1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse
ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. Sellistel üleminekutel aatom kiirgab või neeljab kindla energiakoguse (kvandi). Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline. 3 Mis on aatomi statsionaarne olek? – Statsionaarne ehk ajas muutumatu olek. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga. 4 Millisel tingimusel aatom ei kiirga ega neela energiat?- Aatom ei kiirga ega neela energiat statsionaarses olekus. 5 Aatom kiirgab mingi energiakvandi. Mis juhtub elektroniga aatomis ja aatomi energiaga? – Kvant on kindel energiakogus, mille aatom kiirgab või neelab elekroni üleminekul ühelt kindlalt orbiidilt teisele kindlale orbiidile. Aatom kiirgab
neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi
Nii juhtus Joshep Plateauga. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates palju suurem kui muidu. Aga haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niiv aadeldakse heledat Päikest tavapäraselt kauem. Kui tahate Päikest vaadata ja ka oma silmi kaitsta siis tuleks kasutada päikeseflirtleid või tumedamat keevitusklaasi. ERITI TÄHTIS ! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint ja muud selline sobib hästi päikese lühiajaliseks vaatamiseks. Sest need asjad ei neela Päikese infrapunakiirgust . Kaitse oma silmi ja ära vaata mitte kunagi Päikest palja silmaga. 2 Sisukord : Lk. 1 Päikesesüsteem Lk. 2 Päike ( Päikese koostisained ja kuidas võib Päike inimest kahjustada ? ) Kasutatud kirjandus : Internet - http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike ja http://www.google.ee/ Raamatud – „ Loodusõpetuse õpik “ „ Tahan teada miks ? Mis ? Millal ? Kuidas ? “
Kõige laialdasemalt arutatakse külma tumeda mateeria mudelit. Tume mateeria suurt hulka kirjeldamaks sobib teooria WIMPidest. WIMP ehk nõrgalt vastastikmõjuga massiivsed osakesed on hüpoteetilised osakesed, mis seletavad tumeda mateeria tihedust. Kuna WIMPe on üüratult palju, siis see tähendab, et tuhandeid WIMPe läbivad igat ruutsentimeetrit Maast iga sekund. WIMP vastastikmõjustub muu ainega vaid nõrga ja gravitatsioonilise jõu abil, mis tõttu nad ei neela ega kiirga elektromagnetilist kiirgust ja samuti ei moodusta aatomite näol stabiilseid osakesi. Tumedad mateeriat kasutatakse väga palju ulmekirjanduses ja filmides. Tume aine on nende puhul energia allikas kas kütusena või ulmeliste asjade tegemisel. Ehk tulevikus kinnitatakse tumeda mateeria olemas olu ning leitakse viis, kus seda saab kasutada energiana. Seljuhul oleks tume mateeria piiramatu energia allikas.
kiirgust (elektronmagnetlained) st, elektroni energia peaks vähenema. Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3.Vesiniku aatomi energia taseme põhioleku energia ja kuidas arvutada ülejäänud. Vesiniku aatomi kiirgus ja neeldumisjooned moodustavad seeriaid 4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris. Neli erinevat värvi joont. Punane, roheline, sinine, violetne 5.Kuidas muutub aatomi energia kui kiirgab, neelab kvandi. Aatomi energia suureneb kui ta neelab kvandi ja energia väheneb kui kiirgab kvandi. 6
kui aatomi tuumas on 28 prootonit, siis on elektronkattes 28 neutronit ning tulemus on null ehk neutraalne. 3. Z näitab laenguarvu. 4. Aatomist saab positiivne ioon siis, kui tema elektronkatte absoluutne väärtus on väiksem/erineb tuuma omast. Nenede summaarne elektrilaeng erineb nullist. 5. 1)Kui elektron läheb ühelt tasandilt teisele, siis ta kiirgab või neelab energiat portsjonite kaupa. 2)Lubatud orbiitidel, elektronid ei kiirga ega neela energiat. 6. Tuumale lähemale liikudes elektron kiirgab energiat, tuumast kaugemale liikudes elektron neelab energiat. 7. Elektronvolt näitab energiat, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. 8. 1)Elektronid annavad kogu aeg energiat ära lõpuks peaksid elektronid tuuma kukkuma, aga ei kuku. 2)Kuna elektron liigub oma orbitaalidel kiirendusega võiks ta kiirus minna nii suureks, et ta lendab sealt ära. 3)Massi defekt. 9. E=h*f 10
