draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigenti ei ole- tema töö teeb ära trummimängija. Tegelaskujud jagunevad neljaks, mis erinevad üksteisest välimuse, iseloomu ja vanuse poolest.: sheng on positiivne meeskangelane, dan naistegelane, chou veiderdaja koomik, jing mees, kelle iseloomuomadused määratakse näogrimmi värviga. Pillid: Sheng - suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu. Er-hu- viiulitaoline 2-keeleline pill. Pipa- lautotaoline 4-keeleline pill. Kuulsad muusikud ja heliloojad: Kuulsad muusikud ning heliloojad on näiteks: Tan Dun, Chen Yi, Bright Sheng ja Chou Wen-Chung.
aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui võrrelda Eesti rahvast Oru Pearuga, siis on meie rahvas kaval, kiuslik ja omakasupüüdlik. Tammsaare kujutluses on Eesti naine töökas, tugev ja vastupidav. Romaani ,,Tõde ja Õigus" üks naistegelane Krõõt tegi päevad läbi põllul rasket tööd ning hoolitses selle eest, et õhtul oleks perel söök laual ja loomad toimetatud. Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles. Naine pidi raske töö kõrvalt üksi toime tulema ka sünnitusega. Samuti oli virk ja kraps ka Vargamäe Andreses teine naine Mari, kes rassis samuti tööd teha kui mehed ning samas olid kõik kodused toimetused ka tehtud. Vargamäe naised on ennastsalgavalt töökad ja tublid.
kohtumise esimesel õhtul abieluettepaneku, millest naine keeldus, kuna ei pidanud ennast nii puhta ja õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna ka Mõskinit, seda hilej tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga, kui too külastas Moskvat, et kätte saada pärandust, mille oli talle jätnud tema tädi. 2. Natasje Filippovna- Tähtsaim naistegelane raamatus, kellel samuti väga keeruline ja psüühhiliselt raske elukäik, sarnaselt Mõskini omale. Ta oli alates 12-st eluaastast kasvatatud, et 18-selt saada Totski abikaasaks. Kuid Totski otsustab hoopis Jepatsini tütre Aleksandraga. See mõjub väga raskelt Natasje psüühikale. Ta on pimestavalt ilus naine hea hariduse, peene mõistuse ja tundliku hingega, kelle võlu kütkesse satub igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke,
Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: "Laps, oota," kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Kokkuvõtteks: Lydia Koidula oli ja on üks silmapaistvam Eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud palju. Tänu Koidulale sündisid Eestis paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks kõikidele inimestele, kel on palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kasutatud kirjandus: O. Kruus ja H. Puhvel "Eesti kirjanike leksikon" A.Undla-Põldmäe "Koidulauliku valgel" Lydia Koidula "Waino-lilled'' (1866)
üles ehitatud vastandlikele kujunditele. Siis valmisid ,,Jerjomushka hällilaul"( Nekrassovi sõnad), ,,Uinu, talupoja poeg"(Ostrovski sõnad), ,,Hopakk"(Shevtshenko sõnad), ,,Armas Savvishna" ja ,,Vaeslaps" tema enda tekstidele. Järgmisena pakuti talle, kirjutada muusika Pushkini draamale ,,Boriss Godunov". Ooperi keskmeks sai inimene ja rahvas, nende saatused. Tekkis kartus, et ei lubata lavastada seda ooperit tsensuuri tõttu. Ainsaks vastuväiteks oli aga olnud, et teoses puudub naistegelane. Ta kirjutas ooperi ümber. Ooperil oli esietendus, kuid hiljem see keelati, polevat tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda. Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid
Iga kord kui üks või teine tegelane lavalt lahkub, kostub lühike meloodia, mis on valitud vastavalt tegelase meeleolule või situatsioonile. Valguskujundus Valgus kustub täpselt siis, kui üks tegelastest lõpetab monoloogi või kui ta lahkub lavalt. Ilmselt võib ka valguse kohta öelda, et see käib vastavalt tegelase olukorrale, kas siis põleb või läheb kustu. Lugu Etendus räägib sellest, kuidas kaks üksteisele täiesti võõrast, satuvad vahetama meile, sest naistegelane Emmi tahtis saata ajakirjatoimetusele kirja, kuid kirjutas aadressi korduvalt valesti ja saatis kirju hoopis võõrale mehele, kelleks on teine peategelane Leo. Nende vahel kujuneb alguses küll teravmeelne kirjavahetus, kuid see-eest lõpuks armastusest pakatav netiromanss, mis lõpeb keerukalt, sest nad pidid lõpuks kokku saama, kuid seda ei juhtunud. Tegelased Emmi Rothner (osatäitja Elina Pähklimägi), kes on üks kahest peategelasest. Kannab
su õnnetusest osa saab. väga oluliseks isikuks, kes kaitseb teda alati ning toetab teda, kui teised põlgavad. Kui inimeste liikuvat Maarja-Liis Ilus-ema süda: http:// www.youtube.com/watch?v=WqLD02cbuzQ au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlg'vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad, Kokkuvõte Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimestele, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema.
