Seksuaalsus Neurootiliste vaevuste põhjuste hulgas mängivad seksuaalsed faktorid olulist ja kindlat võib-olla isegi erilist rolli. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu ei alga alles puberteedieas, vaid näitab ilmseid avaldumismärke juba üsna pea pärast sündi. Mõistete ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" vahel tuleb selget vahet teha. Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile...
Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Lapse sotsiaalne areng Sotsiaalse arengu all mõeldkse arengu seda aspekti, mis on seotud ühiskonnas teiste inimeste kesksel elamisega ning nendega suhtlemisega.
DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse konfliktseid emotsioone, omavaheline sümptomite ja inimestele, kes kontrolli häire, kuna soove, hirme jne. Selleks, et nõustamissuhe on isiksuse teraapia tulemusena nad ei ole võimelised
Enamus ajust on alateadvus (unconscious). Siia hulka kuuluvad kõik need osad mille peale ei saa lihtsalt mõelda. Asjad mis pole meie teadvusele lihtsalt kätte saadavad tihti tegelikult defineerivadki selle, näiteks instiktid ja alateavusesse surutud traumade mälestused ja emotsioonid, mis on liiga valusad, et neid läbi elada kuuluvad siia alla. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Sellest teemast rohkem veidike hiljem. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Id, Ego ja Superego
Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas ning doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. TERAAPIAD 10 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001 12 Lisaks dieetidele ja ravimitele on olemas teraapiad, mida rakendadakse. 3. 1. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 3. 2. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud,
vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas. Adekvaatsete sekkumisvõtete mitterakendamisel ei korrigeeru ka need käitumismustrid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Seega on reaalne oht, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab just vanglasviibimine ise, mitte isiku püsiv, korrigeerimatu valmidus korduvateks õigusrikkumisteks. Mida rangemate tingimustega vangla, seda suurem on tõenäosus püsivate ja kestvate neurootiliste häirete tekkeks ning edasise sotsiaalse toimetulekutaseme oluliseks languseks. - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast. Neuropsühholoogiline analüüs võimaldab hinnata, kas inimese poolt esitatav mälestuste puudumine või mälestuste
soomussammaspoolikupsoriaasi puhul. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud mõnedel kasutajatel valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusi. Viirpuu õied ja viljad Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt piklikmunajad. Õied on helevioletsed ja taim on habras, mitte nagu
reaktsioonivõime. Ravimite mõjul muutuvad hüperaktiivsed lapsed vähem impulsiivseks, rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada. Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud,
Heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised himustavad meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, edu ja vabadus, millest naised on kõrvale jäetud. ISIKSUSE STRUKTUURIS TOOB VÄLJA 3 TASANDIT: 1. Aktuaalne e. empiiriline mina - inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. FROMM, Erich - 20
vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas. Adekvaatsete sekkumisvõtete mitterakendamisel ei korrigeeru ka need käitumismustrid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Seega on reaalne oht, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab just vanglasviibimine ise, mitte isiku püsiv, korrigeerimatu valmidus korduvateks õigusrikkumisteks. Mida rangemate tingimustega vangla, seda suurem on tõenäosus püsivate ja kestvate neurootiliste häirete tekkeks ning edasise sotsiaalse toimetulekutaseme oluliseks languseks.
vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas. Adekvaatsete sekkumisvõtete mitterakendamisel ei korrigeeru ka need käitumismustrid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Seega on reaalne oht, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab just vanglasviibimine ise, mitte isiku püsiv, korrigeerimatu valmidus korduvateks õigusrikkumisteks. Mida rangemate tingimustega vangla, seda suurem on tõenäosus püsivate ja kestvate neurootiliste häirete tekkeks ning edasise sotsiaalse toimetulekutaseme oluliseks languseks. 21
selle kohta, et mälu võib olla kodeeritud rakkudes. Siin on kohane mainida doktor B. Liptn'i uuringut, mille aruanne esitati 1995.a. "APPAH'i" kongressil ja mis kinnitab Frrnt'i ja Leik'i järeldusi. Hüpoteesi ema emotsioonide mõju kohta lapsele on oma töödes käsitlenud ka A.Zahharova ja G.Filippova. S.Freud omistas reas oma töödes üsasisesele perioodile ja sünnitusaegsetele läbielamistele suure tähtsuse hilisematel eluetappidel tekkivate hirmu ontogeneesi ja neurootiliste sümptomite tekkes. S.Ferenci ja O.Rank andsid koos 1923.a. välja raamatu ("Psühhoanalüüsi täiendamise küsimused"), milles väitsid, et analüüsi juures tuleb rohkem tähelepanu pöörata mitte "vaimsetele rekonstruktsioonidele", vaid "emotsionaalsele kogemusele". Hiljem (1924) seletas S.Ferenci mitmeid täiskasvanud inimeste probleeme nende instinktiivse püüdega minna tagasi ema rüppe. S.Freud heitis O.Rank'ile ette isa rolli ignoreerimist. Teades O.Rank'i äärmiselt
klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused. Vajadust on vaadeldud organismi
klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused.
