Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomifüüsika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on planetaarse aatomimudeli puudused?
  • Kui suur arvatakse olevat aatom?
  • Mis on kvant Kuidas arvutada selle energiat?
  • Kuidas aatom kiirgab ja neelab energiat?
  • Mis on aatomi energiatase kuidas see sõltub elektroni orbiidi raadiusest?
  • Kuidas kujutatakse energiatasemete muutusi energiadiagrammil?
  • Mis on aatomi 1 põhiolek 2 ergastatud olek?

Lõik failist

  • Kirjelda Rutherfordi planetaarset aatomimudelit? – Rutherfordi aatomimudel kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum , millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist.
  • Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained , mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt. Järeldus: klassikalise elektrodünaamika seadused ei ole rakendatavad aatomisisestes protsessides.
  • Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m
  • Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr. Bohri postulaadid kõrvaldavad mõned planetaarse aatomimudeli puudused. 1) aatom võib viibida kindlates statsionaarsetes olekutes, kus aatom energiat ei kiirga ega neela, st elektron võib tiirelda tuuma ümber vaid kindlatel „lubatud“ orbiitidel . 2) aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. sellistel üleminekul aatom kiirgab või neelab kindla energiakoguse- kvandi , mille energia võrdub E=hf. Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline.
  • Mis on kvant ? Kuidas arvutada selle energiat? – kvant on kindel energiakogus, mille aatom kiirgab või neelab elektroni üleminekul ühelt kindlalt orbiidilt teisele kindlale orbiidile. Kvandi energia võrdub E=hf.
  • Kuidas aatom kiirgab ja neelab energiat? – Aatom kiirgab energiakvandi elektroni üleminekul mistahes kõrgemalt orbiidilt mistahes madalamale orbiidile, neelab kvandi aga elektroni üleminekul mistahes madalamalt orbiidilt mistahes kõrgemale orbiidile. Elektron neelab energiat, kui tõused madalamalt kõrgemale, kiirgab kui tuleb madalamale. Energiakvandi suurus sõltub elektroni hüppe pikkusest. Pikema hüppe korral on kvandi energia suurem.
  • Kirjelda välis- ja sisefotoefekti? – välisfotoefekti korral lööb valgus(laine) ehk footon negatiivselt laetud metalli pinnalt välja elektrone. Fotoefekt on võimalik vaid siis, kui footoni energiast piisab elektroni kättesaamiseks metalli pinnast. Matemaatiliselt kirjeldab fotoefekti Einsteini valem, mis ütleb, et footoni energia fotoefekti korral kulub 1) väljumistööks A, st energiaks mis kulub elektroni kättesaamiseks metalli pinnast, 2) elektronile kineetilise eneriga andmiseks ehk tema minemakihutamiseks metalli pinna lähedusest. E = hf = A + mv2/2. Kui hf=A, siis saab arvutada minimaalset footoni võnkesagedust, mille puhul fotoefekt antud metalli korral veel võimalik on fmin=A/h. Seda minimaalset sagedust nimetatakse fotoefekti punapiiriks. Kuna väljumistööd on erinevate ainete puhul erinevad, siis on ka erinevate ainete korral fotoefekti punapiirid erinevad. Sisefotoefekti korral ei lööda elektrone välja laetud keha pinnast, vaid aatomitest. Need muutuvad vabadeks elektronideks, mis võivad kehas tekitada elektrivoolu. Sisefotoefekti leiab kasutamist pooljuhtides.
  • Mis on aatomi energiatase , kuidas see sõltub elektroni orbiidi raadiusest? – aatomi energiatase sõltub elektroni orbiidi raadiusest aatomis – kui elektron viibib kõrgaml orbiidil, siis on aatomi energiatase kõrgem, elektroni madalamal orbiidil viibides on aatomi energiatase madalam.
  • Kuidas kujutatakse energiatasemete muutusi energiadiagrammil? – Aatomi energiatase on mingile statsionaarsele olekule vastav energia. Aatomi energiatasemeid kujutatakse horisontaalsete sirgetena, milledest madalamale energiatasemele vastab madalam joon, kõrgemale kõrgemal asuv joon. Energiatasemete muutusi tähistatakse vertikaalsete nooltega , mille algus näitab energia algtaset ja teravik lõpptaset ehk elektroni lähteorbiiti ja lõpporbiiti. Energiatasemeid tähistatakse E0, E1, E2, E3, E4 jne. Suuremale numbrile vastab kõrgem energiatase.
  • Mis on aatomi 1) põhiolek, 2) ergastatud olek? – aatomi põhiolek on olek, kus aatomi energia on minimaalne ehk elektron viibib kõige madalamal lubatud orbiidil. Aatomi ergastatud oleku puhul on aatom neelanud energiakvandi, mis on viinud elektroni mingile kõrgamale orbiidile. Aatom püüab alati esimesel võimalusel minna ergastatud olekust põhiolekusse, kiirates energiakvandi ning elektron laskub mingile madalamale orbiidile.

