mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunded, mis arenenud looduse ja maailma vaatlusest, isiku ja ühiskonna suhetest ja enese hingeelu vaatlemisest, nagu kõlbelised, esteetilised, intellektuaalsed ja usulised tunded. Mina kui konkreetne-emotsionaalne leian oma tarbetungide rahuldust emotsionaalsete funktsioonide tegevusest. Mulle meeldivad ka ulmeraamatud. Neid raamatuid lugedes olen ma pigem intellektuaalne-tahteline lugeja. Ma naudin lugeda raamatut, kus tegelased on suure tahtejõuga, targad ja ettevõtlikud. Nagu näiteks J.K Rowlingu ,,Harry Potter". Selles raamatus on kõik tegelesed ettevõtlikud ja viivad raamatu huvitavalt edasi. ,,Huvitavaid teoseid" loetakse selleks, et unustada igapäevast tegevust, elu ebameeldivusi, raskeid läbielamisi ja harilikke võitlusi iseendaga. Raamatuist ei otsita mitte teadmisi, vaid tröösti ja pääsemist ,,tegelikkusest"
Kahjuks on paljudel noortel see oskus puudu ja kirjutades või rääkides on palju vigu või räägitaksegi ainult lihtlausetes. Eriti oluline ongi lugemine just varases nooruses, sest sealt tuleb ka lugemisharjumus ja tekib edaspidine lugemishimu, sest nendel, kes lapsepõlves raamatuid lugenud ei ole, puudub tõenäoliselt ka praegu soov seda teha. Mind aga võluvad raamatud tihti. Loen vähemalt paar raamatut kuu jooksul, vastavalt vabale ajale. Naudin rahulikke õhtuid raamatu seltsis ja kui viimase raamatu lugemisest on juba pikk aega möödunud, siis tunnen juba tungivat vajadust haarata kätte mõni huvitav raamat ja kasvõi paar peatükki lugeda. Vanemaks saades muutuvad ka raamatud, mida lugeda. Kirjanduse nimekirja tekivad ajaloolised raamatud, kriminaalromaanid,eluloo raamatud, ulme- ja fantaasijutud ja palju muid huvitavaid zanre. Põhikoolis meeldis lugeda kriminaalromaane, mis on suuresti Agatha Christie Hercule
Millistes olukordades või seisundites saavutan parimaid tulemusi Kõige paremaid tulemusi saavutan ma olukordades kus ma olen rahulik,tugeva tahtejõuga, loominguline . Mul peab olema julgust ja indu uuteks eneseväljendusteks ning esmaavastusteks. Ma pean alati minema edasi, mitte kunagi tagasi pöörduma. töötan kõige parema meelega üksi. tulen hästi toime igas olukorras. Tavaliselt meeldib mulle sport ja kehakultuur ning ma naudin võidujoovastust.
ebasünnis. Juuksur ajab mul raudnoaga habet, ning lõikab tihti sisse, kuna nuga on suhteliselt nüri. Tänu sellele on mu nägu armiline. Peale seda söön ma kerge eine- leiba, juustu ja ka oliive. Hommikul tulevad kõik mu pereliikmed ja orjad mind tervitama. Lõunal söön ma veidi rohkem- peale leiva ka ube, sibulaid ja erinevaid puuvilju. Lõunasöögille järgneb kerge uinak.Pärastlõunal suundun ma termi, kus tegelen kehaliste harjutustega ning hiljem naudin lõõgastavat mazaazi. Seeon hea paik ajaveetmiseks, tuttavatega kohtumiseks, vestlemiseks ja ka koosolekute pidamiseks. Mõnikord lähen peale lõunat jalutama. Külastan foorumit ning naudin selle pidulikku ilmet. Linnas on palju kauneid purskkaevu ning sildu . Õhtusöök on meil pealmine söögikord, kus käivad tavaliselt ka külalised nig see kestab mitu tundi . Kergele eelroale järgnevad tavaliselt praad, magustoit ja ka puuviljad. Toidu kvaliteet on mulle tähtis ja ma olen
1994. aastal valmis Toomas Nõgisto portreefilm "Toomas Kalve", mida näidati Eesti Televisioonis. Konkreetne foto on minu jaoks üks väga huvitav pilt, sest meenutab mu lapsepõlvekodu. Sarnase laua taga istus mu vanaisa sõpradega päevade kaupa malet mängides, kui mina väikese plikatirtsuna omade mängudega tegelesin ja imestasin, kuidas mu esivanem suudab istuda nii pikalt, mõtlikult ja vaikselt. Minu arvates on kõik sellel fotol paigutatud suurepäraselt. Naudin pilte, kus ei pääse esile üks konkreetne detail vaid kõik väikesed asjad pildil mõjuvad tervikuna. Selle foto keskmeks on laud, aga samas ei jää märkamata asjad, mis on ümberringi tool taustal, pudel ja okstega täidetud vaas laua peal, fotod seinal, kingad, ehted ja kõrtekimbud.
Ei ole olemas sõnu nende tõeseks kirjeldamiseks. Nad on tugevad kui tammepuu vanaema taluõuel. Tunneksin end nendel kätel nii kindlalt ja kaitstuna. Oo jaa. Eriti pean lugu su kindlast meelest ja lõputust tarkusest ja teadmistejanust. See on nii hea! Kujutlen end tihti libistamas oma sõrmi läbi su siidise juuksepahmaku. See on nii hea ja soe tunne. Oled mulle mehelikkuse ja inimsuse kehastus! Mulle piisaks vaid mõnest viivust sinu tähelepanust, et minu päev oleks suurepärane. Naudin igat su sõna, sest iga su sõna on kui hõbedaselt voolav allikas- nii selge ja karastav. Ootan su pilku, et hellitada oma meeli selle pilgu najal kuni uinumiseni. Ka hilja õhtul oma pehmes voodis lebades ja hõbedast kuud vaadates unistan sinust sinu headuses. Oo kallis klassikaaslane kui sa vaid aimaksid minu mõtteid! Ja nii jään ootama uut koiduvalgust mil tuled jälle kui soe lõunatuul.....
3. Aprill 2013 Minu nimi on Mari. Olen 17-aastane rõõmsameelne neiu. Elan Viljandis koos ema, isa ja vennaga. Hetkel õpin Viljandi gümnaasiumi 10. klassis. Õppeainetest lemmikuteks pean inglise keelt, ajalugu ning bioloogiat. Koolis olen usin ning aktiivselt osalen ka koolielu edendamises. Lõpetan sel aastal ka muusikakooli, viiuli erialal. Muusikaga olen tihedalt seotud, kuna laulan Viljandi segakooris juba 6 aastat. Vabal ajal tegelen ratsaspordiga, külastan sõpru, laulan kooris ning naudin looduses jalutamist. Olen ka aktiivne osaleja erinevatel heategevusprojektidel. Näiteks olen osalenud projektis ''Teeme ära''. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja avastada alati midagi uut ja põnevat. Iseloomult olen sõbralik, mõistev ja töökas. Kui olen endale kindla sihi seadnud, siis pingutan selle nimel ja ei anna alla enne, kui muud võimalust lihtsalt pole. Puuduseks võib pidada seda, et olen üsna isepäine ja võivad tekkida lahkelid, kuna tegutsen
My mistress when she walks treads on the ground. And yet by heaven I think my love as rare, As any she belid with false compare. ***** Mu armsa silmad pole päiksest loodud, (11) korallgi punasem, kui värv huultes. (10) Rinnad on tal pruunikaks saadud, (9) ning mustad traadid hõljuvad tuultes. (10) Roose on nii punaseid kui valgeid, (10) kuid ühtki ei suuda põselt näha. (10) Ümbritsevad lõhnad on nii malbed, (10) ent hommikuti poeks peitu armsa taha. (12) Naudin ta hääle kõla, ehkki tean, (10) muusika helis kaunim on sära. (10) Pole jumalannat minemas näinud eal, (12) mu arm käies, teeb vaid kära. (8) Siiski arvan, mu armastus on üpris harv (12) ning tema vastu olin liiga karm. (10)
õnnestu. Jõe ääres istudes saab võtta aja maha, teha pea mõtetest tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida. Milleks see loodus minu jaoks siis nii hea tegelikult on? Vahel, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus sunnitakse tööd tegema, võtan ma ratta ja sõidan kaks kilomeetrit oma kodus eemale metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Istun sealsele pingile, hingan sügavalt sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames
mõtetestpea tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida hetke. Kuid milleks see loodus minu jaoks tegelikult nii hea on. Mõnikord, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus vajavad tegemist koolitööd, siis võtan ma jalatsid ning kõrvaklapid ja kõnnin kolme kilomeetri kaugusele metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Võtan aja maha ja istun sealsele pingile ning hingan värsket õhku sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära Seal kohas tunnen ma, et saan end lõdvaks lasta ja nautida rahu. Istun seal paarkümmend minutit ja kõnnin koju tagasi. Meel ja enesetunne on kohe palju parem ja kodus olevad tegemised ei tundu enam nii väsitavana. Aga mille jaoks on ikkagi loodus minu jaoks tähtis. Väga väiksest saati olen ma emaga metsas marjul ja seenel käinud. Kuigi eriti mulle seened ei maitse, on neid hea ja lõbus korjata koos emaga. Leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene
Andmine Tõeline külluse ligitõmbamise saladus peitub andmises – anna, anna kõike mida saad. Need võivad olla väikesed asjad, kuid kõik, mis on antud heast südamest, hea tahte ja tundega, tuleb sinu ellu mingil moel tagasi. Pea alati meeles, et anda võib ka häid sõnu, tegusid, need ei pea olema materiaalsed asjad. Positiivsed enesesisendused külluse ligi tõmbamiseks: Ma naudin oma rikkust, ma olen seda väärt. Mida rohkem ma annan, seda rohkem ma saan ja seda õnnelikum olen. Olen nüüd valmis vastu võtma kogu seda rikkust ja rõõmu, mida elu mulle pakub. Ma olen rikkuse ja õnne ära teeninud. Olen nüüd rikas ja õnnelik. Kõiksus hoolitseb kõige eest. Ma usaldan elu. Ma saavutan majandusliku edu kergesti ja vaevata. Mida rohkem mul on, seda rohkem on mul anda.
Lunastuse võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Samamoodi oli ka esimese ja teise vaatuse muusika väga erinev. Esimeses osas oli muusika rõõmsam, elavam ja kaasahaaravam. Teises vaatuses oli seevastu muusika salapärasem ja aeglasem. Minule meeldis tegelikult teise vaatuse muusika rohkem, kuna see kõlas kaunilt ning isiklikult mulle meeldibki müstika ja salapärasus. Kokkuvõttes jäin kontserdielamusega väga rahule. Nii harva kui ma käin balletti vaatamas, naudin seda sajaprotsendiliselt. Mulle meeldib vaadata ja jälgida baleriinide liikumist ning kuidas nende keha mängleb läbi muusika. See elamus oli midagi väga teistsugust, võrreldes tavapäraste teatrietenduste või muusikakontserditega. Loodan, et peagi õnnestub mul uuesti balletti minna vaatama.
Ning üks päev see võimalus mul avaneski. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus mu sõjaväe endale appi korda looma. Vastutasuks kroonis paavst mu Roomas Peetri kirikus keisriks. Siitpeale tuli mind kutsuda keiser Karl Suureks. Nime Suur ei saanud ma mitte oma suure riigi, vaid pika kasvu tõttu. Olen 190cm pikk, mis teeb mu enda vanuste meeste seas üsnagi pikaks. Kokkuvõttes arvan, et olen riigivalitsemises teinud head ning edukat tööd. Ma naudin seda mida teen ning loodan, et seda märkab ka minu rahvas. Nagu mu lemmiklauseks on: "Kes tööd teeb, ei tunne kunagi igavust." Emilia Uustalu 10. klass Loo Keskkool
kasutatus palju fantaasiat. Ning kui vaadata ühte pilti detailselt võib näha hoopis midagi muud kui vaadata pilti tervikuna. Ka näitusel olnud sallid olid väga värvikirevad ning neil oli kujutatud erinevaid mustreid ja kujundeid. Sellise salli ostaksin endale küll. Kunstnik ise kirjutab: ,,Paljudel juhtudel kasutan ammutuntud unustatud kujundeid alateadlikult. Ühel hetkel ei ole enam tähtis kompositsioon , värv või tehnika. Oluliseks muutub protsess, mida juhin ise, hindan ise ja naudin." Seda oli näha, et Ilme Rätsep on need maalid teinud naudinguga. Mina arvates ongi see kõige tähtsam, et kunstnik ise naudiks seda, mida ta teeb. Siis on ka tulemus suurepärane.
lahenduse või on lihtsalt möödunud ajaga. Rahul- ja heaolutunde tekitab see sellepärast, et need asjad on möödas ja enam pole neid, kuid antud rahulolu kestab ainult kuulamise ajal. Nagu eelpool mainitud, siis see muusika tekitab ka väga tugevat masendust minus, kui kuulan pikalt seda. Põhjuseks siis need samused mälestused minevikust, mis jäävad päris pikalt veel meelde, enne kui uuesti peast välja lupsavad, kuid mulle meeldib see. Aeg-ajalt ma naudin istumist oma toas ning mõtelda selliseid mõtteid. Kõige lemmikum laul plaadilt oli ''Heart-shaped glasses''. Mu pähe on jäänud ka kummitama laulud ''If I was your vampire'', ''Putting holes in happiness'' ja ''Eat me, drink me''. Ma ei tohi Marilyn Mansoni muusikat kaua ega tihti kuulata, sest siis tulevad kurvad mõtted pähe, kuigi kui ma korraks ühte laulu kuulan, siis kuulan Mansonit ikka korralikult ülejäänud päeva ka. Kuigi ma ei kuula seda palju, mõjub see kohe väga ruttu
Minu lugejatüüp Jaapani vanasõna ütleb, et inimene, kes usub iga raamatut, on hullem sellest, kes üldse ei loe. Ei saa küll väita, et ma üldse ei loeks, kuid kahjuks piirdub see tihti vaid kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid
jaoks kasulik olla ja soovin , et neil hästi läheks , olen nende heaks paljust nous loobuma ning seda ka sageli teinud. Kui keegi teeb mulle haiget , siis üritan selle alla neelata , mõelda must ja nende inimestega siiski läbi saada. Minu kohta kehtib selline lause: "Ma võin andestada , kuid ma ei unusta." Suhteid on mul raske luua , kuna kardan võõrastega rääkida ja ma ei usalda mitte kedagi. See on vahel hea , kuid sageli halb. Mulle meelidivad vähesed asjad , aga neid ma naudin. Kõige rohkem meeldib mul väikestelastega mängida , tunnen end nendega koos hästi , rõõmsalt , õnnelikult. Nende juures meeldib see , et nad ei ole astunud sellesse suurde valusasse maailma , kus ma ise lõksus olen ja tean , et enam siit välja ei pääse . Nad üldsegi ei tea karta seda , ning see on tore , sest nad naeratavad. Rahulik eestimaine muusika ja klassika on need , mida ma kuulan ja need meeldivad mulle
See arvamus kujuneb välja kodusest kasvatusest, oma väärtushinnangutest ja põhimõtetest. Kõik oleneb sellest, kas kõrvalt vaataja eelistab tervist ja perekonda edukale karjäärile, või vastupidi. Tänapäeva ühiskonnas on raha hädavajalik ning ilma selleta ei ole võimalik elus hakkama saada. Kuid raha eest ei saa osta omale tervist ja armastavat perekonda. Minu silmis tähendab kõrge elukvaliteet seda, et ma naudin oma elu ja seda, mida ma teen või kellena töötan. Ei saa rääkida sellest, et ollakse oma eluga rahul, kui lebatakse pidevalt haiglavoodis või ei olda ümbritsetud perekonna ja lähedaste sõpradega. Eesti Vabariigi 93.aastapäevale pühendatud kõnes ütles meie president Toomas Hendrik Ilves: ,,Elukvaliteeti ei loo mitte kunagi valitsus, seda ei saa sätestada parlament ega kuulutada välja president. Seda teeb rahvas ise." Riik võib luua inimestele kõiksugu
Elise“. Mille nad kirjutasid sel aastal. Laul on eriti kuulatud noorte seas. Laulu salmiosad on väga vaiksel toonil lauldud, peaaegu et sosinal. Refrääni saabudes muutub solist valjemaks ja ka laulu tempo kiireneb. Originaalloos mängib laulu taustal ka puhkpill, kuid seda ei kaasatud tollel esinemisel. See ei tähendanud seda, et seda vähem meeldivam kuulda oleks olnud. Kuna enam-vähem teadsin, mida oodata oli ja ma väga Trafficut naudin siis oli see minu jaoks üks igati meeldiv õhtu. Minu meelest on kõik Trafficu laulud üsna kiired ja rütmikad. Ideaalne tantsumuusika. Kõige mõnusamaks muudavadki laulud need huvitavad kitarrisoolod ja solisti mahedakõlaline hääl.
