Maailmas elab umbes 6,9 miljardit inimesi ning tore on see, et kõik nad on täiesti erinevad. Üks tahab tõestada oma tööandjale kui püüdlik ta on, teine soovib töötada vaid suures meeskonnnas, kolmandale meeldib aga tegutseda iseseisvalt, olla iseendale peremees. Kumb rolli valida kas palgatöötaja või ettevõtte juhataja? Vastata sellele küsimusele pole nii kerge asi. Mis minusse puutub, ei saaks ma öelda, et olen ettevõtliku inimese tüüp. Lapsepõlves polnud ma kunagi ,,äriga" tegelnud ning isegi niisugust mõtet ei olund mu peas. Mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele ja seepärast ei oska mulle selles valdkonnas eeskujuks olla. Analüüsides oma iseloomu testide abil, sain ma aru ka sellest, et olen pigem introvert
MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks
See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematust selle kohustuse üle. Paljud ootavad juba aega, et saaks tööle asuda ning ise omale raha teenida, elada iseseisvat elu. Ma ei mõista nende ilusat plaani hukka, kuid ma ei taipa, kuidas kavatsevad nad seda kõike saavutada. Varem või hiljem, võib-olla alles aastakümnete pärast, võivad need inimesed tunda, et midagi on nende elust puudu ning on jäänud saavutamata. Napib teadmistest ning ehk pole ka silmaring kuigi lai. Haritud inimestega on alati huvitavam vestelda kui nendega, kelle esitatud faktid kuigi vettpidavad pole. Öeldakse küll, et targaks saab vaid elukooli läbides, kuid arvan, et üks osa sellest on ka õppeasutustest saadavate teadmiste omandamine. Nagu on öelnud Karl Kraus: ,,Haridus
Moraal. Kas abinõud eesmärkide saavutamiseks peavad olema õiged või piisab õigest eesmärgist? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Püüeldes oma eesmärkide poole, tuleb kõvasti vaeva näha, et midagi saavutada. Pole ühest ülemaailmset valitsevat hea ja kurja normi. Suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega- oma usu ja oma rahva moraalidega. Nt. Mõnes ühiskonnas vastsündinu tapmine on
nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu
Minu suhted kolleegidega, alluvatega üritan hoida head. Suhtun töötajatesse austavalt, nemad austavad mind. Kui kellelgi on mure, julgeb ta alati minu poole pöörduda ja koos leiame lahenduse. Kui ma teen firmas muutusi, arutan selle eelnevalt oma töötajatega läbi. Ootan nende ettepanekuid, korraldan koosolekuid. Korraldan töötajatele vajalikke koolitusi, teen neile võimalikuks edasiarenemise võimalused. Kes käib koolid näiteks, õpib midagi, oleks temal võimalus saada kõrgemale või teisele kohale firmas. Näiteks praktikant - abikokk kokk peakokk ettekandja- baaridaam- vahetusevanem müügijuht juhataja. Kui asutus oleks suurem, siis ma arvatavasti kardaks teha koosolekuid, sest ma pole eriti esineja-tüüpi, aga kindlasti läbi kogemuste annab neid siluda. TCM analüüs Minu TCM analüüsist võib järeldada, et saaksin suurepäraselt hakkama juhi rollis.
. siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään. Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end ebakindlana, sest oman "vale" uskumust, siis minapilt tagab selle, et minu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab minus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida ma endale sead. Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida ma saavutan. Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: "Minapilt kontrollib mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Minapilt toimib nagu termostaat, mis kontrollib sinu kodust temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi võimed on alati harmoonias sinu minapildiga." Pane tähele sõna alati. Lühiajaliselt võid sa küll käituda
Näiteks on võimalik teha iluoperatsioone, osta kalleid disainerrõivaid, õppida kalli õppemaksuga erakoolis ning kõigi nende abil saavutada positsioon. Me kõik unistame vabadusest, mida raha meile annab. Reaalsuses saame endale seda vaid piiratud koguses. Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistused. Tegelikkuses tuleb keskmisel eestlasel poes targalt ringi vaadata ja olla kokkuhoidlik, et mõnikordki teatrit või kontserti külastada. Sellised mured on arenenud ühiskonnas. Samas teame me kõik lugusid nälgivatest Aafrika lastest, kus raha väärtus on hoopiski teine. Elu oleks märkimisväärselt lihtsam, kui maailmas poleks kapitalistlikku suurusehullustust ja mõtlemisviisi: ,,Võidab see, kel on surres rohkem asju". Juba Schopenhauer ütles, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole.
Kõik kommentaarid