  • Aatomifüüsika #1 Aatomifüüsika #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maria Jürissaar Õppematerjali autor
    1. Kirjelda Rutherfordi planetaarset aatomimudelit? – Rutherfordi aatomimudel kohaselt asub...
    2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita ... 2) ei selgita üksikute ...
    3. Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m
    4. Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr. Bohri postulaadid kõrvaldavad... 1) aatom võib viibida kindlates .... 2) aatom võib minna ühest statsionaarsest ...
    5. Mis on kvant? Kuidas arvutada selle energiat? – kvant on kindel energiakogus, ...
    6. Kuidas aatom kiirgab ja neelab energiat? – Aatom kiirgab ...
    7. Kirjelda välis- ja sisefotoefekti? – välisfotoefekti korral lööb valgus(laine) ehk footon negatiivselt ...
    8. Mis on aatomi energiatase, kuidas see sõltub elektroni orbiidi raadiusest? – aatomi energiatase ...
    9. Kuidas kujutatakse energiatasemete muutusi energiadiagrammil? – Aatomi energiatase on mingile statsionaarsele olekule ...
    10. Mis on aatomi 1) põhiolek, 2) ergastatud olek? – aatomi põhiolek on olek, kus aatomi energia ...

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    MIKROMAAILMA FÜÜSIKA: aatomifüüsika

    tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad teineteist. Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani füüsik Niels Bohr kaks postulaadi, mis kõrvaldavad mõned Rutherfordi planetaarse aatomimudeli puudused. Bohri II postulaat ütleb, et aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. Sellistel üleminekutel aatom kiirgab või neeljab kindla energiakoguse (kvandi).

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Aine ehitus

    Aine ehitus Konspekt 1. Mõisted Aatomifüüsika ­ teadusharu, mis uurib aatomi ehitust ja omadusi Energiatase ­ energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) ­ määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek ­ olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek ­ olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter ­ spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks;

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Aatomfüüsika küsimused

    1896.a. ­ Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. ­ Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. ­ Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. ­ Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest?

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    AATOMIFÜÜSIKA

    1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest?

    Aineehitus
    thumbnail
    15
    doc

    Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

    AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C

    Füüsika
    thumbnail
    5
    pdf

    MIKROMAAILMA FÜÜSIKA

    aastal avastas J.J. Thomson katoodkiiri uurides esimese aatomist väiksema osakese, mida hiljem hakati nimetama elektroniks. Thomson näitas, et katoodkiired koosnevad negatiivse laenguga osakestest, mis on vesiniku aatomist üle 1000 korra kergemad. Kiiresti sai selgeks, et nii katoodkiirtes kui ka metalljuhtmetes kannavad elektrivoolu just elektronid. Kuna elektronid võivad kanda aatomist välja negatiivset laengut, aga väga vähe massi, on loogiline arvata, et aatom koosneb põhiliselt positiivse laenguga raskest „aatomitaignast”. Nii pakkuski Thomson 1904. aastal välja esimese teaduslikult põhjendatud aatomimudeli, mida nimetatakse „ploomipudinguks”, eesti keeles on hakatud nimetama „rosinakukli mudel”. Elektronid on selles mudelis nagu rosinad saias, kuigi elektronid ei püsi paigal nagu need rosinad seal saias, vaid peavad tiirlema või võnkuma. Liikuvate elektronide

    Mikromaailm
    thumbnail
    13
    docx

    Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

    toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel ­ 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel ­ 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse hajumisnurka . Planetaarne aatomimudel 2. teema - Bohri postulaadid

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

    Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun