Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine,
gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk · Reguleerivad närvisüsteemi toitainevaru ja verevoolu · Gliia oluline peaaju arengus · Võivad moodustada ajus eraldiseisva signaalisüsteemi · Kiirendavad neuraalset kommunikatsiooni (müeliintupp) Ranvier' soonis
Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad kummagi silma stimulatsioonile ja monokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad ainult ühe silma stimulatsioonile. Inimestel ja enamikul loomadel, kellel on binokulaarne nägemine, on umbes 70% nägemiskoore rakkudest binokulaarsed. Binokulaarsed kortikaalsed rakud koos neuronitega nägemiskoores tekitavad ühekordse binokulaarse nägemise koos stereopsisega. Peenete neuroanatoomiliste seoste ja normaalse binokulaarse nägemise areng sõltub õigest binokulaarse nägemise stimulatsioonist. Normaalseks binokulaarse nägemise arengu eelduseks on mõlema silma reetinate võrdne reageering ärritusele ja silmade õige kooskõlastatud töö. Silmade koostöö on muutuv esimeste elunädalate jooksul. Binokulaarne nägemine ja fusiooni võime areneb 1,5. kuni 2
kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Nii analüsaatorite struktuur kui ka funktsioon on väga keeruline. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Te...
Närvirakud jagunevad a) neuroniteks; b) gliiarakud. Gliiarakkude ülesanne on toitainete kohaletoimetamine närvirakkudele ja ka tugifunktsioon närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks. Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised
Õpi võõrkeeli. Luksemburgi teadlaste hinnangul avaldab enam kui kahe keele rääkimine inimeste ajule ja mäule kaitsvat toimet. Hoolitse oma hammaste eest. Hammaste kaoni viivad igemete infektsioonid võivad eraldada põletikulisi aineid, mis omakorda suurendavad ajupõletikke. Need põhjustavad neuronaalset surma ja kiirendavad mälukaotust. Hamba ümber olevate sensoorsete retseptorite kadu on seega seotud mõnede kärbuvate neuronitega. Tekkida võib nõiaring, kus ajus olevate ühenduste kadu põhjustab hammaste suuremat väljalangemist ja see omakorda kognitiivse seisundi halvenemist. Võta halvast parim. Võiks eeldada, et millegi kohutava nägemine kustutab mälust kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad aga vastupidist negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Saint Louis´ Washingtoni
(enamasti türosiinkinaasid); morfogeenid (WNt ja SHH osalevad aksonite navigeerimisel, tõmbavad ja tõukuvad); kasvufaktorid. Kaks paremini uuritud näidet aksonite navigeerimisest sihtrakkudeni: Seljaaju komissuraalneuronite aksonite tee ühelt ajupoolelt teisele (keskjoone ületamine) ja pöördumine peaaju suunas. Slit-Robo, Netriinid-DCC, Semaforiinid; Silma võrkkesta neuronite topoloogiline ühendumine aju nägemiskeskuse (optic tectum)neuronitega. Ephrin- Eph süsteem. Seljaaju komissuraalneuronid: saavad innervatsiooni sensoorsetelt neuronitelt. Aksonid kulgevad kõhtmises suunas, ületavad keskjoone ja siis tõusva juhteteena taalamusse. Seljaaju komissuraalaksonid navigeerivad põrandaplaadi suunas mööda netriini gradienti. Netriinide gradient põrandaplaadist juhib kasvukoonuse keskjooneni ja üle selle. DCC kui kasvukoonust edendav netriiniretseptor. Teisel pool keskjoont hakkab kasvukoonuses avalduma Robo
kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad vestibulaarnärvi (osa VIII kraniaalnärvist). Ototliitorganis katab sensoorset epiteeli (karvarakke) geelja massi kiht, mille pinnal paiknevad kaltsiumkarbonaadi kristallid ehk otoliidid. Otoliitorgan võtab vastu infot pea staatiliste asendite ja lineaarse kiirenduse kohta. Poolringkanalites paikneb sensoorne epiteel ampullaarselt laienenud osades, on tundlikud angulaarse kiirenduse suhtes. Nägemismeel- silmamuna funktsionaalselt kahes osas:
signaale. Lateraalne spinotalaamkulgla juhib peamiselt valu- ja temperatuuriaistingutena tajutavat informatsiooni. Primaarsete neuronite kehad on spinaalganglionites. Nende funktsiooniks on närviimpulsside juhtimine keha perifeersetes osades paiknevatelt retseptoritelt seljaaju tagasambasse, kus nad on sünapsite vahendusel ühenduses lülineuronitega. Viimased omakorda omavad sünapseid sekundaarsete neuronitega seljaaju hallaines. Sekundaarsete neuronite aksonid siirduvad seljaaju vastaspoolele eespoolt tsentraalkanalit ning suunduvad spinotalaamkulgla koosseisus üles, ulatudes talamusse. Ajutüves ühinevad selle kulglaga ka kolmiknärvi harud, mis juhivad aju suunas näo piirkonnast ja hammastest lähtuvaid temperatuuri- ja valuaistingutena tunnetatavaid signaale. Ajutüve tasandil siirduvad spinotalaamkulglast kõrvalharud ka retikulaarformatsiooni tuumadesse.
