Negatiivne klienditeenindus Eestis Klienditeenindaja on eestlase nägu ja reklaam,ning me ootame klienditeenindajatelt positiivset suhtumist kuid seda positiivset suhtumist kohtab üha harvem ja harvem.Sagedamini puutume Eestis kokku hoopis negatiivse klienditeenindusega ning see on väga halb,kuna see ei meeldi meile eestlastele ja ilmselt ei kujunda see ka välismaalastle meist head muljet.See pole ka ime,arvestades eestlaste loomulikku negatiivsust kõige ja kõigi suhtes. Negatiivne suhtumine algab eelkõige palgast ja isikliku elu probleemidest mis võetakse sageli tööle kaasa. Klientidel pole kindlasti hea antud firmat külastada kus klienditeenindaja on pahura näoga ja põrnitseb teid ning halvimal juhul isegi ütleb teile midagi kohatut. See jätab firmast kohe halva mulje ja vaevalt kliendid tahavad sinna tagasi pöörduda. Klienditeenindajate suhtumist klien...
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks. Rohkem pööratakse tähelepanu erinevatele isiksustele, ära on kadunud halli massi hoidmine. Teenindajad on sõbralikumad ning vabamad ja töötavad selle nimel, et klient tunneks, et teda vajatakse. Rohkem arvestatakse ka kl...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ......................................
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Kaebuste ja probleemide käsitlemine ja lahendamine. Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Tarbija käitumine ................................................................................3 Kaebuste käsitlemise eesmärgid................................................................3 Kaebuste käsitlemise protsess..................................................................4 Kaebustele lahenduse leidmine.................................................................5 Peamised soovitused pretensioonide lahendamiseks........................................5 Näiteid elus enesest..............................................................................6 Kasutatud materjal..........
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommu...
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.....................................................................
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik...
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turundusk...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klie...
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettev...
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missio...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juh...
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte ül...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti s...
annaabi.ee 