aktsepteerimist, tihedat koostööd, kuid samal ajal tuues välja ja rõhutades käitumise puudujääke. Terapeut aktsepteerib klienti kui eksivat inimolendit, mitte ei ole hinnanguline kliendi suhtes. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse rollimänge, operantset tingimist, sugestiooni jne. REBTi eesmärk ei ole mitte sümptomeid kõrvaldada, vaid luua suurem kvalitatiivne muutus mõtlemises. Muuta uskumusi, väärtuseid korrigeerida, hoiakutega tegeleda. Enamuste neurootiliste probleemide põhjuseks on maagiline, empiiriliste uskumustega mitte paika pidav mõtlemine. Neile mõtetele on võimalik vastu seista. Need uskumused ei pea vastu objektiivsele lähenemisele. Minevikku ei peeta oluliseks ja sellega väga ei tegeleta. Kliendi tundeid eriti ei reflekteerita. Ei tegeleta vabade assotsiatsioonidega, unenägude analüüsiga jne. Käesolevale probleemile ei otsita lahendust minevikust. Minevikku kasutatakse, kuid mitte suure rõhuasetusega.
Kliendid ja kolleegid usaldavad sind ainult siis kui eetika töötab. Kultuurilised erinevused tuleb osata kultuurilist erinevust läbi keele semantika. Filoloogiline perfektsus ei ole nii tähtis kui semantiline täpsus. Nõustamise tulevik Mehed ei lähe vastuvõtule kerges/esimeses staadiumis. Statistikat vaadates mõtle alati eelloole. 2014 diagnoositi enim neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid. Teisel kohal on meeleoluhäired, mis kasvavad neurootiliste arvelt. Nad on komorbiidsed. Tõhustada tuleks kohanemist, õpetada kohanemisoskust olulisim nõustamisteema praegu!!! Inimene teab küll, kuidas ta hakkama saaks, aga ta ei suuda kohaneda. Pead mõtlema neurooogilisel tasandil, muidu teed ajaliselt tubli tööd, aga professionaalsus on null. Naised pöörduvad rohkem, mis ei tähenda, et meestel ei oleks sama palju või rohkemgi probleeme.
vastanduvat keelekriitikat kokku puutuvad. Järgnevalt suunas Freud oma konkistadoorimõõga üksikisikult ühiskondlikele struktuuridele. Tootem ja tabu (1913), Massipsühholoogia ja Mina-analüüs (1921), Ühe illusiooni tulevik (1927), Ahistus kultuuris (1929) ning Mooses ja monoteism (1939) käsitlevad inimkonna vanima ajaloo, religiooni, pärispatu, võimu- ja teiste antropoloogiliste struktuuride seotust neurootiliste ilmingutega, mille lahti mõtestamiseks kasutas ta psühhoanalüütilisi võtteid. 9 Eksperimentaalkirjanduslikult huvipakkuvaks näiteks on Tartu Ülikooli Kirjastuse poolt 1999. (sic!) aastal üllitatud ,,Inimhinge anatoomiast", mille autoriks on märgitud Sigmund Freud. Lugema asudes selgub, et tegu on omapärase kafkaismiga, kus toimetaja Jüri Allik segab Freudi oluliseimaid esmakordselt eesti keeles
Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4. Vajadus on emotsionaalne seisund. Vajadusega seotud emotsiooni võivad varieeruda suures ulatuses kannatusest ja kärsitusest huvitatuse ning innustuseni, siia kuuluvad ka iha, igatsuse ja eelnaudingu tundmine. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha, rahuldamatut kuulsusjamu, isiklikust vastutust vabastavat sõötuvust teistest inimestest, ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja
Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Ta heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised himustavad meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, edu ja vabadus, millest naised on kõrvale jäetud. Isiksuse struktuuris toob välja 3 tasandit: 1. Aktuaalne e. empiiriline mina- inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina- nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs.