Püüdis teostes ette näha teaduse ja tehnika arengut ning selle mõju Ühendas köitva süzeega ulme ja reaalse maailma. Raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika Huvitus küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele ,,Nähtamatu'' Faustlik lugu andekast meditsiini tudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks Ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan Pinnale kerkivad eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest Griffini tegelaskuju kaudu saab Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele Hea ulmekirjanduse musternäide Teose põhiideed Loodusseaduste rikkumisel on omad tagajärjed
on tõde, vanadus muld"(Noorus on hõbe),"Maailm on maagiline."(Mao mantra) Võrdlus- "langeb su sõna kui kivi"(Sinna süüdida püüdvasse sügavikku), " mis ümbritseb meid nagu hirm, nagu nahk, nagu kae"(Sinu sõnade veini avan vast aastate pärast), " tasa kui templikell."(Su nimi mus heliseb tasa) Isikustamine- "Vesi võlgu ei võta, laenuks ei neela leek"(Langenud saatusesõna), "Neelasid aastad."(Noorus on hõbe) Metafoor- "Nõnda lausuvad laud silmile,"(igatsus, sidrunimahl), "Sina, mu sisetunde minister," "Valitud seltskonnas vaim vaid pillerkaarleb palees." "Langenud saatusesõna" haakub teemalt minu elus olnud hetkega. Olen öelnud olulisele inimesele solvavat. Sõnu on raske tagasi võtta ja see tegi talle hingeliselt haiget. "Langenud saatusesõna tuul tagasi enam ei kanna
hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini.
avaldab see inimkonna saatusele. Loometöö Rohkem kui saja raamatu ja neist viiekümne romaani autorina kuulub Wells ulmezanri klassikute tippu. Kuulsamad teosed on: ,,Ajamasin" ,,Doktor Moreau saar" ,,Nähtamatu" ,,Maailmade sõda" ,,Esimesed inimesed Kuul" ,,Õhusõda" ,,Nähtamatu" "Nähtamatu" on faustlik lugu andekast meditsiini- tudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomi- line romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Peategelasteks on meditsiinitudeng Griffin ja doktor Kemp.
Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: R= 1,0974* 107 m-1 1 1 1 = R ( 2 - 2 ),ku s n1 n2 - jo o n e la in e p ik k u s 5) Bohr`i postulaadid: · Iga aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaarsetes olekutes. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust (energiat) · Üleminekul ühest stats.olekust teise, aatom kas kiirgab või neelab energiat kindlate energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. 6) Valguse laineloomus selgus interferentsi-ja difraktsiooninähtustest. Valguslainete olemasolu tõendavad nähtavad vööndid, mis tekivad interferentsikaitseis ühtuvate laineharjade ja -nõgude vastastikuse kustutamise ja teisal laineharjade liitumise tulemusena. Kui ilmub interferents, peab olema ka difraktsioon.
Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. 14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18
Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas Sahel-Piirkond mis kannatab eriti palju kõrbestumise all. Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb? Vastus:tänu laskuvatele õhuvooludele ja külmadele hoovustele. Küs:Kudias kujunes Gobi kõrb? Vastus: Aasia mandri kuivas siseosas Küs:Miks on kõrbetes ööpäevane ja aastane temperatuuri kõikumine suur? Vastus:Heleliiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Küs:Miks on aasia keskosas levinud kõrbed ja poolkõrbed? Vastus:Sest see on mandri keskosa ja seal on kõige kuivem.ja ka sest mäestiked on ümber ja ned takistavad vihmapilvede liikumist. Küs:Kõrbetega seotud keskonna probleemid. Vastus: Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks.
süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus Spekter Optikas tähendab spekter tavaliselt kiirgusvõime sõltuvust sagedusest Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep või sageduste järgi Peakvantarv täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis Bohri postulate ) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. h = Ek -En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62× 10 - 34 Kirchhoffi I reegel: hargnemispunktides voolude summa on null ( I = 0) , kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks.
