Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
NARKO Ermo Kungla 7.A klass 28.01.2014 Mis on uimastid ? Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3-5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. (Ganeri 2000: 25) Amfetamiini manustamise populaarseim variant on ninna tõmbamine, mõnikord tarbitakse seda ka suu kaudu, süstitakse vedelikuga segatult või suitsetatakse (Whyman 2002: 138). Peamine põhjus, miks amfetamiini tarvitatakse, on soov püsida ärkvel ning olla ergas.
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011). · Noorte seas levinuim on kanep, inhalandid,
........................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasis on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must
narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Koolides on uimastikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalste kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroopas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poolest (Allaste 2008: 46). Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht. Kui alaealistel lubatakse kodus vesipiipu popsida või alkoholi tarvitada, et ta seda mujal ei teeks, siis õpetab see neid ka uimasteid tarbima. Mida nooremana hakkab teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarbima, seda suurem on
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Mõnuained Mõnuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: alkohol opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon) kannabinoidid (kanep, marihuaana, hasis) rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid) kokaiin muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin) hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin) tubakas lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt: antidepressandid
Jüri Gümnaasium UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS Referaat Koostaja: Juhendaja: Jüri 2011 Sisukord MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID UNI JA UINUTID LAHUSTID NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE SÕLTUVUS ABI ON KÄEULATUSES LÕPETUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste ühenditega ja nende poolt pakutavate määratute ohtude ja võimalustega, võib ostustada ära meie võimalused mõistliku liigina ellu jääda ja areneda.
organismi harjumisel sellega. Kui järsku manustamine katkestada, siis ilmnevad ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks. Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised. Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente. Talumuse suurenemine. Sõltumusaine korduval kasutamisel inimese organism kohaneb sellega. Sõltumusaine kas eemaldatakse organismist kiiremini või
teistes Eesti linnades. Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö. kriitiliseks eaks tuleb aga lugeda
Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul.
INIMESE ÕPETUS Noored ja uimastid Jana Smirnova ja Kärt Kool 7.klass Miks noored üldse teevad algust uimastite tarvitamisega? nende sõbrad tarvitavad uudishimust uimastid on kergesti kättesaadavad uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.
näiteks hallutsinatsioonide nägemine absindi ja erilise abuurapuu (mitragyna speciosa e. kratom) koostoimel. Teisalt leidub ka neid, kes tarvitavad alkoholi ja uimasteid endale aru andmata, mida nad tarvitavad ning millised võivad olla tagajärjed. Kuna inimeste organismid ja ainevahetused on üsna erinevad, siis on ka alkoholi ja uimastite koosmõju igale inimesele erinev. Kuna juba ainuüksi alkoholi tarvitamine mõjub igaühele erimoodi, on kahe või rohkema uimasti segatarvitamine väga ettearvamatute ja ohtlike tagajärgedega. Levinumad kombinatsioonid noorte hulgas on alkoholi ja kanepi, alkoholi ja ecstasy ning alkoholi ja (met)amfetamiini koos tarvitamine. Kanepi ja alkoholi segatarvitamine on nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt ettearvamatute tagajärgedega. Alkohol kasvatab keha potentsiaali omastada delta-9- tetrahüdrokannabinooli (THC) ehk kanepitaime saaduste peamist psühhoaktiivset komponenti kiiremini
Moonivedelik Unimagunakupardest saab kodusel teel valmistada heroiini sisaldavat vedelikku, mis mõjub inimese organismile nagu muudki opioidid. Slängis kutsutakse teda mitmete nimedega: moonikompott, moonitee, poppy, must, tšjornõi, rastvor, mak, kubik, kaif. Moonivedelik on levinud peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kus mõned sõltlased eelistavad seda pulbrilisest heroiinist valmistatud lahuse süstimisele. Osaliselt sõltub selle uimasti levik ka narkoturu häiretest – moonivedelikku kasutatakse heroiini ja fentanüüli aseainena. Eestis ei tarvitata moonivedelikku enam kuigivõrd, rohkem oli see levinud 80-datel ja 90-datel aastatel. Peamisteks tarvitajateks on juba staažikad uimastisõltlased. Vedelik on pruunikas ning seda süstitakse, mõju algab peaaegu kohe ja kestab kuni kuus tundi. Kuna moonivedelikku keedetakse sageli ise, sisaldab see palju igasuguseid lisaained
(näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke
inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra nendesse 100 miljonit inimest!!! Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetamisse võib ka haigestuda haigustesse nt: kopsuvähk, ajuinsult, bronhiit, veresoonte lupjumine, kõrgvererõhutõbi, gangreen, südameinfarkt, vähkkasvajad. KANEP Kannabis tähendab kreeka keeles kanep. On olemas harilik kanep nimega Cannabis Sativa. On ka olemas india kanep nimega Cannabis Indica. Ja on ka olemas veel metsik kanep nime ga Cannabis Ruderalis. Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete. Cannabis intersita Cannabis americana Cannabis chinensis Cannabis erratica Cannabis foetens Cannabis generalis Cannabis gigantea Cannabis kafiristanica Cannabis lupulus
SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