Enamasti, kuna need emotsioonid on kurvad nutan ma tihti. Vahel aitab aga muusika kuulamine ja headele asjadele mõtlemine, et varsti saab kõik korda ja see saab läbi. Ma olen harjunud, et kodus on palju rahvast ja üksi olemine ei ole alati võimalik. Siiski olen leidnud endale hetki, kus see on võimalik. Muusika on minujaoks väga rahustav eriti, klaveri muusika. Vahel üksi olles mängin klaverit ja naudin seda tegevust. Ma tean ka, et ma ei oska eriti kirjandit kirjutada ja kõike seda seletada on raske. Üksi olles on hea nautida vaikust ja mõelda asjadest nii nagu sina tahad. Kuna ma olen ka suur raamatu lugeja on üksi olemine selleks väga hea. Viimastel aastatel olen püüdnud ja püüan ka edasi muutuda ise ja suhtuda teistesse ka paremini ja rohkem inimestega suhelda, et see üksindus minus nüüd ka väga ei süveneks, sest sellest võib tulla depressioon
Raamat paberkandjal või ekraanil Teose lugemiseks ei pea seda enam ostma paberkandjal, raamatuna, vaid võib selle alla laadida oma e-lugerisse, telefoni või erinevatesse arvutitesse, näiteks: sülearvutisse, lauaarvutisse või siis tahvelarvutisse. Tundub, et tehnoloogial on raamatu ees palju eeliseid, kuid kas see võib raamatu ka lõplikult meie kultuuripildist ,,välja süüa"? Kui loen raamatut paberkandjal, siis naudin paberi lõhna, eriti uuemate raamatute puhul. Ka paberisahin on meeletult hea. Lisaks ei kaota ma kunagi taju kui kaugel ma looga olen, seega ei tule lõpp iialgi ootamatult. Mulle meeldib ennast peategelase rolli panna ja heade raamatute puhul ei kao kunagi huvi, mis juhtub järgmisel leheküljel. Raamatul on eelis ka laadimise osas, see tähendab, et raamatut ei tulegi laadida ning võid seda lugeda järjest tunde ja tunde. Mind on kasvatatud nii,
näidatakse nende omavahelist võitlust. Detektiiv võidab kurjategija oma vaimse üleoleku, osavuse või jõuga ning jääb ootama oma uut ülesannet. Lugejale näidatakse teda tagasihoidlikuna ja omakasupüüdmatuna. Minu arvates näevad detektiivid/uurijad välja väga salakavalad ja üsnagi omaette nokitsejad. Tihti on nad parajalt humoorikad ja samas ka veidi taktitundetud. Selline imidž on näiteks Sherlock Holmes’il. Mina naudin näiteks Sherlock Holmes’i ja Hercule Poirot’i seriaale. Väga huvitav on jälgida, kuidas nad oma vaimukuse ja šarmiga keerulisi ülesandeid lahendavad ning oma taiplikkust proovile panevad.
Kui ise vastu ei rabele, siis lähebki kõik allamäge. Kõige kurvem on aga see inimene, kes pole kunagi midagi üritanud. Kes ei ole astunud mitte ühtegi sammu selle suunas, mida ta tegelikult tahab. Alati tuleb leida endas usku, uskuda iseendasse! Ameerika näitleja Roger Smith on öelnud, et ära satu tulevikku kogemata, loo oma tulevik ise. Iga inimene peaks endalt küsima, mida mina teen oma eluga? Kas ma olen nõus andma endast kõik? Kas ma naudin oma elu või käin hoopis tööl kohas, mida ma ei armasta? Teiste vastused ei loe siin midagi, teiste elud ei loe siin midagi. Iga inimene peaks elama enda elu nii, nagu ta seda soovib. Kogu aeg ei tohiks karta, mida teised inimesed arvavad. Hirmutunne ei tohi ära võtta tahtmist oma unistusi teoks teha. Ebameeldivate asjade eest ei ole mõtet põgeneda, nendega tuleb silmitsi seista, sest alles siis võivad nad lahenduse leida
Vaatan klaasis ringi ning näen igalpool samu naeratusi, mida ma hommikul peeglis enda näol nägin. See panem mindi mõtlema, kas ka kõikide teiste ilmed on sunnitud nagu minugi. Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning näen enda ema arvuti taga töötamas. Teretan teda vaikselt ning tema heidab mulle kiire pilgu, noogutab mulle teravalt ning jätkab oma tööga. Asun elutuppa, kus ma panen televiisori käima lihtsalt, et korteris olevat kõhedat vaikust summutada. Vaatan klaasistunud pilguga telekaekraani ning istun paa tundi niiviisi
Kas noor on kerge olla ? Noor inimene on Eesti Vabariigis 7-26 aastane . Palju sõltub ka sellest, kas ollakse alaealine või täisealine. Nooruse raskused on erinevates vanustes väga erinevad . Kuid kas noor on olla kerge või pigem raske ? · Tudengitel on üsnagi raske . Kõik tudengid, kes käivad tasulises ülikoolis või kõrgkoolis ei suuda ise suurt õppemaksu maksta. See sunnib noori tudengeid minema kooli kõrvalt tööle. Tahetakse ka omaette elada.Samal ajal käia tööl ning õppida on väga keeruline, kõik ei saa sellega hakkama . Mõnel lihtsalt veab, kui vanemad või vanavanemad saavad õppemaksu eest tasuda ja võib-olla isegi elukoha eest maksta. Reisida on sellises olukorras peaaegu võimatu . · Noortel on rohkem vaba aega . Nimelt kooli kõrvalt saab käia trennis, erinevates huviringides, sõpradega väljas, kinos,õppida keeli jne. need tegevused aitavad ennast ...
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töö...
