Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Napoleon I - hea väejuht või halb kaotaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleonäejuht, kunas, riigijuht, koodeks, moskva, paljudele, borodinoenelased, prantslased, waterloo, preisimaa, revolutsioon, külmalenelastelealitsema, muutma, sätestas, kehvem, milleski, liitisäikeriigid, juhtima, hispaania, mistõttu, salakaubandus, suundus, aladele, tagasiteel, rünnati, ootamatult, elba, maabus, xviii, kaaskonnagapaavstikäest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivseltvalitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist jaseadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuseseaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veelpaljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteksrajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunudhinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon tõestas end hea jatugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut
seadusi inimeste võrdsuse osas, vallutatud riikidest kaotab ta pärisorjuse. Pärast võidukaid sõdu saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu ja Napoleon püüdis vallutada Inglismaad. Napoleon sai aru, et nii ta Inglismaad alistada ei suuda, ning otsustas Inglismaa põlvili suruda majandusblokaadiga, kuid ka see ei õnnestunud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma väega Venemaad ründama. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal
aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832.aastal tuberkuloosi. 1803.aastal likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriik. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli al
Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaa enda majanduselu - aastatel 1805-1812 tõusid hinnad kuni 300%. Preisimaa purustamise järel hakkas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, kust Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu
on? Elu peale keisririigi loomist Napoleoni loodud keisririik oli Prantsusmaa esimene keisririik ning seda perioodi iseloomustab lakkamatu sõjategevus Euroopas. Napoleon toetas absolutistliku monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik koolikord, selleks, et muuta rahva hariduse ja harituse taset. Napoleoni valitsemisajal korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus, mille käigus võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai peagi eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Samuti tagas Napoleon tugeva keskvõimu ning parandas suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Konkuraadiga tagati kiriku tsiviilstaatus. Peagi kuulutati katoliku usk enamiku prantslaste usuks. Samuti tundis Napoleon konkurentsi teiste Euroopa riikidega ning rajas endale hiilgava ja suure õukonna, et olla võrdne teiste riikide monarhidega. Selleks, et tagada poliitiline lojaalsus lõi Napoleon auleegioni. Sellise
liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast. Aastatel 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kuni 300%. Napoleon ei suutnud täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopa mandril oli suur nõudlus Briti odavate kaupade (eriti tekstiilitoodete) järele. Salakaubandusest Inglismaaga ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. V Tilsiti rahu 1807 (lk 86-87) Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel: 1) Venemaa tunnistas Prantsusmaa tegevusvabadust Lääne-Euroopas 2) Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga 3) Preisimaa poolt vallutatud Poole aladest moodustati Varssavi hertsogkond 4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome VI Suured reformid Saksamaal (lk 87)
Kuna Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, lakkas see eksisteerimast ning selle senisele keisrile Frantz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Euroopa valitsejad, kes ei tunnustanud Napoleon I võimu, jätkasid võitlust seadusliku monarhia ja vana korra taastamiseks. Napoleoni väed purustasid 1805 Austerlitzi lahingus Austria- Venemaa ühendväe ning 1806 a. Jena ja Auerstedti lahingutes Preisimaa armeed. Edu ei suutnud Prantsusmaa saavutada, vaid merelahingutes. 1805 aasta Trafalgari merelahingus said prantslased hävitavalt lüüa admiral Nelsoni poolt juhitud Inglise-Hispaania ühendlaevastikult. See tugevdas oluliselt inglaste ülemvõimu maailmameredel ning ühtlasi luhtus ka Napoleoni Inglismaa vallutamise plaan. Inglismaad, kes oli osalenud kõikides Prantsusmaa-vastastes koalitsioonides, üritati põlvili suruda kontinentaalblokaadiga
Riigi valitsemiseks asutas Napoleon tugeva administratiivaparaadi. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depertemangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele
selgusele jõuda. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt tegutsema ja Prantsusmaad muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas inimeste võrdsust seaduse eest. Samuti eraomanduse puutumatuse. Tsiviikoodeksi võtsid eeskujuks ka paljud teised Euroopa riigid. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon oli tark ja võimuahne riigijuht. Rahvas armastas teda.Ta kuulutati keisriks ehk imperaatoriks. Napoleon ütles enda kohta : „ Minu poliitika on inimesi valitseda nii, nagu suur enamus tahab,et neid valitsetaks.“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni eesmärgisk oli Inglismaa vallutada Saksamaa abiga, kuid põrus. Euroopa vanade riikide valitsejatele ei sobinud Napoleoni plaanid
Teises osas uurin sõjakäike tema keisriks olemis ajal. 1. Elulugu Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perkonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines vaesemast väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Ta õppis Brienne sõjakoolis ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Temast sai suurtükiväe ohvitser. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa oli surnud ja perekond elas vaesuses.
