............................................................................................ 3 Näide NAT tööst....................................................................................................... 3 Mis on PAT?.............................................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus.................................................................................................... 5 NAT ja PAT Mis on NAT? NAT ehk Network Address Translation ehk võrguaadresside teisendamine/transleerimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega
võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete puhul tuleb võrk ühendada internetiga ja siis on lubatud kasutada vaid neid IP aadresse mis kuuluvad privaatsete IP aadressite hulka (Tabel 1)., 3. Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi? a. My Network Places (Windows 95, Windows 98 ja Windown NT 4.0 puhul Network Neighborhood) pakub Windows XP operatsioonisüsteemis vaadet võrgule. Vaikimisi näidatakse selles aknas linke võrguressurssidele, mida kasutaja on külastanud või kasutanud. Lisaks saab siitkaudu vaadata kogu kättesaadavat lokaalvõrku – Entire Network. Võrguressursside kuvamine toimub „browse master“ vahendusel. Browse masteriks valitakse samasse
Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network
/// ==> Transmission delay paketi võrku saatmiseks kuluv aeg sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay andmete liikumise aeg signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest
/// ==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi
6. TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Selles kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata. 2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 4 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti. See on põhiülesanne, kus võetakse allikast andmete pakette ja saadetakse need järgmisse võrgustikku, mis on lähemal lõpp-punktile. 4)Transpordikiht Transpordi kihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite
2)Esitluskiht Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3)Seansikiht Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5)Võrgukiht sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine
rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3) Sessioonikiht – Tegeleb andmevahetuse korraldamisega, ehk ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4) Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ü henduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti (näiteks kaabel). 6. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist:
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid
.............................................................................................. 13 3. Erinevad tarkvaralised lahendused........................................................................................ 14 3.1 Windowsi integreeritud lahendused.................................................................................. 14 3.2 Vabavaralised lahendused............................................................................................... 17 3.2.1 Network Stuff 3.0.9........................................................................................................ 17 3.2.2 DNS Jumper 1.0.5......................................................................................................... 17 3.3.3 CloseTheDoor 0.2.1...................................................................................................... 18 Kokkuvõte........................................................................................................
Transport (transpordikiht) tagab usaldusväärse SMTP klient saadab sõnumi üle TCP ühenduse > bobi meiliserver paneb kirja bobi postkasti > bob kasutab oma useragenti et kirja Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise-lõpetav, ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), ja ,,läbipaistva" andmete transpordi lõpppunktide vahel; tagab vookontrolli ja vigade avastamise. Network (võrgukiht) - kontrollib lugeda. MIME: Multipurpose internet mail extentions. See on täiendav protokoll, mis lubab mitte-ASCII andmeid saata läbi SMTP. asünkroonne, jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). Igal sõlmel on oma rida iga sõnumite marsruutimist võrgus. Levinuim võrgukihi protokoll on IP
puu: nagu hargnev graaf, paks puu (ülemised “oksad” on paksemad ja nendes ühendus kiirem, sest neist käib läbi kogu liiklus) ring: kui 1 läheb katki, saab minna ringiga täielikult ühendatud: kalleim, aga töökindlaim Metcalfe’i seadus: igasuguse võrgustiku väärtus on võrgusõlmede arv ruudus mesh võrk: kui 1 on katki, saab teist teed pidi tavaliselt hüperkuup: suurem kui kolmas dimensioon, mitu kuupi üksteise sees LAN – local area network, kohtvõrk. Füüsilised mõõtmed paarsada meetrit. Võimalik suurendada vaheseadmetega. Kuulub omanikule, haldurile. CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. Palju kasutajaid. RAN – rural area network. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Vähe kasutajaid, suur ala. WAN – Wide Area Network – suurim – terved kontinendid, Maa (pm Internet). Ei kuulu kasutajatele endale.
