Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "И.С. Тургенев – его семья, друзья и современники". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turgenev, 1895, 1841, 1844, boom, menu, «» . 80 , «» (verismo «», «», «»), ( ) , , . . «» , , , , . . . 1876 : « , ... , , ». . , , -- , , , . . . , , . . : -- , (183337, 1839, « », ), (Un giorno di regno, , 1840, ), (, 1841, 1842, ), (1842, 1843, ; 2 , , 1847, «», ), (1844, « », ), (1844, «», ), ' (1845, « », ), (1845, « », ), (1846, « », ), (1847, «», ; 2 , 1865, « », ), (1847, «», ), (1848, «», ), (1849, «», ; , , 1861), (1849, « », ), (1850, «», ; 2 , , 1857, «», ), (1851, « », ), (1853, «», ), (1853, « », ), ( . . , 1854, 1855, «», ; 2 « », . , 1856, ), ( . M. , 1857, « », ; 2 ,
6.Andrew Jackson Astus ametisse 1829, lahkus ametist 1837. Jackson oli kogenud sõjaväelane ning piirialade inimeste vaadete esindaja. Seetõttu nõudis ta Ühendriikide kiiret laiendamist ning kohtles julmalt indiaanihõime, eriti Floridas. Tema valitsemisstiil oli äärmiselt autoritaarne, kuid ometi tugevdasid tema muudatused lõppkokkuvõttes nii demokraatlikku riigikorda kui ka Ühendriikide riiklust. 7. Martin Van Buren Astus ametisse 1837, lahkus ametist 1841. Ta oli esimene USA president, kes polnud briti päritolu (oli hollandi päritolu) ning ka esimene president, kes oli sündinud USA-s. Van Buren on seni ainus president, kellele inglise keel polnud emakeel (selleks oli hollandi keel). Ka tema naine Hannah oli hollandlane. Van Buren oli varem ka riigisekretär ja asepresident. Eelmine president Andrew Jackson, kes ei kandideerinud tagasi, soovitas presidendiks just Van Burenit. Ta valiti oma partei
tütre Harriet Westbrookiga Loomingud Zastrozzi on Percy Bysshe Shelley gooti stiilis romaan mis ilmus 1810. Original Poetry by Victor and Cazier oli Shelley kirjutatud luulekogu. The Necessity of Atheism on luuletus mis räägib ateismist. Mont Blanc see luuletus oli koostatud 22. Juuli 29. August 1816. To a skylark oli luuletus mis valmis 1820 aasta lõpus. Siim Mihkel Palits Victor Hugo 1841 valiti Hugo Prantsuse Akadeemiasse 1841 tõstis Louis-Philippe I ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli
(Potter, Treikelder 2011) Mõõtkavaks oli 1:250 000 ning geodeetilise põhisena kasutas ta Läänemere, Tartu meridiaanikaare ja Liivimaa triangulatsiooni andmeid. Algmeridiaaniks oli Läänemere triangulatsioonivõrgu lähtepunkti meridiaan. Kaardi koostamise materjalidena kasutas Schmidt oma varasemate tööde käigus kogutud materjale ja ka mõisaplaane. Sarnaselt Rückeri kaardilehtedele graveeriti Eestimaa kubermangu kaart (Joonis 3) Peterburis sõjatopograafide korpuses, kuid trükiti 1844 Tallinnas. Trükitehniline kvaliteet oli Rückeri Liivimaa kaardist kehvem, kuid Schmidti eeliseks olid Eestimaa kaardile kantud mõisamaade piirid. Põhjalikult ümbertöötatud mõõtkavas 1:210 000, ilmus kaart kordustrükis 1871, 1876 ja 1884. (Potter, Treikelder 2011) 11 Joonis 3. Johann Heinrich Schmidti 1841-1844 koostatud Eestimaa kubermangu erikaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) 2.1. Johann Heinrich Schmidt (1804-1881)
pühendatud sonette ja teisi luuletusi, olid küllaltki rohkearvulised laulud, ballaadid, romansid, epigrammid. ( Sealsamas: 23) Paljudes oma luuleteostes maksis noor Marx tribuuti revolutsioonilisest romantismist kantud mässumeeleoludele. Ta proovis jõudu ka draamazanris ja isegi satiirilise romaani zanris, kuid kõik need katsed jäid pooleli. Sellest kõigest, mis Marx luulezanris oli kirjutanud, avaldati vaid tema ,,Raevukad laulud" 1841. aastal ajakirja ,,Athenäum" veergudel. ( Fedossejev et al. 1972: 24) Marxi peamiseks tegevusalaks Berliinis oli siiski teadus. Säilinud kirjas oma isale räägib ta loetud raamatutest, tohutu hulga läbiuuritud materjali süstematiseerimise katsetest, iseseisvatest teoreetilistest otsingutest. Kiri näitab, kui aiad ja mitmekülgsed olid Marxi huvid juba neil aastai, annab tunnistust tema erakordsest töövõimest, suurest
Nüüd nägi ta seda auahnena, silmakirjalikuna ja lõbustusjanulisena. Oma artiklites näitas ta loova vaimu traagilist hukkumist kesk pealiskaudsust ja külma egoismi. Ta kirjutise toon oli terav ja väljakutsuv nagu alati. 6 Dirigendina Drestenis 1842-1849 Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. Nii nagu Liszt Weimaris, nii asus ka Wagner Drestenis läbi viima ooperiteatri reforme. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade. Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845