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.
2. NAPOLEONI SÕJAD Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima Ecole Militaire'i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Nii nagu paljudele teistele tema kaasaegsetele oli ka Napoleonile fundamentaalse tähtsusega sündmus Prantsuse revolutsioon 1789. aastal. 20-aastasele noorukile avaldas tohutut muljet rahvusassamblee otsus muuta Korsika kroonikolooniast Prantsusmaa lahutamatuks osaks. Sealtpeale sai Napoleonist revolutsiooni ja jakobiinide toetaja. Ning ühtlasi ka jagamatu Prantsusmaa toetaja, mis tähendas lõplikku lahkuminekut Korsika natsionalistide liidrist Pasquale Paolist. 1793
2. NAPOLEONI SÕJAD Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima Ecole Militaire’i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Nii nagu paljudele teistele tema kaasaegsetele oli ka Napoleonile fundamentaalse tähtsusega sündmus Prantsuse revolutsioon 1789. aastal. 20-aastasele noorukile avaldas tohutut muljet rahvusassamblee otsus muuta Korsika kroonikolooniast Prantsusmaa lahutamatuks osaks. Sealtpeale sai Napoleonist revolutsiooni ja jakobiinide toetaja. Ning ühtlasi ka jagamatu Prantsusmaa toetaja, mis tähendas lõplikku lahkuminekut Korsika natsionalistide liidrist Pasquale Paolist. 1793
Riigi valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert- mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele
1804.aastani. Võim läks Prantsusmaal ametlikult kätte kolmele konsulile pärast 18.brümääri riigipööret, mis tähistas SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kuigi konsulaadi aktid ja korraldused vormistati esijalgu kolme mehe allkirjaga, kujunes tegelikuks riigijuhiks sõjajõude käsutav kindral Napoleon Bonaparte. 1799.aastal koostati ka uus põhiseadus, mis sai nimeks Code Napoleon ehk Napoleoni koodeks. 1802.aastal kuulutati kodanik Napoleon Bonaparte eluaegseks konsuliks. Enne seda viidi läbi rahvahääletus, mille käigus anti Napoleoni uue staatuse poolt üle 3,5 miljoni, vastu 8000 häält. Napoleon sai õiguse ka määrata endale järglane. Keisririik 1804.aastal avastati Pariisis järjekordne rojalistide vandenõu, mille sihiks oli Napoleon Bonaparte tapmine ja tõkete kõrvaldamine monarhia taastamise teelt. Vandenõu viitas vajadusele
nõudsid tohutuid inimohvreid. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Samal ajal murendasid need sõjad enamikus Euroopa maades kehtivat seisulikku korda ja tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale. Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideedele levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal, Austrias, Itaalias, Venemaal ja teistes riikides. Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist ning liitlassuhete sisseseadmist Venemaaga saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid
1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani. Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlasuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetudBelgia, holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaagaliideti ka paavsti valdused.Mitmed
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
Sellega kindlustus veelgi Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus ka Napoleoni plaan vallutada Inglismaad. 6. Rahvastelahing 1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud lahing, kus Napoleon sai lüüa. Sellega kandus sõda edasi Prantsusmaale ja 1814. Aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ja ta saadeti Itaalia ranniku lähedal asuvale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. 7. Waterloo lahing 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud lahing, kus Napoleon purustati 7. Koalitsiooni poolt ( kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa). Napoleon loobus troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu täiesti unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821. Aastal suri. 8. Reaktsioon Vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus 9. Püha Liit Vene keisri Aleksander I eestvedamisel loodud liit, millega liitusid kõik
