Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NCS - Natural Color System". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
colour, color, visuaalselt, vastandumine, knowledgeSISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ........................................................................................
Igale värvitoonile vastab koht standardsel värviringil. Kromaatilisus ehk värvisus. Puhas segamata pigmentvärv on kõrge kromaatilisuse ehk värvisusega. Ka kahe pigmentvärvi segu on kõrge kromaatilisuse, kuid küllasus on sel puhul väiksem. Värvitoon on kromaatiliste värvide omadus, mis eristab neid akromaatilistest. Värvisüsteemis saab värvitooni kirjeldada lainepikkuse kaudu või vastava värvitooni karakteristiku nt värvinimetuse kaudu. Visuaalselt on värvitoon kvaliteet, mille abil eristatakse üht värvi teisest. Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja mustaga säilib nende värvi toon, kõige muude segamiste puhul see muutub. Värvi küllastus (saturatsion) tähendab eredust või tuhmust, heledust või tumedust
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on uuritud väga põhjalikult ja antud teema kohta on piisavalt palju materjali ka eesti keeles. Töös toon ara ka neli tuntud firma logo, mis on müügi osa ja kirjeldan/analüüsin lühidalt nende värvilahendusi. Värvid turunduses sisaldavad alati mingit sõnumit. Näite
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi tulevikus oma en
Ka inspireeris kunstnikke Newtoni toodud võrdlus muusikaliste harmooniatega. Aristoteles kasutas samuti võrdlust muusikaga ent pigem hele-tumeduse skaalal. Kas aga selline harmooniakäsitlus Sulle sobib? Võib-olla on hoopis inspireerivam Kandinsky seisukoht, mida ta väljendas 20 sajandi alguskümnendil umbes nii lihtsate värvide vastandamine on meie aega sobimatu...kokkupõrked, ootamatud trummilöögid, suured küsimused, mõttetud püüdlused, stress ja igatsus, vastandid ja vastandumine see on meie harmoonia. Värv kui sümbol Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks.
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. Kui värv
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Värviteraapia Karoliine Lumila G1L juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................. 2 Mis on värviteraapia ja värviteraapia Eestis................................................................ 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv punane ............................................................................................................. 6 oranz ......................................................
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et värv mõjutab meie
1921-1930 õpetas Weimari Ja Dessau bauhausis, kus kujundas õpetamise tarvis hulga ringikujulisi ja kolmnurkseid mudeleid, mille põhieesmärgiks oli värvide liikumise ja elu esiletoomine. Värvide korraldamisel ringiks lähtus ta punasest, kollasest ja sinisest, millest saadakse oranz, violett ja roheline. Värviringi arendas ta värvikeraks, kus on võimalik välja tuua erinevaid liikumisi. Värvide kõikvõimalikud liikumised esitas Klee " Värvi totaalsuse kaanonina"("Canon of Color Totality"), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised. 6 Värvid ja nende mõju inimestele Silmade kaudu saadav informatsioon on üks tähtsamaid tajusid, mida tuleb arvestada ruumide kujunduses. Värvusõpetusest arusaamiseks on vaja natukene teada värvuse füüsikalist olemust ning värvuste nägemise, s
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpöörat
3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest. 3 4 MONOKROOMSED KUVARID Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal kasutatakse ainult ühte värvi
Tänu füüsikalisele toimemehhanismile intensiivne värv ka püsib. Parandab juuksestruktuuri, mis annab ELUMEN`ile omase tugeva läike. Elumeniga värvitud juustele on võimalus valida ka eraldi hooldustooted: Elumen Wash - Shampoon hoiab värvipigmendid sügaval juukse sees. Elumen Care - Palsam igapäevaseks kasutamiseks. Elumen Treatment - Niisutav juuksemask. Toonivad vahendid: · Soft Color SOFT COLOR - hooldav tooniv vaht, mis pakub suurepärast läikivat värvitulemust juuksuriskäikude vahepeal. Juukseid hooldav vaht-toonitaja annab särava läike, süvendab juuste oma tooni või annab uue toonivarjundi. Tooniv vaht on eriti juukseid säästev, kuna ei sisalda ammoniaaki ega vesinikku, pH on 6,8. Provitamiin B5 lisab juustele volüümi ning annab elujõudu. SOFT COLOR: 17 eri nüanssi, mis kõik sobivad Goldwelli värvisüsteemiga. Populaarseimad
gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt
Cutrin______________________________________________________________ 33 Davines____________________________________________________________ 36 Londa______________________________________________________________ 38 Kasutatud materjalid___________________________________________________39 1. SCHWARZKOPF 1.1 Püsivärvid IGORA Royal Erinevaid värve on kokku 139. Tumedusastmetest 0-12. Värvid on kõik 60ml. Värvidel on UV- ja õhusaaste kaiste. IGORA Royal Color 10 Segamine 1:1, võrdne kogus värvi ja vesinikku. 9% 30 Vol. halli katmiseks ja juuste helendamiseks max 2 tooni. 6% 20 Vol. halli katmiseks, tooni muutmiseks ja helendamiseks 1 tooni võrra. 3% 10 Vol tumedamaks värvimisel (nt valgendatud juuksed). Kasutamine: kanda kuivadesse, pesemata juustesse. Peamiselt kasutatakse järelkasvu värvimiseks; lühikeste juuste värvimiseks, sobib hästi meesklientidele; osaliseks värvimiseks. Mõjuaeg on
Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI..................................................
ja seadmesse mineva signaali kohandamine, et saavutada võimalikult täpne värviedastus. Profiil kirjeldab seadme värvitoonide väärtuseid absoluutses värviruumis (CIELAB). Värviteisendus toimub alati kahe profiili vahel, milleks on lähteprofiil (nt monitor) ja lõpp-profiil (nt printer) 55. Kes või mis on ICC profiil 1993. a asutati Adobe, Suni, Apple, Kodak, Microsoft ja Silicon Graphics poolt organisatsioon International Color Consortium – ICC. See organisatsioon hakkas välja töötama erinevaid värviprofiile erinevate väljundseadmete ja paberite jaoks. Neid värviprofiile nimetakse vastavalt laiendile icc profiilideks. Profiilides on kirjeldatud kuidas antud seadmele või materjalile värve teisendatakse, milline on lubatud suurim maksimaalne värvikogus, kuidas ja kui palju musta värvi genereeritakse.
Halogeeni puhul on enamus soojus, vähe valgus. f. Mis on enamlevinud valgusskeemid ehk valgustite asetamise reeglid? Kolmepunkti valgustamine(45 kraadise nurga all) g. Milliseid abivahendeid kasutatakse valguse juhtimiseks või selle omaduste muutmiseks? Peegeldid, suunajad/hajutajad 10. Kompositsioon: a. Mis on kompositsiooni-reeglite eesmärk? Paigutusliku tasakaalu leidmine/saavutamine.Kuldlõige, kolmandikureegel, sümmeetria.Saavutada visuaalselt meeldiv ja korrektne pilt. b. Kuidas kasutatakse kolmandiku reeglit? Millele tuleb eelkõige tähelepanu pöörata kolmandiku reegli järgimisel? Jaotatakse pilt kolmeks, olulised elemendid paigutatakse ristumiskohtadele või joontele endale. c. Kuidas võib vaatenurk mõjutada vaataja arusaama nähtavast? Olenevalt objekti/inimese positsioonist pildil kujuneb arusaamine pildist. 11. Videokaabeldus ja -ühendused: a
ümber tagasisuunas hajuvas valguses. (Veisman & Veskimäe 2005) VARJUD JA BROCKENI VIIRASTUS Rünkpilvede vahel märkame sageli heledamate kiirtevihkude ja tumedamate alade vaheldumist. Heledamad on need kohad, kust pilvede vahelt paistev Päike valgustab pilvede all olevat õhukihti, tumedamana paistavad varju jäävad kohad. See pilt on hästi vaadeldav vinese taeva korral. Üllaavat vaatepilti võib pakkuda lihtsalt mustvalge valguse ja varju muster. Visuaalselt on Päike üsna täpselt 0,5° nurkläbimõõduga ring. Kui asetada päikesekiirte teele ekraan, milles on pisike ava, tekib kaugemal olevale ekraanile ümmargune Päikese kujutis. Pargis puude varjus näeme maapinnal ümmargusi valguslaike - camera obscura põhimõttel tekkinud Päikese kujutisi, kus avaga ekraaniks on tihe lehestik ja väikesed lehtedevahelised augud, kust valgus läbi maapinnani jõuab. 11. augustil 1999, kui Kuu kattis kaks kolmandikku
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse v
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukl
Korporatsioon Lembela Rebasereferaat Inimese bioenergia ehk aura Koostas: reb! Helen Püümann Coetus: C 03 / II Kuupäev: 27.09.04 Esitatud: 2004 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Nähtuse ajaloost...............................................................................3 3. Mis on inimese bioenergia ehk aura?......................................................3 4. Aura värvide tähendused. ...................................................................5 · Vaim ja mõte........................................................................5 · Ideed, ideaalid ja intuitsioon......................................................6 · Kasvamine ja tasakaal........................................................... ..7 · Füüsil
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAIL
Näiteks valides Levels: 5, siis kasutatakse punase, rohelise ja sinise peale kokku 15 erinevat tooni (5+5+5). Kõige enam "kannatavad" üleminekud, sest pole piisavalt värve sujuvaks kuvamiseks. Ja nii saavutataksegi vastav efekt. Threshold Threshold muudab pildi mustaks ja valgeks. Määrates punkti histogrammil, muudetakse tumedad pikslid mustaks ja heledad valgeks. 59 Selective Color Tegemist on järjekordse värviparandus kihiga, kus ühe värvi tonaalsust parandades ei puudutata teisi. Eelkõige mõeldud CMYK piltide paranduseks. Gradient Map Antud paranduskiht asendab pildivärvi sinu valitud üleminekuvärvidega (gradient). Värvid vasakul asendavad tumedaid toone ja toonid paremal heledaid. Värvid saad pöörata vastupidiseks, kui klikid valikul Reverse. 60 Ülesanne 2
infovoogude valikut ehk tähelepanu. Informatsiooni liikumise lõppsihiks on pikaajaline mälu. See, kui kauaks ta sinna püsima jääb, sõltub infole omistatud tähtsusest ning uue info ja varasema kogemuse seostamisest Uut materjali peaks pidevalt seostama juba varem õpituga, sest siis on suurem tõenäosus, et ka uus info salvestub pikaajalisse mällu. Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka tähelepanu ,,mahtu"- korraga on inimene võimeline visuaalselt haarama mitte rohkem kui 4-5 infoühikut, kuulmises 7+/-2 ühikut. 33. Kuidas võiks õpetada ADHD'ga last? ADHD hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega. ADHD põhisümptomid: Tähelepanu puudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus Õpetamise põhimõtted Järgnevad meetmed on osutunud kasulikeks ADHD-ga laste igapäevase koolielu organiseerimisel: loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond; tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi;
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape............................................................................
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull .....................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (htt
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...................................................................................
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuure
annaabi.ee 