Eks sellele aitas ka kaasa alkohol ja muud meelemrgid, mida esinejate ruumis taritati. ldse sellised suuremad ritused, kuhu kutsutakse kvemad ja vhem tuntud esinejad kohale on nii, et tuntumad artistid tidavad oma lava aja vga vimsalt ja publikule lheb see vga peale aga teised see eest pidutsevad niisama ning ei suuda publikule pakkuda seda, mida neilt oodatakse. Rppmuusikal on minu jaoks vga suur thendus, kui lkkan oma klapid krva, olen justkui oma maailmas ja naudin seda tiel rinnal. Ma lhen mtetes oma maailma. Kui tuju on halb, valin he laulu, kui tuju on laes, valin teise.Samuti saavad muusikud alati rkida lugudes mtetest ja tunnetest.Mnes loos vivad olla peomehed, teises jlle ptid vi sdurid. (Mtteid sain www.ehh.ee ja tund ruudus koolilehest.)
kleebitud mingisugune väljalõige kuskilt, nägi näitlejanna ikkagi ilus välja ning see juurde kleebitud tükk ei rikkunud pilti. Näitlejanna Maria Avdjusko on mulle alati meeldinud, niiet võib-olla jäi see pilt mulle ka sellepärast meelde. Ta on väga kaunis naine ning mängib ühes mu Eesti lemmikfilmis ,,Kuldrannake''. Foto on aastast 1992 ning tol ajal oli ta veel kaunim, kui ta on praegu. Tänu nendele kolmele näitustele avastasin ma, kui palju ma tegelikult kunsti naudin. Veetsin KUMUs ise märkamatult 4 tundi ning nautisin kogu seda aega. Teadmiste poolest kunsti kohta sain lihtsalt parema arusaama erinevatest tehnikatest nagu näiteks graafiline kunst, popkunst, modernism ja hüperrealism. Kõige rohkem jättis mind külmaks Kadriorg, kuna seal polnud minu jaoks midagi nii erilist. Muidugi on seal kõik vapustavalt ilus, kuid näiteks Navitrolla maale vaadates tean, et need on eestlase poolt loodud ning see tekitab juba hoopis teise tunde
suutis ta üllatada tuues sisse veidi kiiremad rütmid. See lugu oli ka väga jazzilik. Karl- Erik Taukar- „Tähti üheks õhtuks“. Lugu oli väga rahulik, mahe ja veidi kurb. Meenutab mulle veidi suveõhtut. Sellist mahedat suveõhtut olen oma sõpradega ja kui saame aru, et me oleme kõik nii toredad inimesed ja meil on väga hea meel koos olla. Täpselt selline lugu võiks taustaks kõlada. Loob sellise meeleolu. Karl-Erik on väga andekas ja ma väga naudin tema loomingut. Saade oli väga südamlik ja soe. Vürtsi annavad iga saade Villu ja Cool D. Tore, et Eestis veel selliseid saated tehakse ja veel parem, et on inimesed, kes selles saates osalevad.
Peaksin ju tänulik olema, et seda juhtub nii harva. Elan üle need korrad, kui isa peab kuhugi sõitma ja jätab meid üksi, ju siis on see tema jaoks vajalik tegevus. Elan üle need korrad, kui ta võtab lihtsalt kätte ja nõustub emaga, kui viimane hakkab mulle loengut pidama, et milliseid sõpru tuleks valida ja milliseid mitte, kuigi see peaks ju minu asi olema. Siiski ma saan aru, et nad kõigest muretsevad ja hoolivad minust. Lõppude lõpuks ma ju ikkagi naudin seda, kui kõik minu eest hoolitsevad. Ma ju ometi armastan oma ISA ja teisi perekonnaliikmeid. Elame kiiresti muutuvas maailmas ja isa roll on perekonnas viimaste kümnendite jooksul palju muutnud. Möödunud sajandi keskpaigas näiteks tähendas isa väga aukartust äratavat meesfiguuri. Kui isa õhtul töölt väsinuna koju tuli, pidid lapsed olema hästi vaikselt ja viisakalt Ma arvan, et ideaalne isa on see,kelle lapsed näevad temas seda.Lapsed tahavaid sellist isat
Kuigi sinna mahuvad ka õpikud ja muu huvitav kraam. Siis mu toas on veel laud, mille plaadid on klaasist. Pealmine klaas on läbipaistev ja alumine nagu merest leitud klaasikivi, millest midagi läbi ei paista. Laua all klaasil on föön, lokkitangid, koolutaja ja sirgendaja ning muud juhtmed. Tegelikult mu toas mööblit väga palju rohkem polegi. Võin veel öelda, et aknast on näha vaid tihedalt pargitud autosid nagu Tallinnas ikka. Kuid siiski pean lisama, et kuigi ma naudin oma toas ja kodus olemist väga, igatsen nädalavahetustel ikkagi vanaema majja, kus vahel on siiski kodusem. Pealegi pole seal Hermest ja segadust, mis nädala jooksul end mu tuppa laiali laotab.
