3) Preisi sai mitmed alad Saksamaast 4) Suurbritannia sai Malta, Kapimaa (Aafrika) ja Tseiloni (saare) 5) Holland, Belgia ja Luksemburg ühendati Madalmaade kuningriigiks 6) Saksa väikeriigid ühendati sunniviisiliselt Saksa Liitu Selgita, miks võib väita, et Saksa Liidu moodustamine oli tagurlik tegu. Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele. III Nelikliit ja Püha liit TV 84 NELIKLIIT PÜHA LIIT Millised riigid kuulusid liitu? · Inglismaa · Venemaa · Venemaa · Austria · Austria · Preisimaa · Preisimaa Miks liit sõlmiti
Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete
· Kuulipilduja · Mürkgaas · Tankid · hävituslennukid · kaevikud, okastraattõkked 13. Kirjelda positsioonisõda. Positsioonisõda e. Kaeviku sõda sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. 14. Mis aastal moodustati Nelikliit? Nimeta sinna kuulunud riigid. Keskriigid e Nelikliit, moodustati , sinna kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi Bulgaaria. 15. Mis mõju avaldas Oktoobrirevolutsioon Venemaal I maailmasõja käigule? Venemaa lahkus sõjast, Saksamaa sai oma väed koondada läänerindele. 16. Millal lõppes I maailmasõda, kus kirjutatai alla rahule? Sõda lõppes 11. november 1918, kui Saksa kirjutas alla Compiegne 'i rahulepingule Compienge'i metsas. 17. Mis olid maailmasõja tulemused? 3
märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp Riikide vahelised suhted vajasid parandamist 1814. aasta septembris Viini kongress Kongressi põhimõtted olid julgeolek ja tasakaal Püha Liit Nelikliit Väike video Napoleonist http://www.youtube.com/watch?v=tfHnwqtJT9U Kasutatud kirjandus http://www.biography.com/people/napoleon94 http://www.annaabi.com/download.php?matid= Tänan, et kuulasite minu imelist tööd!
See kaitses olemasolevat ühiskonda ja oli kõiksuguste revolutsioonide vastu. Kui 1830-ndatel Itaalias ja Saksamaal puhkesid liberaalse kodanluse mässud, surusid nad maha mässud. Kui poolakad 1830-1831 mässasid, suruti ka see maha. Hiljem ühinesid Püha Liiduga kõik riigid peale Inglismaa. Parlament ei olnud nõus sissetungiõigusega. Inglismaa oli peidupaik liberaalidele Euroopas. 2) Nelikliit Venemaa, Preisimaa, Austria ning Inglismaa. Riigijuhid kohtuvad regulaarselt ja arutavad selliseid ühiseid probleeme Euroopas. Selleks, et jõuda erinevate probleemide lahendamiseni rahumeelselt, sõdade ära hoidmiseks. Algselt see süsteem funktsioneerib, 1820-ndatel Suurbritannia hakkas Nelikliidust kõrvale kalduma, konsultatsioone vähem, sest iga riik oli pigem huvitatud enda huvide kaitsmisest.
– puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja Kaukaasia, Austriale osa Poolast ja Itaaliast, Preisile lisa Saksamaalt, Rootsile Norra • Prantsusmaa säilitas revolutsioonieelsed piirid, maksis reparatsioone (kontributsiooni) Viini kongress IV • Nelikliit absolutismi kaitseks – Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa • Püha Liit kristluse kaitseks – Venemaa, Preisimaa ja Austria juhtimisel • Castlereagh’ enesetapp Viini süsteemi lagunemine • 1820ndatel Ladina- Ameerika vabadusvõitlus – Monroe doktriin • 1825 dekabristide ülestõus Venemaal • 1830. a juulirevolutsioon Prantsusmaal • Rahutused Poolas, Saksamaal ja Itaalias • 1831 Belgia iseseisvumine 1848 revolutsioon I
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
tekkeni. 1814-1815 Euroopa poliitiline korrastamine 3 põhimõtet: a) legitiimsuse põhimõte – restauratsioon – endise poliitilise korra taastamine. Ennistati kõigi revolutsioonieelsete dünastiate võim. b) tasakaalupõhimõte – ükski võitjariik ei tohtinud muutuda teistest tugevamaks. c) julgeoleku põhimõte – Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. Tekkis 2 liitu: a) Nelikliit – ülesanne kaitsta kongressi otsuseid; kuulusid Inglismaa, Austria, Preisimaa, Venemaa. b) Pühaliit – ülesanne kaitsa kristlust ja monarhiat; kuulusid Austria, Preisimaa, Venemaa.
Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut? Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. See leidis Euroopas laiald...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
1814. aasta septemberis tuli kokku Viini kongress, kus suuremat rolli mängisid võtjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelises koostöös oli Püha Liit Venemaa, Austria, Preisimaa, kelle ülesanne oli kaitsta kristlikke põhimõtteid ning tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Rahvusvahelises koostöös osales ka Nelikliit Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa ning nende ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmis. Tänu Viini kongressile saabus Euroopale ajaloo pikim vaherahu 40 aastat. Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleon'i sõjad mõjutasid Euroopa arengut erinevates valdkondades. Alustades ühiskonna klasside kaotamisest ja lõpetades valitsemis vormide muutumiseni. Minu arvates on see jätkud pigem positiivse jälje Euroopas arengusse, kui negatiivse.
aug ; 4.aug.(3p) 1.aug: Saksamaa, Venemaa; 3.aug: Prantsusmaa; 4.aug: Inglismaa 17.Nimeta vähemalt 4 uuendust, mis toodi moodsasse sõjapidamisse I Maailmasõja ajal.(4p) Kasutati esimestkorda tanki, mürkgaasi, gaasimaske. Peeti positsioonisõda 18.Mis aastal mindi üle positsioonisõjale? Mida see endast kujutas?(3p) 1915. rajati 2-3 kaevikute liini kus oli koht ka suurtükivägedele ja kuulipilduritele. Oli ka punkrid kus said jalaväelased rünnaku korral varjuda. 19.Mis aastal moodustati Nelikliit? Nimeta sellesse kuulunud riigid.(3p) Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria 20.Millal ja mis lahingus kasutati esimest korda gaasi?(2p) Ypres'i lahingus 1915. aasta aprillis 21.Millist mõju avaldas Oktoobrirevolutsioon Venemaal I Maailmasõja käigule?(2p) Venemaa alustas rahuläbirääkimistega 22.Millal lõppes I Maailmasõda?(2p) 1918. aastal 11. novembril 23.Kus kirjutati alla vaherahule?(1p) Versailles 24.Mis olid I Maailmasõja tulemused?(4p) 1)Olid suured inimkaotused
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsam...
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas
ESIMENE MAAILMASÕDA Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal. Esimene maailmasõda on saanud oma nime sõdivate riikide rohkuse tõttu(sõjas osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust) .Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria Ungari, Türgi ja Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal. Antant oli liit mis sõlmiti Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Esimene maailmasõda (algselt maailmasõda) sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Seal kasutati esimest korda keemiarelvi ja toimus pidev pommitamine lennukitelt. Sõjas suri üle 9 miljoni inimese. Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20
3.VALGUSTUS Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kuigi valgustust on enamasti seostatud pranstlastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Koos valgustusega kujunes uus käsitus riigivõimust ja selle kujunemisest. Inglane Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755) elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ...
põhimõtted ; dünastilised pretensioonid; kõik vanad dünastiad taastatakse; kooskõlastatult tegutsemine 31.Kuidas jagati Euroopa, et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks? - Venemaa- Soome, osa poola aladest, Bessaraabia - Preisimaa- Põhja-Saksimaa, Reini ja Vestfaali provintsid - Austria- Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas - Suurbritannia- Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseiloni Kagu-Aasias 32.Mis oli Nelikliit? - Sinna kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa; - eesmärk seista tulevikus üheskoos vastu Prantsusmaa agressiivsetele püüdlustele, suruda maha, sekkuda 33.Mis oli Püha Liit? - Sinna kuulusid Venemaa, Austria, Preisimaa - Eesmärk seniste rahvusvaheliste suhete ümberkujudamine uutel, jumalikel alustel Ameerika Ühendriikide kodusõda 34.Kelle vahel toimus kodusõda?
