Helikopteri konstruktsioon (0)

Tallinna Inglise Kolledž
Füüsika
Henrik Haavamäe
G1 klass
Helikopteri konstruktsioon
Referaat
Juhendaja
Aune Nigol
TALLINN 2014
Mis on helikopter?
Kopter on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis ( horisontaalselt ) pöörlev tiivik . Tiivik koosneb pööratavatest labadest. [1]
Kes ja millal helikopteri leiutas ?
Esimese helikopterilaadse masina põhimõtte visandas teadagi oma ajast ees olev Leonardo da Vinci ( 1452 –1519), kuid praktilisse kasutusse viis selle esimest korda 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979), kuid tema kopteril esinesid siiski olulised puudujäägid. Esimese korraliku tänapäeva kopteri arendas välja Venemaal sündinud ameeriklane Igor Sikorsky (1889–1972) 1939. aastal. Selle nimeks sai Sikorsky VS-300 ja see on tänase päevani üks levinumaid kopterimarke. Tänapäeval kasutatakse helikopterid peamiselt sõjaväe transpordivahendina ja õhu ja mere päästevahendina.
Kuidas helikopter töötab?
Tiivik keerleb ja surub gravitatsioonijõuga õhku endast alla poole. Nagu lennuki tiibadelgi, on ka helikopteri igal tiival labad : kõvera pealisega ja sirge alaosaga. Samal ajal kui tiib keerleb, siis labad pöörlevad ja suruvad õhu üle oma kaardus ülaosa ja nö viskavad maa suunas. See, mis nurga all seda tehakse sellest oleneb, kui kõrgele kopter tõuseb. Nurka saab muuta „Colletive pitch“ kangiga. Õhkutõusul, tuleb suurendada kallakut, niimoodi et tõus on suurem kui helikopteri kaal ja seeläbi tõuseb kopter üles. Kui tõus on võrdne kaaluga, siis hõljub kopter õhus ringi. Kui kaal on aga suurem, siis helikopter langeb. Lihtne.
Spinning the rotor which has an aerofoil section causes lift, allowing the helicopter to rise vertically or hover.
Kopteri juhtimine põhinbeki kahel erineval kontrollil, mida saab juhtida kahe erineva kangiga. Colletive control ja cyclic control. Collective juhib kopterit üles-alla ja selle kang asub vasakul, piloot juhib seda vasaku käega. Cyclic control juhib kopterit vasakule-paremale ja edasi-tagasi. Selle kang asub piloodi jalge vahel ja seda juhitakse parema käega. Hõljumisel vasakule paremale liikumiseks kasutatakse jalge all olevaid pedaale.
Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on kopteril võrreldes lennukiga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub ülsegi. See võimaldab kopterit kasutada ehitusel (kopterkraanana), päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.
Miks on helikopteritel vaja sabatiivikut?
Sabatiivik on väga oluline. See tasakaalustab, võrdse vastasjõu. Kui sa paned põhitiiviku pöörlema, siis tiivik pöörleb, aga mootor ja helikopter ise üritavad pöörelda vastassuunas . Seda kutsutakse Torque reaktsiooniks. Sabatiivik on väike propeller, kuid kuna ta kiirleb 6 korda kiiremini kui põhitiivik ja tekitab suurt tõukejõudu, siis suudab ta edukalt ära hoida Torque reaktsiooni ja hoida kopterit enam-vähem sirgena. Kuigi kui kopter hõljub, siis kipub ta kalduma natuke vasakule, see ongi tingitud sellest et sabatiiviku tõukejõud seistes on suurem kui põhitiiviku vastujõud. Hõljumisel on sabatiivikul ka tüürimise funktsioon. Sabatiivikuid võib olla helikopteril mitu, teine väike propeller võib asuda ka kopteri eesotsas. See on küll ebatavaline, kuid ka selliseid koptereid leidub.
Mis asjad veel helikopteril on ja mis on nende otstarve?
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Kopter

http://science.howstuffworks.com/transport/flight/modern/helicopter.ht m

http://science.howstuffworks.com/transport/flight/modern/helicopter3.ht m

http://www.start-flying.com/new%20site/heli1.ht m

http://www.explainthatstuff.com/helicopter.html