vaid kaminatule praksumine. Näha milline ma olin ja milliseks olen jäänud. Ideaalne unistus, aga kas see ka tõeks saaks? Raske öelda. Unistada on alati tore ning jätkaksin sellega. Ma ei suudaks luuletajat ei tänapäevast ega ka kaugemast minevikust, kes mõtleks sarnaselt minuga. Ma püüdleks selle poole, et oleksin ainulaadne. Oleksin eraldi klass üleüldse. Parema meelega oleksin teiste eeskuju. Küll aga ma naudin väga Juhan Liivi luulet. Tema luule pole minu jaoks otseselt inspireeriv, aga tema luuletused annaksid sellele õrna kuvandi. Olen varemalt kirjutanud sahtlisse luuletusi. Neil ei ole riimi ega süsteemi. Need on lihtsalt rändavad emotsioonid, mis on mind vallanud. Kui need isegi oleksid nii head, et oleksid väärt avaldamist, siis ma kindlasti ei teeks seda, sest mulle ei meeldi enda avamine. Enda enesetutvustus on isegi minu jaoks väga raske töö. Parema meelega teen seda iseendale,
Loodus, värske õhk ning vabaduse tunne on need, milleta ma elada ei saaks. Maal elades ei pea sõitma metsa, et kõike seda tunda, vaid need on vaid jalutuskäigu kaugusel. Vahel kui tunnen, et kõik on valesti, lähen oma lemmikkohta ning istun seal kuni kõik saab iseenesest korda. Seda tunnet, seda rahulolu, mida loodus tekitab, ei asenda miski. Maaelu nagu mina seda tunnen saab küll iseloomustada sõnadega "vaikne" ja "rahulik" ning sellepärast oskangi ma seda igatseda. Noore inimesena naudin ma ka linnaelu ja melu, kuid alati viib tee mind koju. Koju maale, kus on see rahulolu ja vaikus, mida vajan iga päev. Tean, et millalgi pean ikka tagasi linna kolima, et käia ülikoolis ja tööl. Kuid igatsus maaelu vastu ei kao ning olen igavesti tänulik oma vanematele, kes seda on mulle võimaldanud. Marian Keller 12.c
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu
Ent rottidega on teine lugu. Nad on suured, rasvased ja kohutavate kihvadega. Nende pikad sabad pole üldsegi maitsvad ja liha on kare ning ebameeldiv mulle ei meeldi rotid. Esiteks, neid on keeruline püüda, kuna nad on ise küllaltki suured ja võimsad, ning teiseks, nad pole üldse kasulikud seedimisele, kuna peale rotiliha ei suuda ma süüa mitte midagi piimjat kõik läheb taaskord suu kaudu välja. Tõesti, ma ei salli rotte. Olles kass, on siiski midagi head vabadus. Naudin seda täiel rinnal, ahmides aplalt kõiki taimi, mida vähegi kodustes tingimustes leian, ja need lilled, mida ma ära ei jõua süüa need löön sabaga ümber ja siis on kogu põrand vett täis. Mulle valmistab lõbu näha peremehe ärritunud ema, kes kogu segaduse ära koristab. Aga ta ei saa mind karistada, mul on vabadus tema eest ära põgeneda, mida ma ka teen kardinate kõrgustesse on ennast parim peita, ent sama head kohad on
Põrgu Põrgu on omandanud sellel aastal minujaoks mingisuguse teise tähenduse, mis on suuresti tingitud võibolla Dante raamatust. Paraku, on mul täna üldistamise tuju ja ma ei oska jagada põrgut erinevateks tasanditseks, sest minujaoks on see lihtsalt üks suur ja lõputu koht, täiesti tavaline ühiskond, mis ootab inimest peale surma. Ma üheltpoolt naeruvääristan seda, teiseltpoolt aga naudin ning tänan maailma sellise koha eest, kus patused enda tegude üle järele mõelda saavad. Aga tegelikult, kui hakata mõtlema, siis mis imeloomaga on tegu? Kuidas see siis ikkagi meie olemuse välja toob, ja mis kasu me sellest saame? Põrgu on ideaalne, kuid samas koomiline. Kogu see materiaalsus, need dekoratsioonid, seal on nii hea. Miks peaks keegi põrgut üldse vihkama? Inimesed, kes on oma patud
Inimesed on osanud hästi jõulud ekraaniline tuua ning minus tekitavad kõige enam jõulutunnet just need filmid, mida iga-aastaselt vändatakse. Kõik need jalutamised lumises pargis, lumeinglite tegemised nind suudlused läbi jäätunud klaasi tekitavad minus tunde, et tahan ise sama kogeda ning seda suurem on avastamisrõõm, kui leiangi end samast olukorrast ning mõtlen, et see kõik on justkui filmis. Kui muidu vajan vaheldust ning mitmekesisust, siis jõulud on aeg, mil naudin rutiini. Mulle meeldib, et on üks päev aastas, mille ülesehitus on igal aastal peaaegu samasugune. See päev on jõululaupäev. See on päev, kui lähedastega ühe katuse alla koguneme. Terve maja on siis jõulurõõmu ja tuhinat täis. Seda on hea tunda ja näha. Mäletan ühte jõuluõhtut ajast, mil olin alles väike. Olime teel sugulaste juurde. Pea ema õlal, vaatasin aknast välja. Sõitsime ka surnuaiast mööda ning
Lord Easterfield jääb samaks. Bridget Conway armub Luke Fitzwilliami ja tema põhimõtted rahast muutuvad. · Autor tahab antud teosega öelda, et kerge on tappa. Ka mina arvan nii, aga iga kuritöö ei jää karistamata, sest alati leitakse süüdlased üles, olgu see siis kohe või paari aasta pärast. · Mulle see raamat täiesti meeldis. Väga huvitav oli seda lugeda. Soovitan ka teistele. Elu mõte: 1. ,,Ma naudin elu, siis näen seda uue ja võluva nurga alt." 2. ,,Pean käima läbi elu üksinda, kuni kukun teele" 3. ,,Nüüd hakkame elama." 4. ,,See ei ole raamat, vaid elu." Inimese olemus: 1. ,,Päris põikpae, kes pani uuele visalt vastu." 2. ,,Ta ei suuda eales oma uudishimu varjata." 3. ,,Ükski inimene ei tea teisest inimolendist täit tõde. Isegi oma kõige lähemast ja kallimast." 4. ,,Olen kui väike närune kullakaevur." 5
Lõpuleviidu 25.01.2015 Pimedus mu ümber, see pilkane pimedus, ma olen siin varem olnud. Ma tean seda, ma tunnen seda, see sama lõhn, see sama rõske õhk miski siit on nii tuttav. See hirmutab mind nii, et mu keha on vappevärinais. Mälestused vilguvad silme ees, kui ma olin siinsamas mitte vähem kui viis aastat tagasi, siin lõhnas täpselt samamoodi, kõik see on kui õudusunenägu mida ma olen pidanud läbi elama korduvalt, iga öö. Kuid nüüd on see kõik taaskord liiga reaalne, see tunne nagu ma tundsin siis kui ta mind kaasa haaras. See ei lähe mul kunagi meelest ära, kuid minu sees on arusaamatus, kas see kõik on lihtsalt taaskord paha unenägu või on saanud see elajas mind taaskord kätte? Küsimused mu sees ei lõppe, mu pea hakkab valutama sellest mõtetetulvast mis esile on kerkinud. Tunne nagu pea tahaks plahvatada ja ühtäkki ma kuulen seda sama rasket hingamist, see ...