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile.
t.) – riided rohkem ühel (paremalt) poolt kulunud. 3. Asümmeetriad inimesel: a. Anatoomilised – Planum temporale dx < sin; frontaalne kõnepiirkond dx < sin; hall- ja valgeaine suhe dx > sin valgeainet; tsütoarhitektoonika modulaarsus dx < sin. Rohkem valgeainet – suurem võimalus seostada kaugemal olevate neuronite funktsioonidega jne. Rohkem hallainet – suurem võimalus seostada lähedal olevate neuronitega jne. b. Elektrofüsioloogilised c. Biokeemilised d. Kliinilised – dominantne vs mittedominantne; verbaalne vs visuaal-ruumiline; abstraktne vs konkreetne. e. Infotöötlusviisilt – analüüsiv (seriaalne) vs sünteesiv (holistlik). 4. Poolkerade koostöö: a. Kõige keerulisem vaimne tegevus, s.o uue info omandamine ja loomine efektiivsem asümmeetriline funktsiooniga (!) poolkerade koostöös. b
kogu endokriinsüsteemi. Aferentsed signaalid, mis saabuvad hüpotalamusse, lähtuvad: siseorganitelt maitseretseptoritelt keelel limbilisest süsteemist naha kindlatest piirkondadest (näit rinnanibud, välised suguorganid) suuraju prefrontaalsest korteksist, mis on seotud meeleoluseisundite regulatsiooniga. Eferentsed närvikiud siirduvad hüpotalamusest: ajutüvesse ja seljaajusse, kus neil on sünapsid autonoomse närvisüsteemi neuronitega lehtri kaudu hüpofüüsi, selle tagasagarasse kolmiknärvi ja näonärvi tuumadesse motoorsetesse neuronitesse seljaajus. Hüpotalamuse peamised funktsioonid on: 1. autonoomne regulatsioon; hüpotalamus osaleb südame löögisageduse, samuti veresoonte valendiku kontrollis; reguleerib toidumassi liikumist seedetraktis, uriini väljutamist põiest 2. endokriinsüsteemi kontroll; hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi talitlust,
Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on
Joonis 1.2 Bioloogiline närvivõrk üks olulisemaid ja keeruliselt realiseeritav. Sünaptilised ühendused juhivad aju tööd, nende väärtustest sõltub inimese mälu. Näiteks. Kui inimene sünnib siis tema ajus on umbes 100 miljardit neuronit ja iga neuron on sünaptiliste ühenduste kaudu ühendatud umbes 1000 teiste neuronitega. Niimoodi on moodustunud 100 triljonit sünaptilist ühendust, mis juhivad aju tööd. Põhjalikumalt bioloogilistest neuronitest ja närvivõrkudest vaata täiendavast kirjandusest. 4 Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Haykin, S
Joonis 1.2 Bioloogiline närvivõrk üks olulisemaid ja keeruliselt realiseeritav. Sünaptilised ühendused juhivad aju tööd, nende väärtustest sõltub inimese mälu. Näiteks. Kui inimene sünnib siis tema ajus on umbes 100 miljardit neuronit ja iga neuron on sünaptiliste ühenduste kaudu ühendatud umbes 1000 teiste neuronitega. Niimoodi on moodustunud 100 triljonit sünaptilist ühendust, mis juhivad aju tööd. Põhjalikumalt bioloogilistest neuronitest ja närvivõrkudest vaata täiendavast kirjandusest. 4 Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Haykin, S
trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts. hormoonid erist. prim. läbivasse verre,edasi suundub sek.,kus need hormoonid väljuvad kapillaarist ja mõjutavad hüpofüüsi eessagara rakkude talitlust.Neurohormoonide kaudu kontr.Ht hüpofüüsi eessagara talitlust. Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest. Adenohüpofüüsi sekretoorset aktiivsust mõjutab veel *vere madal glükoosisisaldus suurendab kasvuhormooni produkts. suurenemist iseloomulik puhangulisus),vere-suhkru kõrge tase pidurdab somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal
submukoosa muskulatuuri vahel (plexus submucosus s. Meissneri). Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga
ning nende suurusel, s.o. faktoritel, mis sõltuvad ärritamistingimustest ja neuroni funktsionaalsest seisundist. Pöörduv pidurdus tekib rakkude abil,mis moodustavad pidurdavaid sünapse seljaaju motoneuronitel.erutuse tekkimisel motoneuronis suunduvad impulsid aksoni kaudu perifeeriasse skeletilihastele. - Presünaptiline pidurdus. Ka see pidurdus tekib seoses pidurdavate neuronitega, kuid seejuures on pidurduse lokalisatsioon ja tekkemehhanism teistsugused. Antud juhul moodustavad pidurdavad neuronid sünapse erutuvate neuronite presünaptilistel lõpmetel,s.o. aksoni hargnevatel jätketel enne sünaptilisi moodustusi. Nende pidurdavate neuronite poolt eritatav mediaator pidurdab impulsside levikut presünaptilistes harudes, mille tulemusena blokeeritakse erutuse
õppimisvõimet ning halvendades mälu. Õpi võõrkeeli! Luksemburgi teadlaste hinnangul avaldab enam kui kahe keele rääkimine inimeste ajule ja mälule kaitsvat toimet. Hoolitse oma hammaste eest! Hammaste kaoni viivad igemete infektsioonid võivad eraldada põletikulisi aineid, mis omakorda suurendavad ajupõletikke. Need põhjustavad neuronaalset surma ja kiirendavad mälukaotust. Hamba ümber olevate sensoorsete retseptorite kadu on seega seotud mõnede kärbuvate neuronitega. Tekkida võib nõiaring, kus ajus olevate ühenduste kadu põhjustab hammaste suuremat väljalangemist ja see omakorda kognitiivse seisundi halvenemist. Võta halvast parim! Võiks eeldada, et millegi kohutava nägemine kustutab mälust kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad aga vastupidist negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Saint Louis´ Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus näitab, et õõvastavate piltide
inimese- teadlik planeerimine, valikud, tahtejõu abil kontrollitud käitumine jne. Muudel keskustel on ka oluline roll. TALAMUS- peaaegu kõiges on tal roll, tal on palju allsüsteemi, telefonikeskjaam, selle kahjustuste puhul on tegemist ka teadvuse kaotusega. Kärtsul on erkroosa aju Tähtsam elementeerne osa on neuron ehk närvirakk- oluline osa mälu kasutamises, funktsioonide liikumite mõtlemiste tegemises. Sau miljondeid. Seostatud ja mõjutavad üksteist. Seotse hulk teiste neuronitega on thandetes- informatsiooniline keerukus. Närvirakk. Membraan, tuum jne. Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi. Vastuvõtva
Nende neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi. Perifeerse haru terminalid võivad olla katteta (vabad närvilõpmed) või ümbritsetud teatud retseptoorse aparaadiga (nt Merkeli kettad või Vater-Pacini kehakesed) ning nendes toimub sensoorne transduktsioon ja edasine infolevik KNS suunas (vt retseptorite iseloomustust). Tsentraalne haru siseneb KNSi ning ühendub sõltuvalt meelest teatud neuronitega. 2. neuroni paigutuse alusel eristatakse dorsaalväädi ja antero(ventro)lateraalteed. Dorsaalväädisüsteem vahendab mehanoretseptoritelt lähtuvat informatsiooni. Mõnikord kutsutakse seda ka lemniskisüsteemiks. Anterolateraalsüsteemis liigub termo- ja notsitseptoritelt lähtuv informatsioon. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks.
Granulaarrakud migreeruvad tagasi, moodustades sisemise granulaarkihi Ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, mis aitavad granulaarrakkude moodustamisele kaasa ja lisaks gliia rakud Bergmann`i gliia on väikeaju radiaalgliia, mida mööda granulaarkihi eellasrakud migreeruvad oma positsioonidesse Purkinje neuronid sekreteerivad SHH, mis aitab granulaarrakkude arengule kaasa Purkinje neuronid moodustavad ca 100000 sünapsi teiste neuronitega Suurajukoore histogenees Imetajate suurajukoor koosneb evolutsiooniliselt uuemast 6-kihilisest neokorteksist ja vanemast osast 3-kihilisest allokorteksist (siia kuuluvad nt hippokampus ja olfaktoorne korteks) Ventrikulaartsoonis/subventrikulartsoonis paiknevatest neuraalsetest eellasrakkudest (radiaalgliia, vahelmised eellasrakud) tekkinud neuronid moodustavad kortikaalplaadi Neokorteksi areng jätkub uute neuronite tekkega, mis okupeerivad
osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts. hormoonid erist. prim. läbivasse verre,edasi suundub sek.,kus need hormoonid väljuvad kapillaarist ja mõjutavad hüpofüüsi eessagara rakkude talitlust.Neurohormoonide kaudu kontr.Ht hüpofüüsi eessagara talitlust. Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest. Adenohüpofüüsi sekretoorset aktiivsust mõjutab veel *vere madal glükoosisisaldus suurendab kasvuhormooni produkts. suurenemist iseloomulik puhangulisus),vere-suhkru kõrge tase pidurdab somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal.
Muudel keskustel on ka oluline roll. TALAMUS- peaaegu kõiges on tal roll, tal on palju allsüsteemi, telefonikeskjaam, selle kahjustuste puhul on tegemist ka teadvuse kaotusega. Kärtsul on erkroosa aju Tähtsam elementeerne osa on neuron ehk närvirakk- oluline osa mälu kasutamises, funktsioonide liikumite mõtlemiste tegemises. Sau miljondeid. Seostatud ja mõjutavad üksteist. Seotse hulk teiste neuronitega on thandetes- informatsiooniline keerukus. Närvirakk. Membraan, tuum jne. Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi
Näiteks lühiajalisi ajavahemikke kiputakse ülehindama, kuid alahindama pikemaaegseid ajavahemikke. Lastele tundub aeg voolavat aeglaselt, kuid samas vanemaealistele tundub aeg kulgevat kiiresti. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et ühte neuronisse oleks kuidagi talletatud või salvestatud visuaalne kuvand ( s.t. informatsioon ) näiteks vanaemast. Puhtalt füüsiliselt pole see võimalik. Võimalik on ainult see, et mingi kindel neuron võib oma laenglemisega ja oma seostega teiste neuronitega aktiveerida rida teisi neuroneid või isegi neuronipopulatsioone nii, et lõpuks tekib inimesel peas kujutis vanaemast. Näiteks uurimused ongi näidanud seda, et mõne kindla inimese, paiga või kontseptsiooni tähistamise juures on aktiveerunud ajus ainult kindlad üksikud neuronid ( aktiveerunud võib olla ka üks neuron ). Analoogiliselt funktsioneerib hipokampuse ajupiirkond, mis koordineerib inimese mälestusi. Mingi mälestuse meenutamisel lülitab see taas sisse tervet aju
• Üksikute neuronite tasemel näha, et aktiivsus sõltub käitumisest visuaalse teabe teda puudutati (paremalt poolt). kasutamisel. • Seega- kaks puutetajusüsteemi: üks, mis tunneb ära ja teine, mis lokaliseerib puute. • Tegevuspotentsiaalid nii sensoorse teabe vastuvõtmise kui ka liigutuste ajal. • Paljude neuronitega nii, et esimese puhul laenglemine harv, aga kui loom pöörab silmad Muster asetatakse 5 minutiks patsiendi peopesale, seejärel asetakse jadasse tagasi. Patsiendi objektile, liigutab jäset selle suunas- laenglemine kiireneb oluliselt. ülesandeks on identifitseerida originaalmuster katsudes läbi kõik kuus mustrit. • Mõned neuronid tundlikud objekti nn. Haaramisomaduste suhtes- suurus, orientatsioon.
Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult näiteks kui inimene õpib, teeb trenni, mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne.
Üks aspekt on aga kindel ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult näiteks kui inimene õpib, teeb trenni, mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne.
annaabi.ee 