Euroopa arengudententsid 19. sajandil Essee 19. sajandi hoogsale arengule pani põhja valgustusajastu, sest alles siis hakati hindama ja eeldama inimestelt haridust ja teadmisi ning ka kiriku ohjad lasti vabamaks. Peagi hakkasid kerkima linnad, toimus linnastumine, tehnika arenes jõudsalt, aidates seejuures kaasa riikide kaubandussuhetele, sõjandus arenes mitmekesisemaks ja mugavamaks, levisid mitmed poliitilised vaated, mis omakorda tekitasid ülestõuse ja revolutsioone, püüti hoida enda riiki ja selle kultuuri, arenes majandus. Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-eh...
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
II julgeolek puhverriikide süsteem III tasakaal suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati, et poleks vaja kolooniate pärast sõdida. Rahvusvaheline olukord pärast Napoleoni sõdade ajajärku Viini kongress (1815-1853): Viini süsteemi põhimõtted Euroopa jagamine (territooriumid) Rahvusvaheline koostöö 1. Legitiimsus Venemaa: Poola Kuningriik, Soome, Nelikliit: Venemaa, Austria, Preisimaa, Bessaraabia, Lääne-Gruusia Suurbritannia Tegevus: Prantsusmaa vastu 2. Julgeolek Preisimaa: Lääne-Poola, Põhja- Saksamaa, Rügeni saar 3. Tasakaal Austria: Kagu-Poola, Itaalia väikeriigid, Pühaliit: Vene-, Preisimaa, Austria
kuningriiki ja 4 vabalinna. Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga. Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli Nelikliit, kuhu kuulusid Suurbritannia, Preisimaa, Austria ja Venemaa; teine oli Püha Liit, mis piirdus kolme nn idamonarhiga, hõlmates Preisimaad, Austriat ja Venemaad. Nelikliidu, nelja suurriigi ülekaalukas koalitsioon, mis oli võimeline hävitama kõik revisionistlikud unistused põhiliseks ülesandeks oli lämmatada Prantsusmaa agressiivsed tendentsid ülekaaluka jõu abil juba eos (19. saj. Prantsusmaad või võrrelda 20. saj. Saksamaaga).
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid: Saksamaa; Austria-Ungari; Türgi; Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal,
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
1804. a. kuulutas Senat Bonaparte keisriks, sellega oli ka ametlikult vabariik lõppenud. 20. Viini kongress (1814-1815) - Euroopa suursaadikute konverents Viinis, Metternichi eesistumisel. Viini kongressil lähtuti otsuste tegemisel kolmest põhimõttest: 1) restauratsioon 2) legitiimsus 3) tasakaal Loodi Nelikliit: Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa 21. Revolutsioonid Euroopas (1848-1849) Saavutused: 1) poliitilised: põhiseadus kutsuti kokku rahva esinduskogu 2) sotsiaal-majanduslikud: feodaaligandite kaotamine lühendati tööpäeva Tagajärjed: 1) edu saavutas tagurlus 2) nõrgenes feodaal-absolutsitlik riigikord 3) sündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi 22
riikide huvidega. Nad ei hoolinud neist rahvastest kelle maid jagati. Olulised otsused: · Prantsusmaale lubati , et kunstivarad, mis ta sõajkäikudel oli saanud, need jäävad talle alles. (itaalija ja egiptus) · Orjakaubandus kuulutati tsivilistatsiooni ja inimõigustega vastuolus olevaks. Viini kongressil moodustati ka kaks liitu, mis pidid kongresse otsuseid tagama. · Pühaliit · Nelja riigi liit e nelikliit Tööstuslik pööre · Käsitsi tööd asendavad masinad · Manufaktuuride asemel tulevad vabrikud. Selleks et tööstuslik pööre saaks toimuda oli: 1. kõige olulisem põllumajanduslik pööre. see oli võimalik siis kui maa muutus eraomandiks. Järelikult siis need, kes seda maad omasid olid huvitatud maa efektiivsemaks kasutamisest. Kui maad kasutati efektiivselt, siis toodang tõusis
