Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud. Rannik paelub kivikõrbete ja imepäraste vaadetega merele. Rannikualad ning suuremad saared on tihedamalt asustatud kui sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari...
järel teetammi, et Finn talle järgneda ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid kivid, Avastaja • Hiiglaste tee tegi avalikkusele teatavaks Richard Bulkeley aastal 1693. Loomad/taimestik • Erinevad merelinnud • Haruldased ja ebatavalised taimed: – Meri raunjalg – Konn-orhidee – Meri aruhein • https:// www.youtube.com/watch?v=bBARpg nYKvU Kasutatud kirjandus • http:// wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102005805 • Maailma loodusimed lk 18-19 Autorid: Dr. John Baxter, Dr. Peter Clarkson, Dr. Elizabeth Cruwys, Dr. Beau Riffenburgh • http://images.google.com • http:// en.wikipedia.org/wiki/Giant's_Causeway • http:// www.discovernorthernireland.com/causewa
Maailma loodusimed MADAGASKAR Madagaskari pealinn on Antananarivo, kus asub ka suurem lennuväli. India ookeanis paiknev Madagaskar moodustab poole Kalifornia poolsaare laiusest. Ilusamad ja bioloogiliselt tähtsamad piirkonnad on muudetud rahvusparkideks ja kaitsealadeks. Kunagi laiusid sellel 1600 km pikkusel saarel ulatuslikud vihmametsad. Viimase 40 aastaga on metsa küttepuudeks tehtud ja põllumajanduslikul eesmärgil üles haritud. Sellest hoolimata on Madagaskar bioloogiliselt hämmastavalt mitmekesine. Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid l...
ulatuvad Suur, Keskmine ja Väike Hiiglase tee. Viimase peal olevat Finn MacCool harjutanud tammi rajamist, enne kui päris suure töö ette võtnud. Keskmisel teel paikneb aga Soovide kivi. See on mõnus seljatoe ja käetugedega ning ikka kuuekandilise põhjaga istumiskoht, kus puhates meeles mõlkunud tahtmised küllap kenasti täide lähevad. KSUTATUD KIRJANDUS · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/ · http://images.google.com · Maailma loodusimed lk 18-19 Autorid: Dr. John Baxter, Dr Peter Clarkson, Dr Elizabeth Cruwys, Dr Beau Riffenburgh.
millega noored end hästi samastuda saaksid. Teisena toon välja tänapäeva noorte kaugenemise loodusest. Pean kahjuks ka ise tunnistama, et minu kalal käimise korrad saab kokku lugeda vaid kahe käe sõrmedel. Metsa ning üleüldiselt loodusesse olen oma koolivaliku tõttu viimase aasta jooksul päris palju sattunud. Mu tuba pole kunagi varem kevadiselt värskelt niidetud muru ja õitsvate lillede lõhna täis olnud. Eesti loodus on imeline - meil on neli aastaaega, tänu millele saame kõik loodusimed peale ohtliku vulkaanipurske ära vaadata. Kevadel saab nautida esimesi soojendavaid päikesekiiri oma põskedel. Suvel võib porilombis tantsides sooja vihma nautida. Sügisel saab imetleda värvilisi vahtraid ja talvel on võimalik sõpradega lumehanges hullata ning pärast vanaema juures sooja teetassiga kamina ette kerra tõmmata. Vana-Kreeka luuletaja Hesiodos on lausunud: “Maa on kõigi ema.” Leian, et iga lapse kohus on oma emakest loodust vähemalt tundma õppida
eest toob kõrbe nendega kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel normaalselt taastuda, on tulemused katastroofilised. Loodusele teeb liiga ülekarjatamine, põllumuldade kurnamine ja ka puude ning põõsaste kütteks raiumine. (5.) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Loodus ja inimgeograafia." põhikoolile III osa. 2. ,,Kõrbed." 3. ,,Maailma kümme esimest kõrbed." 4. ,,Looduse entsüklopeedia." 5. ,,Maailma atlas." 6. ,,Maailma loodusimed." 7. www.miksike.ee 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend 9. http://maps.google.com/maps?hl=en&q=namibi%20k%C3%B5rb&ie=UTF- 8&sa=N&tab=il 10. http://www.safarinow.com/maps.aspx 11. http://images.google.com/images?hl=en&q=velvit%9Aia&btnG=Search 12. http://images.google.com/images?hl=en&q=surikaat&btnG=Search+Images
annaabi.ee 
