Netikett Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jututubade puhul. Netikett ei ole küll kusagil üheselt formuleeritud, kuid mõningane internetiteenuste kasutamine peaks üsna kiiresti asjast ettekujutuse andma. Kui netiketti rikub kogenematu algaja, pole asi hull, kuid süstemaatiline tegelemine selliste asjadega nagu rämpsposti laialisaatmine (spam) ja sõim (flaming) on kahtlemata rasked netiketi rikkumised. "Tihti tundub, et paljud tegutsevad internetis silmad ja kõrvad kinni ning suu lahti, solvates ja häirides teisi inimesi
kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda,
Roman Tukmatsov G2KT I kursus Netikett Tänapäeval suhtlevad väga paljud inimeset just läbi interneti. Nii nagu päriselus, nii on ka interneti keskkonnas olemas omad reeglid. Neid reegleid on väga palju, mis jagunevad veel mitmeks alagrupiks suhtlustarkvara (MSN, Skype, Facebook jt.), listid ja uudisgrupid ja e- posti reeglid. Netikett on kogum 10 lihtsast reeglist, mida tasub järgida võrgusuhtluses, et vältida konflikte ja tagada internetis suhtlemisel sõbralik õhkkond. Tähtsam reegel on see, et tuleb meeles
Netikett (Network etiquette) Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett ja seega tähendab interneti käitumisjuhiseid. Tegemist on võrguetikettiga ehk võrgusuhtluses järgitav aktsepteeritava käitumise reeglistikuga. Võrgu etikett kästileb arvutivõrgus käitumise juhendeid ja reegleid, mis on võrgus aja jooksul välja kujunenud. Austamaks teisi interneti kasutajaid tuleks arvutikasutajatel kinni pidada reeglitest. Kirja on pandud 10 nii-öelda käitumisreeglit või käsku igale kasutajale, milleks on: *Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks. *Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. *Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides. *Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks.
magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; · Zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Käitumine võrgus Aivar Luist NETIKETT · Käitumisreeglite kogumik, ehk kuidas käituda võrgus nii, et kellegagi pahuksisse ei sattuks · Sõna tuleb väljendist "Net etiquette" e. võrgu etikett ja käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Aja jooksul Võrgus välja kujunenud terve hulk reegleid. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama - sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. Üldised reeglid · Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks.
Netikett 1) Kirjutise lõppu lissa oma täisnimi ja e-posti aadress 2) Võrgus võrdub suurte tähtedega kirjutamine karjumisega 3) Säilita viisakas toon ja ole salliv mis ka ei juhtuks 4) Pikki tekste tuleks liigendada – kasuta näiteks tühje ridu lõikude eraldajana 5) Kirjuta alati e-maili subject-reale kirja teema 6) Ära kopeeri tarkvara, mille eest sa pole maksnud 7) Enne kirja saatmist loe see kindlasti üle ja mõtle kõik veelkord läbi 8) Võõrale inimesele kirjutades ära ole liiga familiaarne 9) Ametlikes e-mailides hoidu emotikonide Ja lühindite kasutamisest. 10) Tekstifaile saates teisalda need alati pdf-failiks. 11) Ära jaga avalikult oma andmeid 12) Igasugustelt suvalistelt saitidelt ei tasu kaupu tellida 13) Arvesta, et alati ei pruugi internetis teine inimene olla see, kellena ta ennast esitleb 14) Ära saada edasi võrgus levivaid ahelkirju – need on kasutud ja ummistavad postkaste 15) Är
• Tere päevast! Oma nimi (amet), Ettevõtte nimetus. • Konkreetse isiku liinile saanud, küsin, kas tal on võimalik rääkida. • Formuleerin oma informatsioon või küsimused selgelt ja lühidalt. • Kõne lõpetan hüvastijätuväljendiga “Head päeva!”, “Kohtumiseni!”, “Nägemiseni!” • Helistan tagasi iga kõne puhul, mida ei saanud oma äraolekul vastu võtta. Ei võta töö ajal tungiva vajaduseta isiklikke kõnesid. 4. Netikett • E-kirjade koostamisel järgime kõiki vastava ametliku kirja koostamise reegleid. • Lisan e-kirjale alati teema (subject). Teema peab märku andma kirja sisust. Kui vastan kirjale, aga muudan vestlusteemat, siis muudan ka teemarida • Kirjutan võimalikult selgelt, lühidalt ja täpselt (Ei kirjuta suurtähtedes, võrgus võrdub see karjumisega ja on raskesti loetav). • Soovitav on jätta kirja iga lõigu vahele üks tühi rida.
.......................................................11 3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon..........................................13 3.3 Verbaalne suhtlus........................................................................................ 14 3.4 Mitteverbaalne suhtlus................................................................................ 15 4.Arvutisuhtluse psühholoogilised ja sotsiaased mõjud........................................18 4.1 Etikett arvutivõrgus..................................................................................... 20 4.1.1 Etikett.................................................................................................... 21 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 23 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 24
.......... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ............................................................................................................................ 6 Sotsiaalse võrgustiku netikett ............................................................................................................. 8 MARKETINGI VÕIMALUSED ..................................................................................................................... 9 Gossip .................................................................................................................................................... 11 Kokkuvõte ...........................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e- mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur... Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele näost-näkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
Tallinna Majanduskool Sekreti- ja ametnikutöö osakond EE Meilietikett Referaat Juhendaja: HP Tallinn 2008 Käitumiskultuurist paistab välja inimese sisemine kultuur. Meil tuleb teada reegleid, et õigel ajal ja õiges kohas neid õigesti kasutada. Etikett ei ole ajast aega püsinud sama, kuid on siiski kindlad baasreeglid, mida endale käitumisel aluseks võtta. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole nö viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Näiteks sellest, et ei ole ilus varastada. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
turvamehe poole. Lobisev klient Kliendi jutt juhtida tema probleemi lahendamisele 29 Kliendi asjakohase jutu ümbersõnastamine Konkreetsed küsimused Vastutulelikkus ja tähelepanelikkus ühe kliendi suhtes ei tohi muutuda tähelepanematuseks teiste vastu. Vihane klient Viha on jõuetus, oskamatus leida probleemile lahendust. Säilitada tasakaal ja viisakus Püüa klienti kõnetada nimepidi Ole rohkem kuulaja rollis. Selgita, millist lahendust klient ootab Firma süül tekkinud probleemi puhul vabanda kliendi ees ja aidata probleem kiirelt ja võimalikult hästi lahendada. Hea sõna võidab kurja väe! Järjekorras klientidevahelised lahkhelid Hea teenindaja ei lase sõnelusel ega rahulolematusel järjekorras tekkida. Osapooled tuleb maha rahustada ja lepitada! 7.2. Probleemse kliendiga suhtlemine.
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot-ketta info. 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erinev viirustest selle poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötat
Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat. protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha) Kommunikatsiooni moodul Transpordikiht Kommun. seotud sõnumid Transpordi protokoll Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud 2. Tase: Kommunikatsiooniga seotud tegevused - faili tükeldamine, saatmiseks ettevalmistamine. Räägime pakettidest, sisu pole oluline (ei tee vahet kas edastame pilti või videot), kommunikatsiooni korraldamine. 3
Kõige tõhusamaks abinõuks on aga kriitiline petuskeemidesse suhtumine ning nende vältimine. 8 Kokkuvõte Enamus internetipettused lubavad kerget sissetulekut, mida ohver saab koheselt ja suurtes kogustes. Neile jäetakse mulje, et tegemist on tõese olukorraga. Pettused on kergesti mõistetavad kui piisavalt keerulised, et uskuda. Loodetakse inimestele kes leiavad, et Internet ja selle võimalused on piiritud. Pettused see-eest püsivad läbi aja sarnased ja ikka leidub neid kes nende õnge langevad. Kuid end nende eest kaitsta on siiski üsna lihtne, ära usalda kedagi enne taustauuringut ning võta kirju ja suhtluskutseid kiiritliselt. 9 Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õngitsusleht http://www.papercamp.com/essay/17021/Internet-Fraud
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige a
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema
seksitelefoniliinidel, täiskasvanute teatetahvlitele ja internetis. Selle kättesaadavus võrgus, eriti arvutite ja modemitega varustatud teismelistele, on interneti vaieldumaid omadusi ning peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele netimaanidele võimsa romantilise emotsiooni." räägib raamatu autor.
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0.0 128
Interneti turvalisus Autor: Karmen Pikkmets Mis on interneti turvalisus? Interneti turvalisus - privaatsuse ja turvalisuse tase isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu. Interneti turvalisuse reeglid Esimene ja kõige tähtsam reegel -- ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle endale tehtaks. Netis on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha! Teine reegel -- ole ise kaitstud! Vaata üle oma arvutid ja mobiiltelefonid! Kas kõigis neis seadmetes on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje uuendab end iga päev? Kolmas reegel -- leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas kellegagi kunagi varem juhtunud. Neljas reegel -- mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalisusele. Pole vaja igaühel
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6 Pe
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
Internetis olevate postkastide käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Nimi Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Juhendaja nimi Tartu 2012 1 ABSTRACT Tamm, H. Overview of Internet e-mail's availability, integrity and confidentiality. Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 1 table, format A4. In Estonian language. The research has been made to give a short overview about different places on Internet where people can make e-mail accounts. Keywords: student report, e-mail, availability, integrity, confidentiality. 2 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID..............................................................................
kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Sa õpetasid mind armastama , äkki õpetad nüüd ka unustama ! Lase end õhku , õhus on armastust!!:P You know that I love you, why do you don't love me back?
ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. ))
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