Oma vastutusest jumala ees (valitseja jumala armust) tuletasid nad õiguse sekkuda igasuguste rahvuslike ja liberaalsete püüdluste vastu. Püha Liiduga ühinesid kõik Euroopa konservatiivsed monarhid, paavst ei saanud ühineda skismaatikutega. Inglismaa puhul aga lükkas parlament tagasi igasuguse interventsiooniõiguse. Seega kujuned nüüd Inglismaast euroopa liberaalide pelgupaik. II 3.2. Inglismaa eestvõttel sõlmiti veidi hiljem Nelja Riigi Liit e. Nelikliit (Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisi), millest peale Prantsusmaa liitumist 1818 kujunes Viisikliit. See liit funktsioneeris suurriikide klubina, mis jälgis Euroopa kooskõla toimimist. II 3.3. “Metternichi süsteemi” eesmärgiks oli Euroopas muutumatu tasakaalu ja püsiva rahu saavutamine. Selle tagamise vajalikuks tingimuseks oli süsteemi loojate arvates absolutismi taastamine kõigis riikides, s.t. et valitsejal pidi olema piisavalt palju võimu ja alamad pidid alandlikult kuuletuma
Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. 12. Viini kongress · Uued suurriigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa. Otsiti kooskõla Euoopas ning sõlmiti riikidevahelisi kokkuleppeid. Esindatud oli ka Pranstusmaa. Peeti õigeks jalgida Prantsusmaal toimuvat restauratsiooni, sedauslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid. Seati sihiks tagada suurriikidevahline tasakaal Euroopas. · Nelikliit: Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa. Pranstsusmaa agressiooni- vastased. · Püha Liit: Venemaa, Autsria, Preisimaa. Kuulutasid, et hea valitsus on kristlik valitsus. Ühine missioon oli omavaheline kristlik suhtlemine. Tegelikkuses ühendas see omavahel konservatiivseid monarhe. · Riikidevaheliseks suhetehaldajaks sai Metternich. 13. ??? 14. Industriaalühiskond · Vabrikud, masinad, linnastumine, rahvastiku kasv, kaupade kasv. Tööstusrevolutsiooni
Seda eelkõige Austria ja Preisimaa kaitsmiseks Prantsusmaa eest. Loodi kaks liitu: a) Püha Liit Venemaa, Preisimaa ja Austria. Reaalselt oli see revolutsiooniliste liikumiste mahasurumiseks. Sellega ühinesid peaaegu kõik Euroopa riigid, väljaarvatud Inglimaa. Parlament lükkas selle akti tagasi, kuna sinna oli kirjutatud sisse teise riiki tungimise lubamine. Inglismaale läksid seetõttu oma riikide liberaalid pakku. b) Nelikliit Venemaa, Preisimaa, Austria ja Inglismaa. Suurriigid peavad perioodiliselt arutamiseks mõeldud kokkusaamisi, et arutada ühiselt suur ja ühiseid probleeme. Viini Kongressil mõisteti ka orjapidamine/kaubandus hukka, kui inimõigustega ja üldiste tsivilisatsiooniga vastuolevat tegevust. Otsustati et ka kultuuriväärtuste, mis sõjasaagina olid saadud, ei tulnud tagastada. Kas Prantsuse revolutsioon tõi pigem rahvale kasu või kahju? Ühiskond: * Kadus absolutism (positiivne)
Sellel samal aastal puhkesid ka liberaalse kodanluse mässud Saksa ja Itaalia riikides ka need suruti Püha liidu poolt maha. Ainuke riik, kes Püha liiduga ei ühinenud, oli Inglismaa Inglismaa parlament lükkas tagasi selle punkti, et Pühal liidul on õigus sekkuda ja saata oma väed teistesse riikidesse. Inglismaast sai liberaalide peidupaik. 2) Nelikliit Koosnes neljast riigist Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Hiljem sai Nelikliidust Viisikliit, sest liitus ka Prantsusmaa. Riigid saavad korrapäraselt kokku ja arutavad suuri ning olulisi probleeme, et tagada rahu Euroopas. Riikidel olid ka omad huvid, millest loobuda ei tahetud see, mis neid riike tülli viis, oli Balkan (idaküsimus). Kas Prantsuse revolutsiooni põhjused leidsid lahenduse Prantsuse
*) Sealsed otsustajad olid: Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa ja Prantsusmaa. -) Varasemate dünastiate võim taastati (enam ei olnud võimul Napoleoni sugulased) ei taastatud endist dünastiat Rootsis (polnud järeltulijaid) ning Saksamaal (Napoleon oli Saksa-väikeriike kokku hakanud liitma, 300 asemel oli alles vaid 39). Jagati ka üksteisele maad (nt Poola jagati uuesti Preisi, Austria ja Venemaa vahel). -) Orjakaubandus keelati ära. -) Moodustati Pühaliit ja Nelikliit. Industriaal ehk tööstus ühiskond * Industriaal ühiskonnast on võimalik rääkida kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses ja seljuhul annab tööstus põhiosa majanduses loodud väärtustest. * Industriaal ühiskonda iseloomustavad tunnused: -) Tootmises: masinate kasutamine tööstuses; toimub masstootmine; mindi üle palgatööle; linnastumine; naturaalmajandus tihe kaubavahetus maa ja linna vahel.
· Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud Territoriaalsed muudatused: · Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse · Holland sai endised Austria Madalmaad · Kesk-Poola läks Venemaale · Vähendati Saksamaa killustatust Viini kongressi tulemused: · Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt · Euroopa suurriigid jäid konkureerima, kuid olulistes julgeolekuküsimustes pidid leidma konsensuse · Moodustati Nelikliit ning "Püha Liit" · Tõi kaasa pikima rahuperioodi Euroopa ajaloos. 40 aastat Krimmi sõda 1854-1855: · Sõja ametlikuks ajendiks olid vaidlused kristlike pühapaikade hooldusõiguse üle Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis. · Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks. · Prantsusmaa oli muutunud "tasakaalustamise objektist" ise "tasakaalustajaks". · Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti
· troonile ennistati Burbonide dün Louis XVIII näol · Inglismaa: · ÜK ettepanekul kehtestati süsteem aegajalt kohtuda kongresside süsteem, see toimis a-ni 1822 · 1818 võeti kongressi liikmeks ka Pr, Ük astus sellest välja, sest ÜK-le ei olnud vastuvõetav ühendatud ja pragmaatiline · sellist ÜK käitumist hakati nim hiilgavaks isolatsiooniks, inglise pol oli paindlik ja pragmaatiline · Nelja Riigi Liit ja Püha Liit: · Nelikliit: ÜK, Vm, Au, Preisimaa olla vastukaal Pr agressiivsete plaanide puhul · Püha Liit: Vm, Au, Pre võidelda rev liikumiste vastu · Viini kongressi otsuseid hakati nim Metternichi süsteemiks Pilet 8 1.Arhailise ja klassikaline Kreeka ühiskond ning eluolu 8. saj eKr tsv uus tõus rahvastiku kasv, linnade teke + ülemkiht tihedad sidemed foiniiklastega kolonisatsiooni algus (8. saj eKr) Kreeka emamaa ei suuda oma rahvast ära toita; Itaalia, Sitsiilia, Musta mere
25-26.10.1917 - II Ülevenemaaline Kongress võttis vastu maa-, võimu- ja rahudekreedi: Maa dekreet - kogu maa riigistati ehk natsionaliseeriti. Edasist maa jagamist kontrollis sulaste- saadikute nõukogu. Rahu dekreet - seisukohal, et maailmasõda tuleb lõpetada. Nõukogude Venemaa teeb kohe kõigile sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane vaherahu - ilma anektsioonide ja kontributsioonideta. Selle ettepaneku võttis vastu Nelikliit, mitte Antante. Võimu dekreet - määras ära uue loodud bolsevike riigi juhtorganid. Sedusandlik organ - Nõukogude Kongress. Kongresside vahelisel ajal juhib riiki Ülevenemaaline Kesk Täitev Komitee ehk ÜKTK. Selle juhtideks olid alguses Zinovjev ja Kamenev. Valitsust nimetati 46 Rahvakomissaride Nõukoguks. Ministreid aga rahvakomissarideks. Peaministriks ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