• Hélène Napoleone Bonaparte (1816–1910), suhtest Albine de Montholoniga • Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (1805–1895) Napoleoni vallutused • http:// www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast u.pdf • 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing • Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad
b)alistatud riigid pidid andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa Kutuzovi taganemistaktika Napoleon purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud. Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu
alandusse. Vastuolude süvenemine viis sõjani, 1811. a alustasid mõlemad riigid sõjaliste ettevalmistustega. 1812. aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 1812.a toimunud lahingu järel Borodinos jäi peale Prantsusmaa , kuid Venemaa jätkas taganemist ja suundusid Moskvast lõuna poole. Lõpuks tuli talv , kui Prantsuse armee polnud selleks valmistunud ning seejärel hakkasid prantslased taanduma . 1812. a detsembri lõpuks Napoleoni armee hävis ja üle piiri suutsid võidelda vähesed. 5.Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) 1812. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa ja Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülevõimu alt. 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi, seejärel loobus Napoleon troonist ja ta saadeti Elba saarele
aastal Napoleon suri asumisel Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. 2 3. Napoleoni sõjad Napoleoni sõjad on üldnimetus Prantsumaa konsuli ja valitseja Napoleon I poolt ajavahemikul 1793 kuni 1814 peetud sõjalistele kampaaniatele. · kuningriik. I sõda Napoleoni vastu, aastatel 1793-1797. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia kuningriik, Holland, Hispaania, Sardiinia. · 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse · II sõda Napoleoni vastu, aastatel 1797-1801. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia kuningriik, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa Keisririik. · III sõda Napoleoni vastu, 1805. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik,
Prantsusmaa Mobiliseeriti temale alluva Euroopa inimressursid Koondas Suure Armee Abistamisleping Austria ja Preisimaaga Jõudude vahekord: oli selgelt Napoleoni kasux: ta tungis peale 300 km rindelõigul 450000 mehega, ülejäänud olid Poolas reservis. Venemaa vägi oli 600 km lõigul 220000 meest, Prantsusmaa'l oli suur ülekaal igas rindelõigus. Napoleoni sõjaplaan: Esimesena tahtis vallutada Vilniuse ja purustada kohe Venemaa vägi, seejärel suunduda otse Moskva alla. Alexander I sõjaplaan: Taganeda, mitte lasta oma väeosi üksikult sisse piirata ja purustada, hoiduda pealahingust. Sõjakäik: 24.jun 1812 Prantsuse väed üle Neemeni jõe Venemaa-le 1812 august Smolenski lahing. Venemaa armee jätkas taganemist 7.sept.1812 Borodino lahing 14.sept.1812 Napoleon hõivas Moskva 19.okt.1812 Napoleon alustas taganemist nov 1812 Ületati Berezina jõgi, taganemine muutus paaniliseks
I ida-Preisimaal Tilsitis ning sõlmisid rahu ja liidu lepingu. Tilstis sõlmitud igavene sõprus oli Prantsusmaa ja Venemaa vahel ainult ajutine. Venemaa rikkus kontenintaalblokaadi ja Prantsusmaa ei olnud sellega rahul ning alustas sõjakäiku Venemaale. 1812 aasta 24 juulil asusidki teele Napoleoni väed milles olid kokku 450 000 meest ja sealjuures oli Venemaal vastu panna kõigest 350 000 meest. Venemaa teadis kindlalt ,et ta kaotab. Napoleoni väed olid jõudmas juba Moskva linna alla sellepärast ,et Vanemaa oli taganenud juba pikka aega. 120 km ennem moskvat olid ees Venemaa väed valmis lahinguks. Lahing kestis kõigest 2 päeva kui olid saanud paljud Prantsusmaa mehed surma ,sest Venemaa oli omale kaevand kaevikud ja varjendid. Kui lahing oli 2 päeva kestnud tahtis Prantsusmaa edasi sõdida kuid Venemaa väed olid hommikuks kadunud. Venemaa oli taganenud Moskvasse. Kui Prantslased Moskvasse jõudsid oli linn tühi. Ainult üksikutes majades olid inimesed sees
Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel. 23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa. (lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust.