Seda tabas suur kriitika. Selle järgselt langes Bizet depressiooni. Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline
Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära, kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. ,,Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus. Pärast"Aidat" tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes 10 aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff"
Klassitsismi Skulptuur ja tarbekunst Antonio Canova. 1757-1822. Itaalia Antonio Canova. Antonio Canova. Antonio Canova. Paolina Borghese Venusena. 1801. Magav nümf. u. 1820. Amor ja Psyche. 1792. Antonio Canova. Antonio Canova. Kolm graatsiat. 18121816. Vesta neitsi. Bertel Thorvaldsen. 1770 - 1844. Taani Bertel Thorvaldsen. Bertel Thorvaldsen. Ganymedes. 1804. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Kolm graatsiat ja Amor. 1821. Varaklassitsistlikus, nn. Louis XVI stiilis tugitool
nende surma sügavasse depressiooni. Ta kirjutas valmis oma teise ooperi, mis pidi olema komöödia. See esietendus mõned kuud hiljem, kuid ei olnud edukas – ooperit esitati vaid üks kord. Peale viimase ebaõnnestumist väitis Verdi, et loo enam kunagi mitte ühtegi teost, kuid Merelli veenis teda uut ooperit kirjutama. Verdi hakkas tasapis kirjutama muusikat Nabuccole, mille oli varasemalt ära öelnud helilooja Otto Nicolai. Iga päev midagi kirjutades, sai ooper valmis 1841.aasta sügisel ning kandis nime „Nabucodonosor“. Ooper esietendus 9.märtsil 1842.aastal ning seda saatis tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile – olid nad ju Austria ülemvõimu all. Verdist sai päevapealt kuulsus. Nabucco oli väga innovatiivne – varem ei olnud kuuldud ooperit, mille harmoonia oleks olnud niivõrd keerukas ning milles kasutati refrääni kui karakterit, millega Verdi näitas inimeste kannatusi
Üldassambleesse valiti ta tagasi ka 1838 ja 1840, kuid üha enam mõjutasid tema elu sellel perioodil depressioon ja keerukad naissuhted (kuni katkestatud kihlusteni välja). 1842 kujunes uueks muutuste aastaks - Lincoln ei pürginud enam Üldassambleesse ja abiellus sama aasta sügisel Mary Ann Todd'iga 1843 üritas Abraham Lincoln kandideerida Ameerika Ühendriikide Kongressi, kuid tema kandidatuur ei leidnud parteikaaslaste seas piisavat toetust. 1844 aitas ta korraldada presidendikandidaat Henry Clay' kampaaniat ja 1846 seadis uuesti üles oma kandidatuuri USA Kongressi. Sel korral kiitis partei Lincolni kandidatuuri heaks ja 3. augustil 1846 valisid Illinois' elanikud ta oma esindajaks Kongressis. Töö Kongressis Parlamendi (Kongressi) liikmeks olemine tähendas pidevat tööd Ameerika Ühendriikide pealinnas ja 1847 koliski Lincolnide perekond Washingtoni. 6. detsembril 1847 alustas Abraham Lincoln tegevust Kongressi 30
Giuseppe Verdi suri 1901. aastal. Tema põrm maeti Sant Agata vanadekodu lähedale. Sant Agata oli olnud Verdi kõige kallimaks residentsiks aastaid. LOOMING 4. 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 5. 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 6. 1842: ,,Nabucco" 7. 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") 8. 1843: ,,Ernani" 9. 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") 10. 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) 11. 1845: "Alzira" 12. 1846: "Attila" 13. 1847: "Macbeth" 14. 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") 15. 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 16. 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 17. 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 18. 1849: "Luisa Miller" 19. 1850: "Stiffelio" 20. 1851: ,,Rigoletto" 21. 1853: ,,Trubaduur" 22
Ent muusikas ilmnes noore Weberi andekus peagi, samuti huvitas teda maalimine. Esimest edu saavutas poiss klaverimängus (seda olevat soodustanud erakordselt pikad sõrmed, mis võimaldasid klaveril võtta ühe käega kvart üle oktavi). 14-aastasena oli ta juba terve rea teoste autoriks (varasemas nooruses loodud palad aga hävisid tulekahju ajal). Weberi varasest andekusest kõneleb ka tema esimese ooperi "Metsaneiu" menu, mis lavastati Freibergis 1800. a. (autor oli 14-aastane), hiljem ka Viinis, Prahas ja mujal. Nooruse ooperite hulka kuulub ka "Peter Schmoll" (1801). 1804. a. alates töötab Weber kapellmeistrina mitmetes saksa linnades ja õukondades, tegutsedes muusikaõpetajana ja heliloojana. Pideva loomingulise töö kõrval sooritas ta ka kontsertreise Saksamaal ja ?veitsis. Kõrvuti muusikalise tõusuga oli ta ka kirjanik
1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1880 1881 1884 1888 1890 1890ndad 1892 1893 1894 1896 1898 1901 1903 1904 1906 1908 1912 1913 1914 1914-20 1917 1918 1919 1920 1922 1923 1924 1925 1927 1928
100 000 prantslast ja 10 000 inglast). Kummaski moodustati iseseisev valitsus, riigivõim kuulus kubernerile. 19. sajandi I poolel tugevnes inglaste ülemvõim; see põhjustas rahulolematust tekkiva kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19. sajandi keskpaiku tehti liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon, kuhu kuulusid Ontario, Quebeci, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsid. Kehtestati parlamentaarne monarhia; selle eesosas oli Inglise kuningas, keda Kanadas esindas kindralkuberner
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus. Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Carl Robert Jakobson 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis
Leipzigi ülikoolis juurat. Samalajal võttis klaveri tunde Wieckilt ja klaveriõpetaja tütrest sai tema naine. Clara oli pianist. Roberti pianisti karjäär jäi aga väga lühiseks. Kirjaniku ja kriitikuna oli tal suur osa avaliku arvamuse kujundamisel. Ta kirjutas esimest korda rahva jaoks lahti romantilise muusika esteetika. 1843 avati Leipzigi konsrvatoorium ja Robertist ja tema abikaasast said õppejõud. Töötas ka linnamuusika juhina. Saatis om abikaasat kontsert reisidel. Aastal 1844 andsid nad kolm kontsertit Tartus. Suri ta vaimuhaiglast kuna haigestus päriliku vaimuhaigusesse. Looming. Klaverimuusika- väikevormid klverile nt karneval ,,Sünfoonilised etüüdid" Soololaulud- kolm tsüklit- ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus" ja ,,Mirdid" Johannes Brahms (1833- 1879) On Saksa helilooja. Sündis Hambourgis. Isa oli tal vabakutseline muusik. Lapsepõlves omandas ta hea klaverimängu oskuse ja 16 aastaselt esines esmakordselt pianistina ja esitas ka
Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. 1637.aastal avati Veneetsias ooperiteater, selle jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine". Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr
. . « », «, , ». , , . 1836 . . . « », , , « ». «». 1830- . . . . , , I. . . . , . . , . . . . . . . . . . . . , , I. . . . . , . . . . , . . . : « , !» , , , . . . . , . . , . . . , . - . . 1844 . . . -. . . -, . . . , . 1849 . . 21 , . . . . , , . 18481849 . : « » . , . , 1855 . « ». I . I : « » , , , . 1849 . , . () 18261828 . , . , . 18281829 . . . , . . , , , . . 18171864 . , I . - . () . , . 1859
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad
Valitsus ehmus... · "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem · "Kaukaasia vang", 1822, poeem · "Mustlased", 1827 · "Boriss Godunov", 1825 · "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem · "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan · "Vaskratsanik", 1833 · "Padaemand", 1833 Pilet nr 4. M. Mihhail Lermotovi elu ja looming. Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814, Moskva 27. juuli 1841, Piatigorsk) üks tuntumaid Vene romantismi luuletajaid ja "Meie aja kangelase" autor, mis on avaldanud sügavat mõju hilisematele Vene kirjanikele. Lermontov oli erruläinud sõjaväekapteni Juri Petrovich Lermontovi ja Maria Mihhailova poeg. Kolmeaastasena kaotas ta oma ema ning üles kasvatas teada ta vanaema, Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva, oma häärberis Penzeskaja provintsis. Venemaa külluslikult naturaalne ilu, selle
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 42 19,61 44 19,56
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres
Paul sinac Claude Monet(1840- 1926) 1863-1935 Londoni Parlamendihoone(rahvusgalerii, london) Paadid Saint tropez sadamas Sinac esindab neoimpressionismi. Neoimpressionistid asetasid värvid lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktudega. seetõttu nad nim. Püantilistideks Turner(1775-1851) Matused merel(tate'i galerii, london) Turner esindab romantismi, kuid ta viimaseid maale võib pidada impressionismi eelkäiaks. Paul gaugin (1848. 1903) Turneri udusse ja pilvedesse uppunud töödes Barbaarsed lood(tahiti naised)(asub MOMA's kaotavad valgus ja vari hoopis oma piirjooned. new york Vaatamata tema ja monte'i tööde sarnasule ei
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on v
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak
sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast ,,chouan" öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest
Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast ,,chouan" öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätl
annaabi.ee 