vabastama, kuid viha sünnitab temas ainult uut viha. Heinrich Mann näitab, kuidas enda maksmapanemine professori kinnisideeks kujuneb. Eneseteostuse vale tõlgendamise tagajärjel hävib kunagi aukartust, kuid ka põlastust tekitanud persoon. Käsitades eneseusku ja eneseteostust terve mõistuse ja mõõdutundega, muutub takistuseks aeg. Kirjanik Mats Traadi romaanis "Hirm ja iha" soovib Valve ajastust tingitult elult võimalikku saada. Naistegelane elab ajal, kus tõelus on muutunud vägivalla kangastuseks. Ta elab armastuse ja iha nimel. Kas inimese suurimat kirge võib eneseteostusena käsitleda? Arvan, et võib. Elult tuleb võtta, mida võtta annab. Võõrvõimu alluvuses piineldes otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib ta tunnete ergastamist ja üritab vältida emotsionaalsuse tuhmumist. Inimene ise võib avastada kindla usu endasse
Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin Justusega püsib neiu kogu lootus üheainsal hapral ning hardakstegeval kujutlusel kõikepäästvast legendist.. Justus on liialt egotsenriline, et märgata kõrval seisvat inimest piiravaid karisid. Tema elab teiste poolt väljakujutatud, reaalses maailmas, mida illusioonid enam kõigutada ei suuda. Ja
teda saatis pidev rahulolematuse tunne. Vahel võib juhtuda, et üks tegur mõjutab elu nii palju, et ei lase millestki enam mingit rõõmu tunda. Emma puhul oli selleks tema mees, keda ta tegelikult ei armastanud ning keda oma ebaõnnes süüdistas. Samas milleks vinguda, kui oleks võimalus ju ise enda olukorda muuta, antud juhul oleks lihtsalt piisanud mehe mahajätmisest. Näiteks raamatu ,,Nukumaja" naistegelane Noora ei olnud valmis oma elu abikaasaga jätkama ning lahkus oma pere juurest. Arvan, et Noora käitumine oli õige, sest vingumine üksi ei vii kuhugi, vaja on tegutseda. Samas on palju neid, kes on liiga kriitilised ning leppimatud. Liigne rahulolematus ei luba aga ka elu nautida. Äärmused pole kunagi head ning võivad endaga ebameeldivusi kaasa tuua. Näiteks noor naine, kes pole oma välimusega rahul, otsustab ilukirurgi kasuks, kes tema iluvigu n-ö lihviks. Samas
,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni. Nimed on teatud semantikaga, mis on kooskõlas tegelase iseloomuga. Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust). 14.02
Perekond Houille'de pool viibides ning probleemide üle vaieldes, väljus naine pinge alt ning astus mehele vastu, visates abikaasa oluliseima asja, mobiili, lillevaasi. Näitleja kehakeelest võis lugeda, et proua Reille tundis end külalisena ebamugavalt, kuna diivanil istudes olid tal jalad kokku surutud ja selg sirgus. Piret Rauga mitmekülgsed oskused mängida kord viisakat ja tagasihoidlikku naist ning äkki muutuda närviliseks ja karjuvaks, olid väga veenvad ning tõepärased. Teine naistegelane oli proua Houille, keda esitas Kersti Kreismann. Peksa saanud poisi ema oskas oma lapse eest välja astuda ning tegi kõik, et süüalune oma tegu kahtsema panna. Tihti sattus naine oma mehega vööraste ees vaidlema peresiseste probleemine üle. Neil aga oli valitseja rollis proua, kuna ta oskas hästi oma tahtmisi peale suruda ning õigust nõuda. Kersti Kreismann oli üks neljast, kes tihti publiku naerma ajas. Naljakaim episood näidendist oli just
C.R.Jakobsoniga, oli tal kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga. Samuti suhtles Koidula ka F.J.Wiedemanniga, kes on meile tuntud kui eesti keele uurija akadeemik. Talle pühendas Koidula ka luuletuse ,,Minu armsale taadile F.J.Wiedemannile 16. septembriks 1880!". Kõik tema kokkupuuted ja kirjavahetused P.Blumbergi, J.Hurda, C.R.Jakobsoni ja Fr.R.Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja loomingulist arengut. Kokkuvõte Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimesteel, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks
lihtsad retsitatiivid meeldejäävad meloodiad virtuoossed kaunistused Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper
ajalehe ,,Uusi Suometar'' ning sama aasta veebruaris saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja ehitamiseks, allkirjaga ,,Üks Eesti käsi ja süda''. Almberg reageeris sellele, saates otse Koidula pöördumisega ja küllakutsega üliõpilasmaja avamiseks sügisel. Nii tekibki ühiste huvide tõttu aastatepikkune elav kirjavahetus kahe hõimumaa väljapaistvaima tegelase vahel. 7 KOKKUVÕTE Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimesteel, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. 8 KASUTATUD KIRJANDUS:
Loomingu II perioodil Tammsaare temaatika muutub, ta loobub külaühiskonna kujutamisest ning käsitleb eelkõige üliõpilasprobleeme. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse ning küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde. Omaaegne kriitika ei võtnud aga linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu: kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad
Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Mari Saat („Võlu ja vaim I. Loomade ränded“). 70.-te proosas olulisim naisautor. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. 20. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa („Monument“, „Pillimees“, „Kalevipoja mälestused“). Alustas sulaajal luuletustega, mis olid iseloomulikud sulaaja luulele (optimism, naljatamine, pisut satiiri). Proosas kasutab algul realistlikku põhja, püüab olla tõsine kirjanik. Ühiskonnakriitika, poliitiliselt kahtlane. Teisel
ka tema järgmise n.ö loominguperioodi temaatika, milleks on eelkõige üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid (külatemaatika jääb kõrvale) ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Ühtlasi tuleb novellides sisse ka naisemantsipatsiooni teema ning võib rääkida juba Tammsaare naisekäsitlusest ( vt lähemalt nt: M. Hinrikus "Naisküsimuse lahendus Weiningeri moodi. Otto Weiningeri minatud naised Tammsaare loomingus", Vikerkaar 1-2/2005). Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse nig küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde
parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. ...........................................................................................................................................16 Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega'' vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle meeldis kuulujutte levitada, ei rääkinud ta Miinast ja Hansust kunagi halba, sest soovis neile ainult parimat. Ent Mareti puhul ta end tagasi ei hoidnud. Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et
kus nutta julged igal aal: ja tahan puhata, truu, kindla emarinna naal! su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Mõnd kallist südant kaotasin, Su linnud und mul laulavad, mis järel nuttes leinasin, mu põrmust lilled õitsetad, aeg andis teist mul tagasi: mu isamaa! ei emasüdant- iialgi! Kokkuvõte Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimesteel, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed
seevastu läänelikus mõtlejas pinge, tasakaalutus, mõtte ja tunde konflikt. 5 (ülal) 6 (all) Albrecht Düreri meistergravüür Melanhoolia kujutab renessaanslikku versiooni teaduslike (sj mõõdetavate) tõdede kaudu kõrgema tunnetuse saavutamise võimatusest, seega samuti tunnetuslikku konflikti (teose interpretatsioonis puudub lõplik kindlus). Lõputu mere kaldal melanhoolias on kujutatud sellel just naistegelane (repro 5). Kaasaegse eesti kunstniku Koidulast maalitud kujutlusportree ebanaiseliku dünaamika ainsaks selgituseks saab olla, et autor on meeskunstnik (repro 6), fotoalus sellele puudub. Nende ja Rodini kahe töö keskel Lilli Suburgit ilmselt tema 75nda juubeli fotojäädvustusel lillesülemite keskel uurides, võib vaatamata pidulikule hetkesituatsioonile näha lääneliku ikonoloogia vastava tüüppoosi sisseharjutud zesti ja kindlat otsest vaadet. Edasine
aastate vahemaal (,,Kõrboja peremehest" ,,Tõde ja õigus" IV-ni) rakendab autor oma romaanide ehituses kunstlikku võtet juba päris järjekindlalt ja see on viljastanud . . T. loomingut. ,,Tõe ja õiguse" viimaseist köiteist alates tõuseb kunstliku ehitusvõtte rakendus . H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda. Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja
vastu". Inimese ülevust, ta vaimsete ja kõlbeliste jõudude küllust, kujutab S ühtlasi ta jõuetust, inimlike võimete piiratust. Suurima väljendusrikkuse leiab see tragöödias "Kuningas Oidipus". "Oidipus Kolonoses", seal püüab S pehmendada inimsaatuse sünget pilti, mis maalitud "K. O". tema teostes on kõik tragöödiaelemendid tasakaalus. Eurepides (480-406) skeptilise loomusega. Keelekasutus muutub kõnekeele sarnaseks. Koori tähtsus väheneb. Huviobjekt on naistegelane. Ta ülistab Ateena demokraatiat kui vabaduse ja võrdsuse etaloni, mõistes hukks türannia ja oligarhia. Riigi päästja on tema silmis kesklassist. "Troojalannad" - terav protest sõja vastu. Lõpetab herolise kreeklaste kujutamise. Näitab orjade rasket elu. "Medeia" terve pere saab surma. Mutt tapab kõik ära. Ayschylose, Sophoklese ja Eurepidese erinev suhtumine jumalatesse Eurepidese teostes väljenduvad kirjaniku vaated usundile ja mütoloogiale
2. Dante oli novelli looja 3. Shakespeare kirjutas rüütliromaani paroodia 4. Petrarca kirjutas "Don Quijote" 5. "Gilgame`s" on sumeri eepos 6. "Lacplesis" on leedu eepos 7. "Ilias" on rooma eepos 8. "Odüsseia" on kreeka eepos 9. "Kalevala" on eesti eepos 10. "Niebelungide laul" on saksa eepos Kas nimetatud nimi on tegelane? (autoreid on hulgas) 11. Anakreon 12. Kreon 13. Horatius 14. Horatio 15. Achilleus 16. Aishylos 17. Plautus 18. Claudius Kas antud naistegelane kuulub nimetatud teosesse, legendi 19. Antigone "Kuningas Oidipuses" 20. Ophelia "Hamletis" 21. Isolde "Gilgameshis" 22. Iokaste Trooja sôja müüdis 23. Helena "Iliases" 24. Penelope "Odüsseias" 25. Beatrice "Jumalikus komöödias" Kas see môiste on ôigesti seletatud 26. renessanss on klassitsism 27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal 28. farss on lühike jämekoomiline näidend 29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus 30. tragöödia on vanim näidendi liik
Laskumine orgu" (koos Madis Kõivuga)-1988: dialoogiline romaan. Mari Saat on traditsioonilisem. Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor. Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan ,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide esiletõusule. Avab uue teema soliidse identiteedi küsimuse eesti proosas. Veel teoseid: ,,Lasnamäe lunastaja" (2008), ,,Oakesed kaunas" (2014), ,,Matused ja laulupeod" (2015). 21
R kirjeldab ja paneb tähele eri varjundeid. Ta ei jaga ühiskonda sellisteks tüüpideks nagu Moliere nt. Samuti tuleb esile subjektiivne lähenemine ja R rõhutab in puhul isiksusekesksust. Inimesed on erinevad, sest kõigil on individuaalsed omadused.Samas ei määra nende loomust mitte ainult individuaalne soodumus, vaid ka see, millisesst psühholoogiasse nad kuuluvad vms. Armulugu on see teos. Kui romaani I osas arutletakse, kas inimesel on vabadus armastada (naistegelane Julie ja meesteg St Pré), siis R jõuab järeldusele, et niisuguste pere ja ühiskondlike kohustuste nimel on õige armastusest loobuda. Kogu lugu suubub sinna, kust noort naist tahetase panna perekonna poolt mehele. Selle üle diskuteerib ka Rousseau. Julie isa tahab panna Julie mehele, aga tüdrukul on armastus tekkinud. Siin minnakse ka vastuollu ühiskonna tavaga ja selle perioodi kirjandusteos viitab mässumeelsusele selle suhtes. R loobub oma varasematest
Kostüüm oli näitleja eralõbu ja eraomand, näitlejad muretsesid kostüümid endale ise (2-3 korda kallimad kui aadlike riided). Näitleja võis oma kostüümi müüa, siis kui ta oli suures hädas. Kõiki näidendeid mängiti kaasaegsetes kostüümides. Kostüümi ainus eesmärk oli tegelase seisusliku kuuluvuse määratlemine. Kõrgema seisuse kostüümis kübar sulega märkis aadlikku. Keep reisija, karjus kandis lambanahka. Sau kohtunik, musket sõdur, kui naistegelane kandis käes kannu, siis oli ta teenijanna, kapuuts munk. Kui etenduse kassa oli väiksem kui 250 reaali, siis toodi lavale uus näidend. Näitlejad said päevapalga ja etendusetasu. I näitleja 20-30 reaali päevas (päevatasu alati väiksem), II näitleja 15-18 reaali, III näitleja 8 reaali. Päevatoit oli umbes 1/3 reaali. Olid ka eraetendused particulares st siis kui trupp kutsuti õukonda vms kinnisesse ruumi, nende eest maksti 300-350 reaali
annaabi.ee 