on mõeldud hambavahede puhastamiseks; Pese 2-3 minutit. kasuta kord päevas hambaniiti; Sülita välja pasta ja vaht, ära neela alla. Suu pole mitte õmblusniit, vaid spetsiaalselt HAMMASTE PESEMINE loputada kergelt leige veega. veniv ja võimaldab vastavalt hambakujule LEVINUMAD HAMBAHAIGUSED iga hamba vahele minna;
poolt. Järeldus: klassikalise elektrodünaamika seadused ei ole rakendatavad aatomisisestes protsessides. 3. Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m 4. Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr. Bohri postulaadid kõrvaldavad mõned planetaarse aatomimudeli puudused. 1) aatom võib viibida kindlates statsionaarsetes olekutes, kus aatom energiat ei kiirga ega neela, st elektron võib tiirelda tuuma ümber vaid kindlatel „lubatud“ orbiitidel. 2) aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. sellistel üleminekul aatom kiirgab või neelab kindla energiakoguse-kvandi, mille energia võrdub E=hf. Aatomi
lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid
hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad. · Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga. TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim
deltaE=E2-E1=hf 12)Kirjelda Franck-Hertzi katset. Mis selles katses tõestab kindlate energiatasemete olemasolu aatomis? Kui elektronide energia on piisav aatomi ergastamiseks, siis energia neeldub aatomis ja elektronid aeglustuvad. Aeglased elektronid ei jaksa negatiivselt laetud võret läbida ja voolutugevus langeb. Suurema pinge korral võib nähtus korduda mitu korda. Selline voolutugevuse vähenemine näitab, et aatom ei neela suvalisi energiaid, vaid ainult kindlaid energiaväärtusi. 13)Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis? Spektrijoonte asendis märgati, et nad moodustavad koonduvaid jadasid. 14)Mida pandi tähele vesiniku spektreid uurides ja milline võrrand võimaldab seda nähtust kirjeldada? Vesiniku spektrit uurides pandi tähele, et jooned moodustavad kindlaid rühmi, mis hakkavad korduma. 15)Kuidas arvutada vesiniku spektrijoontele vastavate kvantide sagedust ja lainepikkust?
tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline. 600 700 nm juures toimub klorofülli neeldumine; karotenoidid 400 - 500 nm. 5.Abipigmendid laiendavad veelgi neeldumisriba sellistel spektritel, kus klorofüllid ei neela. *Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena, lõhustades fotoergastamisel tekkivaid reaktiivseid hapniku osakesi e. vabu radikaale. *Fükobiliinid e fükotsüanobiliinid vetikates. 6.Valgusraktsiooni ül: *toota energia kandjat ATP (ADP fosforrüülimine); *toota redutseerijat taandatud NADPH; *hapniku formeerimine. Pimereaktsiooni ül: CO2-st orgaaniliste ühendite süntees. 7
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5
peaksid tuuma langema 2) Elektronid peaksid kiirgama elektromagnetlaineid, kuna ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine ja kiirendusega liikuv elektrilaeng kiirgab elektromagnetlaineid. Kiirates osakese energia väheneb, st väheneb ka orbiidi raadius ja elektonid peaksid langema tuuma. 2. Bohr`i postulaadid: · Iga aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaarsetes olekutes. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust (energiat) · Üleminekul ühest stats.olekust teise, aatom kas kiirgab või neelab energiat kindlate energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. 3. Balmeri seeria- vesiniku kiirgus- või neeldumisspekter nähtava valguse piirkonnas. 4 värvi, mida saab kiirata: punane, roheline, helesinine, tumesinine/violetne. 4. De Broglie laineteks nimetatakse vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. Valemist =h/p=h/mv määratud lainepikkust nimetatakse De Broglie lainepikkuseks.
Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi
Mõnede kõige tuntumate luuletuste tõlgendusi on Kaplinski hiljem omalt poolt kommenteerinud. Luuletus ,,Vercingetorix ütles" on mõistetud ühekülgselt kui protestiluuletust Nõukogude okupatsiooni vastu, kuid tegelikult on see nende eestlaste vastu, kes võtavad omaks vallutajate kultuuri ja väärtused. Samuti on kirjutatud luuletus ,,Me peame ju väga tasa käima" päris indiaanlastest, mitte aga eestlaste viletsast elust Vene valitsuse all. 4. Kolm luuletust 4.1 SIIS NEELA VERIST SÜLGE ja ummiklainetel kiigu oled seotud vete külge mis kunagi siit ei liigu näed väsimas elavaid värve ja hingad ja kuulad kuni tuleb jäätama sind ja järve jää puhas uneta uni 4.2 VESKIS VESKIKIVIDE VAHEL kodu on kolmel pesa on kahel vesi voolab ja veeretab vahtu mure see jääb ja hirm ei lahtu kergitab kotte ja sorib vilja varsti on õhtu varsti on hilja pervelt aknasse vaatavad pajud
Joseph Plateauga). Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust. 4 Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,2% Päikese massist, seega on nende
* väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid: * 2-membraanilised organellid * sees lamellid (3-membraansed moodustised) * kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks * lamellide membraanides asuvad : - klorofülli molekulid - valgud, mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia - fosfolipiidid. * kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi * fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides * kuna klorofüll ei neela rohelist valgust, vaid peegeldab seda, on taimed inimsilmale nähtavad rohelistena valgusstaadiumi täpne kirjeldus: 1) klorofülli molekulid püüavad kinni punase ja sinise valguse, mille energia ergastab klorofülli molekuli 2) ergastunud molekulilt kaldun ergastunud elektron edasi valkudele, mis on valmis teda vastu võtma 3) ergastunud elektron antakse ühelt molekulilt teisele edasi, kusjuures iga taolise andmise
elektroni leiulaineid. 24. Mis järeldub elektronide laineomadustest nende liikumise kohta aatomis? - Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tiirelda tuuma ümber vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega rn 25. Sõnasta Bohri postulaadid - 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. 26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. - Peakvantarv- eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. Orbitaalkvantarv- määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Määrab elektroni pöördimpulsi L.
colist või veise soolestikust. Antud töös uuritakse veise soolestiku fosfataasi ensüümikineetikat. ALUSELISE FOSFATAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Aluselise fosfataasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse kromogeenset substraati p- nitrofenüülfosfaati (pNPP), mille hüdrolüüsi on võimalik kvantitatiivselt jälgida. Ensüümreaktsiooni käigus hüdrolüüsitakse pNPP p-nitrofenooliks ja anorgaaniliseks fosfaadiks. Protoneeritud vormis p-nitrofenool ei neela nähtavat valgust, kuid aluselises keskkonnas deprotoneeritud vormis (p-nitrofenolaat) neelab intensiivselt valgust lainepikkustel 400-415 nm (ekstinktsioonikoefitsient 410 = 18400 M-1cm-1). Kuivõrd pNPP neelab ainult spektri ultraviolettpiirkonnas (vt joonis 2), saab spektrofotomeetri abil jälgida p- nitrofenolaadi tekkimist ning määrata reaktsiooni toimumise kiiruse. Antud töös kasutatakse peatatud reaktsiooni meetodit, kus reaktsioon lõpetatakse NaOH lisamise teel
vedelikuks muuta ja siis nimetatakse seda gaasiks. Udu on aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest olekust vedelase minek. 23. Mis on rekristallisatsioon? Rekristallisatsioon on faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. 24. Bohri postulaadid. Bohr sõnastas oma Bohri postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk valgust. 2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kirgab või neelab valgust. 25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaat kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu
vedelikuks muuta ja siis nimetatakse seda gaasiks. Udu on aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest olekust vedelasse minek (madalamal õhus; koosneb veepiiskdest). 23. Mis on rekristallisatsioon? Rekristallisatsioon on faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. 24. Bohri postulaadid. Bohr sõnastas oma Bohri postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk valgust. 2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kirgab või neelab valgust. 25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaate, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu
põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Päikese loojudes langeb õhutemperatuur järsult ja võib olla alla 0 kraadi. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt kuni 50 kraadi. Maapinnal võib temperatuur ulatuda isegi kuni 80 kraadi. Ka talvine ja suvine õhutemperatuuri erinevus on suur. Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad üle kasvada kõrbetormiks. Sonora kõrb jääb troopilisse kliimavöötmesse. Veestik Liivakõrbete veereziim on vastupidine savikõrbetele
lähenema tuumale ja peaks kukkuma selle sisse. 1913. aastal sõnastas Bohr 2 postulaadi – väide, mida ei tõestata, aga võetakse mingi teooria aluseks. 1)Aatom võib eksisteerida ainult erilistes kvantolekutes, millest igaleühele vastab kindel energia. Kindlas olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Kui aatom lähem üle ühest kvantolekust teise, siis ta kiirgab või neelab energia kvandi. Aatomienergia kvantolekus on määratud elektroni orbiidi raadiusega. Aatomi energia saab omada vaid kindlaid väärtusi, siis orbiidi raadiused saavad omada kindlaid väärtusi ehk nad on kvanditud. Kui n = 1 siis aatom on põhioleks, põhioleks võib aatom olla
ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid
H. G. Wellsi tuntumad tööd: ,,Ajamasin" ("The Time Machine", 1895) "Doktor Moreau saar" ("The Island of Doctor Moreau", 1896) "Nähtamatu" ("The Invisible Man", 1897) "Maailmade sõda" ("The War of the Worlds", 1898) "Esimesed inimesed kuu peal" ("The First Men in the Moon", 1901) ,,Õhusõda" (,,The War in The Air," 1908) "Inimjumalad" ("Men Like Gods", 1923) ,,Nähtamatu" jutustab faustiliku loo andekast meditsiinitudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. Griffini eksperiment õnnestub, kuid pikapeale kaotab ta vaimse tasakaalu. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab H. G. Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele.
Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal
mis kasvuhoonefekti vähendaks? Mis saab edasi kui globaalne soojenemine jätkub? Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast? Globaalne soojenemine Maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8 kraadi. Alates tööstusajastu algusest on temperatuuriga koos tõusnud ka kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Mis täpselt on kasvuhoonegaasid ja kuidas need tekivad? Nende ühine omadus on see, et nad ei neela/neelavad vähe/hajutavad lühilainelist päikesekiirgust ning neelavad pikalainelist soojuskiirgust. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Veeauru kogust me kontrollida ei saa, kuid inimkonna tekitatud gaase saame väga edukalt. Peamine on süsihappegaas, mis tekib kivisüsi, õli, turba, ja puu kasutamisest. See ei piirdu ainult tehaste küttekolletega. Oma osa on ka põlemisel autode, lennukite ja muude sõidukite mootorites
hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja peegeldunud valgust ei esine. Kui klaas valgust ei neela, siis suureneb klaasist läbiläinud valguse hulk nii palju, kui muidu oleks tagasi peegeldunud.
Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga. Planetaarse aatomimudeliga on mitmeid vastuolusid, nt elektronid peaksid kukkuma tuumale, aga ei kuku. Bohri postulaadid 1. Postulaat: Elektron saab liikuda aatomis kindlatel orbiitidel, siis ta ei kiirga ega neela energiat. 2. Postulaat: Energiat neelatakse või kiiratakse, kui elektron läheb ühelt orbiidilt teisele. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi Elektron neelab energiat, kui liigub kõrgemale orbiidile ning energiat kiirgub kui liigub madalamale orbiidile. Kvantmehaanika põhivõrrand: selle abil saab arvutada osakese leiulaine sõltuvuse koordinaadist ja ajast. Kvantarvud on Peakvantarv, kõrval-ehk orbitaalkvantarv, magnetkvantarv, elektroni spinn.
miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja peegeldunud valgust ei esine. Kui klaas valgust ei neela, siis suureneb klaasist läbiläinud valguse hulk nii palju, kui muidu oleks tagasi peegeldunud.
tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudavad kere konstruktsiooni jäigemaks. Kindlasti üheks ülesandeks on veel kaitse välisilmastiku eest niiskus, müra, UV kaitse jne. Klaasid parandavad samas ka sõiduki aerodünaamilisi omadusi, mistõttu on auto voolujoonelisem ja tänu sellele on väiksem kütusekulu. Keerukamate lahendustega esi- või tagaklaasidele on juba integreeritud kaamerad, sensorid ning sealjuures ka antennid, mis on hea seepärast, et klaas ei neela raadiolaineid ja seetõttu on tagatud parem signaal navigatsiooni- ja raadioseadmetele. Igasugune defekt klaasil mõjutab sõitja mugavust ja eelkõige ka turvalisust. Seega järgnevas referaadis tutvustan erinevaid klaase, käsitlen lühidalt kuidas pikendada klaasi eluiga tutvustades parandamise tehnoloogiat. 1. AUTOKLAASIDE LIIGITUS 1.1. Lamineeritud ohutu (mitmekihiline) klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast tavalisest klaasi kihist, mis on omavahel
valgusega, mis kohe kaob, kui UV kiirgus katkestatakse. Kuna spektri UV osa neelatakse vee pinnakihis, siis ei oma fluorestsentsi nähtus bioloogilist tähtsust. Fotosüntees Fotosüntees on roheliste s taime d e s ja fotosünte e sivat e s bakterites kulgev prots e s s , mille käigu s valgu s e n e r gia muu d etak s e orgaaniliste ühen dite ke e milis e k s en er giak s. Vetikate ja kõrg e m at e taime d e puhul avaldub fotosünte e s väliselt CO2 neela mi s e s ja O2 eraldu mis e s keskkon d a. Väliske skk on n a st neelatud en er gia kasutataks e orgaaniliste ain ete sünte e sik s. CO2 reduts e e ri mis e k s vajaliku vesiniku (elektronide ) allikana kasutataks e vett. Vee s sisalduv hapnik eraldu b se eju ur e s keskkon d a. Kui CO2 reduts e e ri mi s e produktiks on sahhariid (CH2O), on fotosünte e s kirjeldatav võrrandiga CO 2 +2H 2 O+valgu s e n e r gia (CH 2 O) +O 2 +H 2 O
allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 1)Kiirguslikult aktiivsed gaasid – neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust Näit. CO2, O3, H2O, N2O 2)Keemiliselt aktiivsed gaasid – ise soojuskiirgust ei neela, kuid oma keemilise aktiivsuse tõttu suurendavad kiirguslikult gaaside sisaldust atmosfääris Näit. CO, NO 3)Nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid – mõlemad toimed ligikaudu võrdselt Näit. CH4 (metaan), freoonid ehk kloorfluorsüsinikud (CFC) Suurenemise allikad: 1) CO2 ja aerosoolide konsentratsiooni suurenemine atmosfääris 2) fossiilsete kütuste põletamine
lõpusniite, mis kaovad kestast väljumise ajaks, kui nad muutuvad välimiselt vanemate sarnaseks. (Loomade elu, 4 köide) 6 5.4 Täispeaste toitumine Nad toituvad peamiselt põhjaselgrootutest (limustest, krabidest, madutähtedest ja merisiilikutest), harva ka väikestest kaladest. Söögist hammustavad nad väikeseid tükikesi ja mäluvad nad peeneks, mitte ei neela neid tervelt alla. (Loomade elu, 4 köide) 5.5 Täispeaste elupaik Põhiliselt on nad põhjalähedase eluviisiga süvamerekalad, kes asustavad Atlandi, India ja Vaikse ookeanis selfiala ja mandrinõlva mõnest meetrist kuni 2500m sügavusteni. (Loomade elu, 4 köide) 5.6 Täispeased kalad inimese elus Töönduslikult püütakse neid Ameerika Ühendriikides, Argentiinas, Tsiilis, Uus-Meremaal ja Hiinas
· Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb üldjuhul korrapära, mis väljendub selles, et spektrijooned on koondunud spektraal seeriatesse. Kui elektron liigub kõrgemale orbiidile, siis ta aatom neelab energiat, kui aga elektron liigub madalamatele orbiitidele, siis aatom kiirgub energiat. · Bohr'i postulaadid I postulaat- Elektronid liiguvad aatomis kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat. II postulaat- Kui elektron liigub ühelt orbiidilt teisele siis ta vastavalt kiirgab või neelab energiat kvantide kaupa. (kvant- energia portsjon) Tekib kiirgusjoon. · Milles avaldub elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa pilu, siis nad paiknevad ruumis teatud korrapära järgi, mis sarnaneb valguse difraktsiooni ribadele st elektron satub osadesse ruumi piirkondadesse suurema