See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lüli kihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis. Andmepakettide saatmine ja saamine mööda ühendust on võimalik kontrollida nii tarkvaraliselt läbi võrgukaardi tarkvara, kui ka füüsiliselt (elektrooniliselt) läbi kaardi enda (rohkem arenenud kiipide puhul.) Lüli kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata. Interneti kiht Interneti kiht tegeleb pakettide saatmisega üle ühe või enama võrgu. Interneti protokolli tsükklis, täidab Interneti protokoll kahe lihtsat funktsiooni: Varustaja adresseerimine ja tuvastamine: See saavutatakse hierarhilise adresseerimissüsteemiga. Paketi marsruutimine: See on põhiülesanne, kus võetakse allikast andmete pakette ja saadetakse need järgmisse võrgustikku, mis on lähemal lõpp-punktile. Transpordi kiht
Transpordikiht Vastutab kahe punkti vahelise andmeedastuse eest, veakontroll ja vookontroll teostatakse samuti siin. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Rakenduselt saadud andmed segmenteeritakse ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine. Kanalikiht Jagab saadud paketid kaadriteks, enne kui nad füüsilisse kihti saadab (fragmentation). Võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (pm ACK kaadrid
CSMA/CD CS - Carrier Sense - kandjatuvastus ehk liikulsetuvastus. MA - Multiple Access - mitmikpöördus. CD - Collision Detection - põrketuvastus. Põrkeala (collision domain) Põrge levib kogu meediumi ulatuses ja jõuab kõigi seadmeteni Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater) Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks võimendab signaali(ka taasformeerib). MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus
Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis
Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). * Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program
Standard), krüptitakse fikseeritud string - kõige turvalisema pikkusega oli 7- või 14-baidine parool, muude pikkustega olid lihtsamini murtavad · NTLMv2: parool konverteeritakse Unicode'i (UTF-16 - iga märk on 2-baidine), rakendatakse MD4 räsifunktsiooni - eeldus, et räsi ei leki · Kaugautentimisel piisab räsist (Unixi puhul on algne parool vajalik) - protokollides toimus räside räsimine NIS · NIS -- Network Information System, tuntud ka YP (Yellow Pages) nime all · Sun'i vana süsteem passwd, shadow, group jms tabelite üle võrgu kasutamiseks - kohalikes masinates kasutati tabelitest info saamiseks teeke · Domeen -- sama autentimisinfot kasutavate masinate hulk - küsisid kõik infot sama domeeniserveri käest · Domeenis oli primaarne server ja sekundaarsed · Andmete muutmine käis peaserveris, sekundaarsed hoidsid koopiat ja jagasid seda
millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist
Sissehelistamisühenduse puhul võib PPP ühenduse halva kvaliteedi korral selle katkestada ja uuesti helistada. Multilink PPP (lühendatult MLPPP, MPPP või MP) kasutamine võimaldab andmekiiruse suurendamiseks sillata (kokku ühendada) kaks modemit ja telefoniliini. Üle ISDN-ühenduse võib PPP kasutada üht 64 kbit/s B-kanalit ning MLPPP võimaldab B-kanaleid sillata. PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL'i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE). PPP tagab kakspunktahela, mis on võimeline multipleksima erinevaid protokolle üle ühe ja sama ahela
5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks
Korrektse info ja dokumentatsiooni tootmine teistele ITSM protsessidele. CSF: Info registreerimise kiirus (reaalaja lähedane) on tagatud ; Info õigsuse kontrolli tõhusus on tagatud ehk automaatse valideerimise võimekus on olemas KPI: Valideerimisel tuvastatud parandamist vajavate CI-de % ; tuvastatud autoriseerimata komponentide # 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: NAS, RSA, POP3, SEC, SQA NAS - Network Attached Storage - Andmesalvestusesüsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja
käsukood, et teada saada, mida järgnevalt tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) andmete asukoha (alguspesa järjekorra numbri e. aadressi), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha. Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu: käsuloenduri kasutuselevõtt, mille sisu kasvatatakse ühe võrra enne järgmise käsu sisselugemist ilmutamata või kaudse adresseerimise rakendamine
· registermälu (registers) · peidikmälu e. vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu Arvuti põhimälu Random Access Memory (RAM) on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil. Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad. Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust. MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks. Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi põhimõtetes, mis võeti vastu 4. aprillil 2001, mil Euroopa Komisjoni kutsuti üles tegema koostööd liikmesriikidega, eeskätt: "... optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
sisaldab üldjuhul kogu vajalikku teavet kauba saaja ja temale väljastatavate toodete kohta. Lisaks võib komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta. Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot hoiukoha aadresside, toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva vöötkoodiskanneri abil. 14 Komplekteeritud artikliridade kinnitamised tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas.
komplekteermislehe, mis sisaldab üldjuhul kogu vajalikku teavet kauba saaja ja temale väljastatavate toodete kohta. Lisaks võib komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta. Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot hoiukoha aadresside, toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva vöötkoodiskanneri abil. Komplekteeritud artikliridade kinnitamised tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas. Peenkaubaladudes, kus on palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimustel hakkama
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