ning tõrjus parantslased Hispaaniast välja. Napoleoni katastroofiga lõppenud sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle 500 000 prantslase. 1813. aastal sai Npoleon Leipzingi lahingus hävitava kaotuse Euroopa ühendatult vägedelt, keda juhtis Preisi kindral von Blücher. 1814. aastal tungisid võõrväed Prantsusmaale ja Napoleon pagendati. Ta küll põgenes asumiselt, aga sai 1815. aastal Belgias Waterloo lahingus Wellingtonilt ning Blücherilt lõplikult lüüa. Napoleon suri pagenduses kaugel Atlandi ookeani St Helena saarel. Napoleoni iseloomuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest,
Jõudude tasakaal,et oleks võrdsus. Reaktsioon-Vastuaktsioonid riigis toimuvatele rahutustele,revolutsioonidele.Enamasti mõeldakse selle all mässude maha surumist ja normaalse olukorra taastamist. Korsika-Saar,kuhu Napoleon naasis,ning võitles Korsika revolutsiooni nimel.Napoleoni sünnipaik,väiksena oli väga suur patrioot sellele. Elba-1814-1815 saadeti Napoleon sinna saarele.Kuna ta loobus troonist.Ta valitses seda saart keisrina. St.Helena-Kui Napoleon tuli Elbalt tagasi,siis Waterloo lahingus lüüa saanuna pidi ta loobuma uuesti troonist ning ta saadeti St.Helen saarele.Mis oli üksik ning sealt oli pea võimatu põgeneda.Suri seal 1821 aastal. 100päeva-Elba saarelt tagasi tulles,võttis trooni tagasi ja valitsest vaid 100 päeva,kuni sai Waterloo lahingus lüüa ja siis pidi ta uuesti troonist loobuma. 2.Iseloomusta Louis XVI poliitikat. Ta määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Turgoti,kel oli plaanis täide viia mitu suurt reformide programmi
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed)
Euroopa riigid otustasid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse.Prantsusmaal algas aktiivne kihutustöö võitlusteks välisvaenlaste vastu.1792.aasta kevadel kuultati sõda Austriale.Sõja algus oli edutu.Prantsusmaa väed said mitmes lahingus lüüa ja Preisi armee tungis prantsusmaale.1792.aasta kevadel pöördus seadusandlik kogu rahva poole ülekutsega ,,Isamaa on ohus".Populaarseks sai C.J.Rouget de Lisle loodud laul ,,Marseljees" 1792.aasta suvel alustasid prantslased vastupealetungi ja purustasid nii Preisi armee kui ka austerlased.Prantsuse väed tungisid edasi Madalmaadesse,Saksamaale ja Itaaliasse.Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 6. Kuidas muutus inimeste igapäevaelu revolutsiooni ajal? Revolutsiooni ajal tehti palju muudatusi.Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga.Aasta jagati kaheteistkümneks kuuks igas kuus 30 päeva.Vanade mõõtude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel.Revolutsiooni
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik)
1807- Tilsiti rahu... Venemaa ja Prantsusmaa jagasid omavahel ära Euroopa. 1813- Saksamaa vabanes võõrvõimust 1814- liitlasväed vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. 1815- Napoleon lahkus Elba saarelt 1100 mehega ja maabus Prantsusmaa lõuna rannikul. Ta tõusis troonile 100 päevaks. Ta tahtis uut rahulepet aga teised polnud sellega nõus. Tekkis sõda. Napoleonil oli vaeval 200 000 tuhat meest kuid 7. Koalitsioonijõul üle 700 000 tuhande. See Waterloo lahing saigi otsustavaks. 1815 aastal purustasid koalitsioonijõud Napoleoni väed. TA saadeti Atlandi ookeani saarele kus ta suri aastal 1821. Napoleon 1804 aastal kuulutas end keisriks. 1804 aastal võeti kasutusele Tsiviilkoodeks mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ees ning kiriku lahutamine riigist. Katolik usk kuulutati enamiku Prantslaste usuks. Napoleoni sõdadega Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi
annaabi.ee 
