Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi kõndida ja kauem toitu otsida kui tema süsimustad suguvennad. Ta on kohastunud eluga kõrbes, tal on tugeva koorikuga kaetud keha, mis vähendab auramist nin tundlad maapinna kompimiseks. Joonis 7. Süsiklane. Surikaat on kärpkaslane. Ta sööb putukaid, sisalikke jt. väikesi loomi. Kui toiduvaru väheneb, kolib ta uude piirkonda. Surikaadid elavad rühmadena ja kaevavad eluasemeks ning poegade kasvatamiseks urge. Et lagedal kõrbemaastikul pea maas toitu otsiv surikaat on kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti.Kui vaenlane ilmub silmapiirile, annab valvur kohe haugatusega märku, ning kõik loomad kihutavad urgu varju. Surikaatidel on ka lapsehoidja kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas
puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad kolooniatena, lapsehoidjad, üks peab valvet puu otsas, Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Taluvad suurt kuivust ja kuumust, aeglane kasvamine, hästi arenenud juurestik, lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad, kaetud vahakihiga, · Kõrbeloomadele iseloomulikud tunnused: Soomuseline kehakate, kuumusetaluvus, varjevärvus, teevad suveuinakuid, väike
Surikaat püüab oma saagi kinni äärmiselt täpsete ja kiirete hüpetega ning tapab seejärel hammustusega kuklasse. Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid. Vahipostil olija seab end sisse künkal või põõsastikus. Niipea kui kostab vali hoiatav häälitsus, lipsavad kõik surikaadid urgu. Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus sünnib tal 2-4 poega. Surikaat on segatoiduline. Ta sööb putukaid, sisalike, ämblike, hiiri, linnumune, taimede sibulaid ja vilju. Tema
luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged. Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi kõndida ja kauem toitu otsida kui tema süsimustad suguvennad. (2.) (2.) 7.2.2 Surikaat Surikaat on kärpkaslane. Ta sööb putukaid, sisalikke jt. väikesi loomi. Kui toiduvaru väheneb, kolib ta uude piirkonda. Surikaadid elavad rühmadena ja kaevavad eluasemeks ning poegade kasvatamiseks urge. Et lagedal kõrbemaastikul pea maas toitu otsiv surikaat on kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti.Kui vaenlane ilmub silmapiirile, annab valvur kohe haugatusega märku, ning kõik loomad kihutavad urgu varju. Surikaatidel on ka lapsehoidja kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas
Toidu varumine nn sahvritesse Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks päevadeks. Näiteks pasknäär peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammetõru. Varusid korjavad ka närilised, mutid jt. Vähem liikumine Äärmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka vähem liikumine nii kulutab loom vähem energiat. Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_ Küsimused ja ülesanded Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees? Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased? Pruunkaru, rohe-kärnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda, nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi. Küsimused ja ülesanded
saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Surikaadid elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna- Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Liivarebane elab Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare liiva ja kivikõrbetes, kuhu kaevavad urgusid
praeguseks looduses välja surnud. Õnneks on järel veel vangistuses peetud loomi, keda paljundatakse ja lastakse tagasi vabadusse. TUMESELGSAAKALID elavad Ida ja Lõunaaafrika kõrbetes ning rohtlates. Kalahari kõrbes söövad nad väga mitmesugust toitu, sealhulgas väikesi loomi, linde, marju ja metsikuid meloneid, mis on tähtis veeallikas kuivaperioodil. Saakalid on osavad hüäänide, lõvide ja teiste kiskjate tagant lihajäänuseid varastama. SURIKAADID elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001