Kuna olen kindel et tulevikus tegelen sellega veel edasi, siis on mul kindlasti vaja oskuseid piltide printimisel, raamimisel, lõikamisel, ülespanemisel ja nende esitlemisel. Fotograafiaga seoses töö tegemine nõuab ka pingutust ja panust. See motiveerib tegema ilusamaid ja visuaalselt tõmbavaid pilte. Loovtöö tegemise käigus olen ma ennast proovile pannud mitu korda et saada häid pilte loovtöö enda ja ka fotonäituse jaoks, kuid see ongi põnev minu jaoks ja ma naudin seda väga. Ka tunnustus on tähtis, see motiveerib. Töö käigus olen saanud palju head tagasisidet oma piltide kohta. See julgustab mind pingutama veel rohkem oma piltidega ja võtma veel rohkem aega fotograafia jaoks nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Siiani olen oma töö valikuga väga rahul ja naudin töökäiku. 5 Pildid Rong ja linnutee Tegin selle pildi oma vanaema kodust umbes 100m kaugusel. Algne plaan oli teha lihtsalt
olen jälle oma pruudi juures, aga ta suudab mind alati pöördesse ajada ja kelle nägemine valmistab mulle alati rõõmu. Unustamatult ilus koer, kes alati mind nähes mulle vastu jookseb ja saba liputab, kuid täna tema nägemine jääb mulle lühikeseks, sest mind viiakse metsa jooksma. Olen küll piisavalt laisk ja mugav, kuid jooksmine on üks minu armastus. Peale suurte koguste söömise tuleb ka trenni teha ja ma naudin metsas jooksmist, muidugi ainult siis, kui päike paistab ja ilm on soe. Muul juhul ma lihtsalt keeldun õue minemast ja magan oma kuningliku und, mida keegi ei tohi segada. Segamise eest näksan teda. Ulakus Kui pererahvas hakkab õhtust sööma ja minagi olen oma toidu kätte saanud, ei suuda ma jätta märkamata võileiba, mis laua peal asetseb. See lõhn, see kõik on nii hea, et ma ei suuda enam seda lihtsalt silmitseda, vaid hiilin vaikselt ja söön selle ära
Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks,
näitamiseks. Sellel näitusel sattusin esimest korda sellise kunstiteose ette, mida ma sooviksin näha oma kodu seinal. ,,Must muna" on Viive Väljaotsa poolt näitusel ,,Tallinna tuul" olnud teostest üks silmapaistvamaid ja huvi äratavaim. Nimelt oli seinale riputatud erineva suurusega munakujud, mis asetsesid üksteisest erinevatel kaugustel. Ma ei oskagi õelda, mis selle nii eriliseks tegi, aga ruumiline mõju oli positiivne ning tegi meele heaks. Ma naudin asju, mille lihtsuses peitub ilu, ning kus ükski detaid ei püüa kogu tähelepanu endale, vaid kõik väikesed osad on omavahel võrdväärsed ning loovad ühe kauni terviku. Teiseks keraamikuks oli Marget Tafel. Tema loomingut jäi illustreerima mõte: igal asjal on ka oma sügavam pool. Jälle üks omapärane lähenemis viis kunstile oli riide kasutus, millele oli vasakult ülevalt alla paremale nurka jooksev naelte riba pandud ning ülevalt rippus nööri otsas puust tükk
Kuulame tähelepanelikult, mis meid ees ootab. Saime just teada, et me teeme palju peatusi ja vaatame vaatamisväärsusi. Bussi tagumised õpilased, kaasaarvatud mina ei ole sellest väga huvitatud. Järgmine peatus on pankrannikul. Buss jääb seisma ja koheselt loetakse kõigile karmid sõnad peale, sest see on väga ohtlik koht. Jõudes pangale avaneb imeline vaade, ruttu võtame oma sõnad tagasi, et meid ei huvita see, me võtame telefonid kätte ja hakkame pildistama. Mina aga naudin ilusat vaadet, kuna minu telefon ei ole just kõige nutikam. Me lahkume pangalt, järgmine peatuskoht on samuti pank, vaid natukene eemal ja see koht on veel ilusam ja ägedam. See meeldib kõigile. Me peatume Narva linna ligidal, mõned meist lähevad giidiga kaasa, kuid mul ei ole selleks tahtmist ja me otsustasime klassivennaga, et lähme teeme linna tüdrukutega tutvust. Hakkame nendega rääkima, kuid nad ei vasta midagi. Selgub, et nad ei oska eesti keelt
inimesest on pikemaks ajaks mõjutatud. Kuigi olen väga vaikusearmastaja inimene, siis mõnikord see siiski häirib mind. Näiteks võõrastega. Mida võõram inimene, seda rohkem muutub vaikus piinlikuks ja ebamugavaks. Tunnen vajadust arendada pealiskaudset vestlust üldistel teemadel, mis tavaliselt teeb asja veel hullemaks, kuna ma ei ole väga osav niisama lobisemises. Mida lähedasem inimene aga, seda rohkem ma vaikust naudin. Maailmas hindan enim inimesi, kellega saab kasvõi tundide kaupa vaikuses istuda või jalutada, vahetades vahel ainult paar sõna, ilma, et kummalgi osapoolel igav hakkaks. Kogu rääkimisvajadus oleneb suuresti ka inimese temperamendist. Koleerik ja sangviinik võivad tundide viisi lobiseda, melanhoolik väljendab oma mõtteid vaikselt ning flegmaatik vaikib ja kogub end ning lausub lõpuks vaid mõne sõna (Niiberg, 2011). Rolli mängib ka rahvus. Kui näen