välja ja rõhutades käitumise puudujääke Eesmärk saavutamiseks kasutatakse rollimänge, desensalisatsiooni, huumorit, operantset tingimist, sugessiooni jne. Eesmärk pole sümptomeid kõrvaldada vaid luua suurem kvalitatiivne asi mõtlemises. Irratsionaalsete uskumuste ratsionaliseerimine enamuse neurootiliste probleemide põhjusteks on maagiline empiiriliselt paika mittepidav mõtlemine. REBT peab hea teraapia juures oluliseks: o aja ja jõupingutuse ökonoomsust o kiiret sümptomite taandumist o efektiivsust erinevate klientide puhul o probleemilahenduse sügavust o tulemuste kestvust Kognitiivne teraapia Beck (1976) Cognitive Therapy 1976 Kognitiivne teraapia
Üks neist kasvas alates üheksandast eluaastast linnast, teine jäi elama maale. Mõlemad hakkasid pärast puberteeti toime panema kuritegusid ja sattusid erinevatel asjaoludel vanglasse.17Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaksikute uuringud näitavad pärilikkuse suurt rolli kuritegeliku käitumise kujunemisel, samuti nagu ka temperamendi,intelligentsuse, skisofreenia, depressioonide, neurootiliste häirete ja alkoholismi korral. Kuigi varasemad uuringud, millele võib heita ette teatavaid metodoloogilisi puudusi (nt vead kaksikute liigi määramisel, monosügootsed kaksikud kasvavad reeglina üles sarnastes oludes, väike katseisikute arv), said kõrgemaid kokkulangevuse näitajaid, on konkordsuse näitajad kuritegeliku käitumise osas ka tänapäevastel andmetel MZ-kaksikutel oluliselt kõrgemad kui DZ-kaksikutel. Tuntud teadlase D. Rowe hinnangul on
Areneb Oidipus-kompleks ja taandub, domineerib kastratsioonikompleks. Oidipaalse konflikti lahendusena tekib ülimina. Fallilise faasi häired ilmnevad hiljem hüsteeriliste sümptomitena. Äärmusjuhtum on püsiv hüsteeriline isksusehäire, mida iseloomustab kõigi elu külgede diferentseerimatu, ülemäärane ja mänguline seksualiseerimine. Ka mitmed tänapäeva mõistes ärevushäired said Freudi ajal fallilise seletuse. Füsioloog Freud on toonud esile palju seksuaalse erutuse ja neurootiliste ärevushoogude sarnasusi füsioloogia tasemel. Tema arvates võis keelatud seksuaalse erutuse transformatsiooniks saada paanikahoog (mida sel ajal hüsteeriahooks oleks nimetatud). Agorafoobiku võimetust üksi kodunt lahkuda on Freud tõlgendanud aga kui kaitsemanöövrit alateadliku soovi vastu avalikus kohas seksuaalset lähenemist või koguni vägistamist kohata. Arenguhäired tekivad psühhoanalüütilise seletuse järgi liibido fikseerumisest mõnda arengufaasi
kahemunarakukaksikute korral 33%. Uuema metaanalüüsi põhjal tehti 1993, kasutati 13 uuringu summaarseid tulemusi ja saadikonkorduseks ühemunarakukaksikute korral 51,5% ja kahemunarakukaksikute korral 20,6%. (Raine, 1993, lk 55) 22 Kokkuvõttes võib õelda, et kaksikute uuringud näitavad pärilikkuse suurt rolli kuritegeliku käitumise kujunemisel, samuti nagu ka temperamendi, intelligentsuse, skisofreenia, depressioonide, neurootiliste häirete ja alkoholismi korral. ( Saar, 2007, lk 78-82) 2.1.5.2 Adopteerimiste uuringud Teine nüüdisaegne eksperimentaalne meetod selgitamaks pärilikkuse ja keskkonnamõju vahekordi kriminaalse käitumisele, mis täiendab kaksikute uuringuid, on adopteeritud laste uuringud. Adopteerimise korral eraldatakse laps pärast sündi bioloogilistest vanematest ja tema käitumine ei saa olla mõjutatud naturaalsete vanemate eeskujust. Väga sageli satuvad
süsteemi poolt · Neist esmane on käitumusliku pidurduse süsteem, mis hõlmab aju vaheseinatuuma ja hipokambi ning otsmikukoore · Sarnaselt Kaganile väidab Grey, et sellised spetsiifilised stiimulid nagu karistus, hüvitamata jätmine ja uudsus käivitavad pidurdussüsteemi, mis surub toimuva käitumise maha ja suunab tähelepanu ümber teistele, asjakohastele stiimulitele · Aktiivse käitumusliku pidurduse süsteemiga (ärevad) isikud kujutavad endast introvertsete ja neurootiliste isiksuste kombinatsiooni · Gray järgi on telje teises otsas lähenemisele orienteeritud süsteem, mida mõnikord nimetatakse impulsiivsuseks ja mis on ekstravertsuse ning stabiilsuse kombinatsiooniks Barlow äreva kartuse mudel · Barlow (1988) järgi teeb ärevus inimesed düsfunktsionaalseks aktivatsiooni ja tähelepanu kahesuunalise mõju tõttu. Negatiivne emotsioon nihutab tähelepanu enesehinnangu keskseks · See suurendab aktivatsiooni ning ahendab veelgi tähelepanu
annaabi.ee 