Absorbeeritavaks värvuseks on rohekassinine. VI lahus- lahuseks on V lahus, millele on lisatud liiaga HCl. Lahus on roosakaspunane ning neeldumismaksimum on 524 juures 0,273 ja neeldumismiinimum on 386nm juures 0,011. Lahuse pH on alla 4,4. 4 2.2 Järeldused Milliseid järeldusi saate teha tehtud tööst? Millest sõltub spekter?Antud töö põhjal saab öelda, et neeldumine sõltub lahuse värvusest. Kui lahus on värvitu, siis ta ei neela valgust (puuduvad maksimumid ja miinimumid). Värviline lahus seda aga teeb. Samuti kui meil on teada lahuse värvus, saame teha ennustusi, millise lainepikkuse juures ta absorbeerib valgust. 5 3 II osa – kvantitatiivne analüüs 3.1 Töö käik 3.1.1 Spekter Mn-lahusest Neeldumismiinimumid ja neeldumismaksimumid 3.1.2 Spekter Cr-lahusest Neeldumismiinimumid ja neeldumismaksimumid 3.1
Absorbeeritavaks värvuseks on rohekassinine. VI lahus- lahuseks on V lahus, millele on lisatud liiaga HCl. Lahus on roosakaspunane ning neeldumismaksimum on 524 juures 0,273 ja neeldumismiinimum on 386nm juures 0,011. Lahuse pH on alla 4,4. 4 2.2 Järeldused Milliseid järeldusi saate teha tehtud tööst? Millest sõltub spekter?Antud töö põhjal saab öelda, et neeldumine sõltub lahuse värvusest. Kui lahus on värvitu, siis ta ei neela valgust (puuduvad maksimumid ja miinimumid). Värviline lahus seda aga teeb. Samuti kui meil on teada lahuse värvus, saame teha ennustusi, millise lainepikkuse juures ta absorbeerib valgust. 5 3 II osa kvantitatiivne analüüs 3.1 Töö käik 3.1.1 Spekter Mn-lahusest Neeldumismiinimumid ja neeldumismaksimumid 3.1.2 Spekter Cr-lahusest Neeldumismiinimumid ja neeldumismaksimumid 3.1
Vahetuse juhtivinsener Anatoli Djatlov oli aga töötanud allveelaevade tuumareaktoritega ning osalenud ka eelmistel katsetel. Reaktoris tekib raskete tuumade lagunemisel suures koguses isotoopi jood-135. Isotoobi I-135 poolestusaeg on 6,57 tundi, sellest tekibksenoon-135. Xe-135 on potentsiaalne reaktorimürk. See on ülimalt efektiivne neutronite neelaja, seega aeglustab ahelreaktsiooni. Kui Xe-135 aatom neelab neutroni, siis muutub see stabiilseks Xe-136-ks, mis enam neutroneid ei neela. Normaalse võimsusega reaktsioonil saavutatakse tasakaal, mille käigus Xe-135 "põletatakse" reaktori kõrges neutronite voos sama kiiresti, kui I-135 laguneb. Neljanda energiaploki reaktor oli töötanud poolel võimsusel juba pool ööpäeva, mis tõstis ksenoon-135 taset reaktoris. Reaktori võimsuse ja seega neutronite voo kiirel langetamisel kiirenes ka I- 135 lagunemisprotsess ning tekkis suures koguses Xe-135 isotoope – kiiremini, kui tekkis Xe-136 isotoope
väljaviimiseks(vesi,vedel Na) ja reaktsiooni kiiruse reguleerumisseade(reaktori töötsooni viidavad vardad, mis sisaldavad kaadmiumi või boori aineid, mis neelavad hästi neutroneid)-Reaktor ümbritsetakse väljastpoolt kaitsekestaga,mis peab kinni gammakiirgust ja neutroneid.Kaitsekest tehakse raudbetoonist.Parimaks aeglustiks on raske vesi.Tavaline vesi haarab ise neutroneid ja muundub raskeks veeks.Heaks aeglustiks on ka grafiit, mille tuumad neutroneid ei neela. (uus)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumise ahelreaktsioon. Tuumareaktori neotonite paljunemistegur võrdub ühega, st reaktrsiooni kiirus hoitakse konstandina. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neeldumist 235U poolt. Selleks tuleb vaid vähendada neutronide kasutut neeldumist põhimassist, so 238 U-st. Viimane neelab palju kiireid neutrone, kui aga neid aeglustada, siis
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia?
annaabi.ee 