muuta hoiakut, kuid seda teha on raske. Hoiak: mulle meeldib lennon näited: Mõtetes – lennon on fantastiline Tunnetes . mu meel läheb rõõmsaks kui kuulan lennonit käit – ostsin lennoni plaadi Kogn info: tean, et lennon annetab raha heategevuseks Afekt inf: tunnen end lõõgastununa kui kuulan lennonit Käitumusli kinfo: ma olen läbinud sadu kilomeetreid, et kuulata lennoni kontserti 1. tunnetuslik – kehaline aktiivsus on tervise tugevdamiseks 2. afektiivne - ma naudin õhtust treeningut pärast loengut 3. käitumuslik - ma eelistan nende kaaslastega suhtlemist, kes teevad sporti. Seda mõõdetakse: Täiesti nous, Nõus, Ei oska öelda, Ei ole nous, Pole üldse nous. Hoiakud on õldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Hoiakud hõlmavad suht püsivaid eelistusi, sümpaatiaid, antipaatiaid nung hinnanguid valise kk mingite kindlate aspektide vastu. Hoiakud sisald mitte ianult negatiivseid ….. Kuidas hoiakud tekivad: 1
Seega peab nii klienditeenindaja ise, kui ka töökoht tema ümber korras ning hoolitsetud olema. Seepärast jälgin ma alati oma riietust ning töökoha korrasolekut. Teine oluline osa esmamulje juures on kontakti asumine. Muidugi ei tohi professionaalne klienditeenindaja ära unustada kliendi tervitamist. Ma ei ole pealetükkiv ning lasen kliendil endal kaupa või teenust uurida ja vaadata. Ning seejärel vastan meelsasti kliendi küsimustele ja naudin tema aitamist või nõustamist. Teenindajana peab mul olema alati positiivne suhtumine klienti. Määrava tähtsusega on alateadlikud mõtted, mis avalduvad pilkudes ja kehakeeles. Klient samastab ennast alati teise kliendiga ja seetõttu tahab ta näha ja kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse väga hästi. See on parim garantii, et ka tema on oodatud ja tähtis. Teenindajana tuleb mul püsida alati oma rollis nii hääletooni, sõnade valiku,
Kuid seda ei anna võrreldagi kõige sellega kui õnnelikuks nad mind teevad. See on nii ääretult suur rõõm kui sa saad kedagi usaldada, saad jagada oma õnne ja kurbust, saad kedagi naerma panna ja saad ka ise temaga naerda. See tähendab minu jaoks midagi meeletult suurt. Suurt, armastus väärset ja head. Midagi meeletult õnnelikku! Vahest aga näen õnne üksinduses. Kui ma olen tõsiselt väsinud kõigest mis igapäev minu ümber keerleb. Naudin ma üksinda enda toas jorutada. Mõtlen omi mõtteid, kuulan muusikat või loen raamatuid. Vahest teeb see mind väga õnnelikuks. Kuna ma saan lihtsalt mingi aeg enda päevast üksinda millelegi muule pühenduda. Ei pea tegelema teiste asjadega ja saan põgeneda kaugele raamatukaante või muusikaliste nootide vahele ära. See teeb mind lihtsalt õnnelikuks. Kuna kui ma olen oma aja üksi ära olnud, olen ma jälle heas tujus ja valmis igapäevaste asjadega tegeleda.
on pidevalt soov saavutada midagi paremat . Kunagi tahaks mängida mõnes heas korvpallimeeskonnas ,et saaksime käia palju võistlemas ja koguda tuntust Eestile. Vahepeal kui elasin Pärnus käisin korvpalli kõrvalt veel sõudmas. Mulle täitsa meeldis, aga väga jube oli küll. Kõige vastikum oli siis kui ma esimest korda pidin jõele minema sõitma. Mul oli suur hirm, et lausa aer kukkus kogemata vette. Õnneks hiljem harjusin ära ja kõik läks hästi. Minu jaoks on sport elustiil. Ma naudin sellega tegelemist, ning ootan juba millal eksamid läbi saavad ja saan jätkata treeningutega. Tänu spordile ma muutsin oma elu positiivsemaks, ning olen enda kogemuste põhjal veendunud, et sportliku eluviisi järgimine on inimeste jaoks väga tähtis, sest veel antiikaja targad arvasid, et terves ilus on terve vaim.
Pean enda rolli suureks konkreetsetes kohtades, kus noortega tegelen ja arvan, et minu püsimatus ja rutiinitalumatus on sellel alal pigem plussiks, sest noorsootöö on vähemalt siiani pakkunud mulle palju mitmekülgseid olukordi, kus ühetaolist käitumist kartma ei pea. Teel maailma parimaks noorsootöötajaks on siiani mulle suurimaks takistuseks osutunud just ülikool, kus enamus ainetest on väga arendavad ja nauditavad, kuid jääb väike osa aineid, mille kuulamist ma naudin, kuid rohked kodused ülessandes mind motiveerida ei suuda ja nende rohkuse tõttu on mul tõenäoliselt suur au ka neljas aasta siin koolis veeta, kuid kuna noorsootöös peab niikuinii ennast pidevalt harima, siis ei pea seda probleemiks, kuid kindlasti ei arva ma, et olen kehvem noorsootöötaja oma kursusekaaslastest, kes varem lõpetavad. Kokkuuvõtteks näen ma ise ennast hea noorsootöötajana ja väärt arengupartnerina noortele,
annaabi.ee 
