru. ANN Väga hea, siis on muutust juba näha. Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8 FELIX Teeks ikkagi mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. Ainult ühed... Ann keerab selja. KOLMAS Ann karjatab kõrvaltoast nagu oleks mõrva pealt näinud. FELIX Tere hommikust, kallis! ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus?
soojus. Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed (Nierenberg 1997: 23). Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda (Nierenberg 1997:12). Kurameerimisliigutused ja signaalid Inimese seksuaalne edu seisneb tema võimes saata välja kurameerimissignnaale ja mõista neid, mis talle on lähetatud. Naised on neile liigutustele vastuvõtlikumad kui mehed, kes tihtipeale isegi ei märka neid signaale. Mis juhtub inimesega, kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda ? Tema lihaste toonus tõuseb, justkui
1. Tähelepanematus - suudab keskenduda ainult ühele tegevusele korraga, tähelepanu on lühiajaline. Ei suuda eristada olulist ebaolulisest, ei märka detaile, teeb hooletusvigu, kaotab oma asju, probleemid meelespidamisega. 2. Impulsiivsus - tegutseb mõtlematult ja asub korraldust täitma enne kui on selle lõpuni ära kuulanud ja sekkub küsimata, häirib teisi. 3. Ülemäärane aktiivsus - ei püsi paigal, niheleb toolil, jookseb, hüppab jne 2. Põhjused: Häired tekivad alati varases lapsepõlves, esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. • pärilik eelsoodumus • rasedus- ja sünnipatoloogiad • peamiseks põhjuseks peetakse kesknärvisüsteemi vähese ulatusega kahjustusi, vähest ajukahjustust ehk aju vähest düsfunktsiooni. 3. Lapse toetamine: Lapsele tuleb selgitada, mida temalt oodatakse, keskenduda sellele kuidas tuleb
) Oled tubli! Nüüd lähme järgmise ülesande juurde. Siis sama asi sosistades. Siis vaikuses. Siis talle saab see sisemiseks, saab ise aru juba. 3. Motoorne üliaktiivsus Sellises tegevuses, mis struktueeritud. Nt kooliklassis, kus reeglid, ilmneb palju. Seal teistest märksa aktiivsem, kiirem jms. Kus pole struktueeritud  nt riisud lehti, siis samamoodi tegutseb. 10 Jookseb ringi ja kisub asju. Niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal. Vähkleb. On kogu aeg tegevuses. Mida teha? Õppejõud tegi  lasi enne lastel joosta. Peale kehalise tundi oli eriti hea teha tundi. Klassipäevik ununes õpetajate tuppa  saadad hüperaktiivse lapse seda tegema. Tahvel puhastada  palud hüperaktiivse. Jookseb kohapeal, siis saab istuma. Kui hüperaktiivne laps, enne 7 eluaastat. 10-11 aastastena 50% leebub. Edaspidi 5 aastat, 15 eluaastaks 50% veel leebunud.. 25 eluaastaks  50%veelgi vähenennud
mängulisse/õppetegevusse lülitumisel. Stiimulid tõmbavad tähelepanu. 2. Impulsiivsus: Kolm joont kuuest: (1) tegutseb sageli enne, kui mõtleb; (2) lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde; (3) raskused töö organiseerimisel; (4) vajab palju järelvalvet; (5) räägib vahele üle kogu klassi; (6) esineb raskusi oma järjekorra ootamisel. 3. Motoorne üliaktiivsus: Kaks joont neljast: (1) jookseb ringi ja kisub asju; (2) niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal; (3) magamise ajal vähkleb; (4) on kogu aeg tegevuses. Selle probleemiga on kõige kergem hakkama saada (neist kolmest). Motoorne tegevus tuleb maha laadida andes lapsele mõne teistsuguse ülesande, mida ta täitma peab. Näiteks palud hüperaktiivsel lapsel jooksuga õpetajate toast päeviku ära tuua. Missuguses eas hüperaktiivsus avaldub? Hüperaktiivsus avaldub juba eelkoolieas.
koduülesanded), või ei taha neid sooritada · kaotab tihti ülesannetes või tegevustes vajaminevaid esemeid (nt mänguasju, pliiatseid, raamatuid, tööriistu) · laseb end kergesti häirida kõrvalistel stiimulitel · unustab sageli igapäevaseid toiminguid tehes asju ära Hüperaktiivsus Vähemalt kuus järgmisest hüperaktiivsuse/impulsiivsuse sümptomitest on kestnud vähemalt kuue kuu jooksul, mitte sobides arengutasemega: · liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes · klassis või muudes olukordades, kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt · sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes olukordades liigselt ringi (noortel või täiskasvanutel võib piirneda rahutustundega) · sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegemisel · on sageli ,,pidevalt kuskile minemas" või tegutseb ,,nagu orav rattas" · räägib sageli üleliia Impulsiivsus
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 38 Kas on tegemist kehva kasvatusega? Probleemid võivad tekkida ka siis, kui last ei ole õpetatud sotsiaalselt käituma. Tuleb analüüsida lisaks lapsele ka lapse kasvukeskkonda. Hüperkineetilised häired (F90) Aktiivsus- ja tähelepänuhäire (ATH)  halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis tähelepanuhäirete ja püsimatusega. Sümptomid: - Ülemäärane aktiivsus o Püsimatus - ei oota oma järge, ei istu rahulikult paigal, niheleb või väänleb, ülemäärane jutukus või käratsemine - Tähelepanu puudulikkus o Ei suuda tegevustega lõpuni minna, kiire huvi kaotus. Võib esineda ka ainult tähelepanu puudlikkus ilma aktiivsuseta. Sümptomid peavad esinema mitmes keskkonnas, tüüpiliselt avalduvad enne 6 eluaastat. ATH püsib koolieas ja kuni pooltel juhtudel jätkub täiskasvanueas, kuigi sümptomid leevenevad ja/või teisenevad. ATH-ga lapse eripära
 Kuni .kooliminekuni  oli  kodune  laps.  Seoses  kooliminekuga  on  tekkinud probleeme  .juurde.  Poiss  on  küll  väga  taibukas,  kuid  püsimatuse  ja kiirustamise  tõttu  .teeb  palju  vigu  või  jätab  hoopis  õppimata.  Ta  tahab hõivata õpetaja kogu .tähelepanu, olla parim. Kui tal see ebaõnnestub, on ta väga  pahur  ja  .trotslik.  Pingis  niheleb,  väänleb,  käib  klaasis  ringi,  räägib palju  ja  .kõva  häälega.  Sekkub  igale  poole,  satub  eakaaslastega  sageli konflikti, .mistõttu tal pole sõpru. Mul on hea meel, et õpetaja nii mõistlik ja .rahulik on, siiski tuleb mul sageli koolis käia. Õhtuti väsib ta kiiresti, .on siis veelgi trotslikum, negativistlikum, ei kuuletu, meeleolu on väga .kõikuv,
annaabi.ee 
