KORDAMISKÜSIMUSED: Inimene · I Elundkonnad 1. Nimetage 3 naha tähtsust organismis. 2. Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal? 3. Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal? 4. Millest koosneb ringeelundkond. Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust. 5. Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal? 6. Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal? 7. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage. 8. Nimetage meeleelundid. Mis tähtsus on meeleelunditel? 9. Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused. · II Inimene kui tervikorganism. 1. Kust me saame ja milleks kulutame energiat? 2. Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune? 3. Mis juhtub inimesega, kes sööb rohkem kui ta energiat vajab? 4. Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust? 5. Kuidas reguleerib organism kehatemperatuuri (palavas ja külmas)? 6. Kuidas ...
Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on ...
Klass: 10. Kuupäev: ________ Nimi: _ Mihkel Härm___________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamii...
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...
Päikesekaitse 9.B 2011 Naha tähtsus · Nahk kaitseb organismi · Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri · Nahk on meeleelund · Nahk on eritusorgan Pilt 1 Päikese kasulikkus · UV-kiirgus paneb naha tootma D-vitamiini · Päike kaitseb ägeda akne eest · Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab lõõgastunud tunde · UV-kiiri vastu võttes toodab organism endorfiini e. õnnehormoone Pilt 2 UV-kiirguse kahjulikkus · UVC, UVB, UVA-kiirgus · Nahakahjustused: punetus, päikesepõletus, nahavähk, naha vananemine (kortsud), huulte lõhenemine · Muud kahjustused:, DNA-kahjustused, immuun- süsteemi nõrgenemine, päikese allergia, silmahaigused, juuste katkemine Päikesekaitse · Ei ole soovitatav veeta tervet päeva päikese käes · Keskpäeval päevitamine on kõige ohtlikum · Tuleb kasutada päikesekaitset nii nahal,...
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastu...
Kool Eriala Nimi MINERAALAINED Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Linn ja aasta Sisukord Naatriumi tähtsus organismis:.............................................................................................4 Kaalium.......................................................................................................................................5 Kaaliumi tähtsus:.................................................................................................................5 Jood............................................................................................................................................. 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
Bioloogia kordamisküsimused 1. Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) Inimese põhikoed on: 1. epiteelkude/ kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja õõnsusi. Rakud on tihedalt ja vähe rakuvaheainet. (vt. Pilt1) 2. Närvikude- Info jagamine, salvestamine ja töötlemine. Koosneb tähtja kujuga närvi rakkudest, (jätked jagunevad pikkadeks ja lühikesteks). (vt pilt 2) 3. Lihaskude- moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, ülesandeks liikumine. Jaguneb: · Vöötlihaskude- kiired, tahtele alluvad, kuid väikese töövõimega. Koostavad enamiku meie lihastest. (vt. Pilt 3) · Silelihaskude- aeglased, suure töövõimega, kuid tahtele ...
Soola ja vee tähtsus organismis Marie Kurrik MK12 Juhendaja: Vaike Vetka 2012 SOOLAD Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Enamik sooli on tahked kristallid kõrge sulamistemperatuuriga. Enamik sooli on läbipaistvad, kuid esineb ka palju teisi värvusi. Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. NaCl keedusool, kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool. Sool ja sinu tervis Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Soola (NaCl) ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on erinevatel andmetel 2,56 g, teatud juhtudel kuni 8 g ja see sõltub: * Kehakaalust * Füsioloogilisest seisundist * Kliimatingimustest * Füüsilisest aktiivsusest * Neerude võimes...
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, tal...
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
Mis on naha erialas huvitav? Nahk kui materjal on teeninud inimesi aastuhandeid. Temast on valmistatud sildu üle jõgede ja on pakkunud inimesele kehakatet ja jalavarju, olnud materjaliks söögi- ja jooginõudele. Nahka on kasutatud ka proteesitööstuses ja valmistatud ilusaid kunstiteoseid, skulptuuridest kuni raamatuköideteni. Nahkehistöö kuulub tarbekunsti alla ning nahkesemeid on muuseumites väga harva kohata, kuna paljud tarbekunstiesemed on laiali läinud mööda asutusi ning eraisikuid. Enamik neist esemeist on aastate jooksul lihtsalt ära tarvitatud. Kulunud asjad visatakse minema, aimamata, et need esemed võivad tarbekunsti ajaloo seisukohalt väärtust omada. Eesti rahvaluule järgi omistasid meie esivanemad nahale müstilisi ja raviomadusi. Näiteks kuivatatud- jahvatatud hiire- või rotinahk oli keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu...
Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuho...
Võsapuuk 2012 Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: ämblikulaadsed Selts: nugilestalised Ülemsugukond: puugid Liik: võsapuuk Elupaik Elavad kuni 1meetri kõrguste võsade latvades Eelistavad niiskeid ja jahedaid kohti Välisehitus Vastsetel 3paari jalgu Täiskasvanutel 4paari Pearindmik ja tagakeha 3-3.5millimeetrit pikad Tagakeha pruunikas, pea must Siseehitus Hingamiseks trahheesüsteem Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga Näevad ainult valgust(öö, päev) Paljunemine Lahksugulised Munad arenevad emaspuugi sees Peale muna väljutamist emapuuk muudab naha värvi kollaseks 3järguline areng. Vastne- nümf- valmik Tähtsus looduses Viiruse levitajad(lyme tõbi) Parasiidid Mida huvitavat sain teada Elavad söömat...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg.-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosünteesi lähtaine,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780g. Rakumembraani ehituses,nukleiinihapete koostises,energiarikaste ühendite nt.ATP koostises. (riis,tatar,muna,piim) Väävel S 70 kg kohta umbes 140g. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrim Na 70 kg kohta umbes 100g (leib,sool,sibul) Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium C...
Bioloogia 1. Nimeta rakuteooria põhiseisukohti. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja proka...
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ...
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähenda...
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades amin...
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
Eluslooduse organiseeritus Molekulaarne tasand: sahhariidid, lipiidid, proteiinid (molekulaar bioloogia) Rakuline tasand: eukarütoone rakk-tuumaga, prokarütoone rakk-tuumata (Tsütoloogia) Kude: närvi, sidekude, epiteelkude, lihaskude (Histoloogia) Neutraalne regulatsioon- närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- Hormoonid Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl Mikroelemendid: väga väikeses kogused (Metallid) Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha ...
VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (div...
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
1.Osoonikihi hõrenemine: Tähtsus: neelab päikselt lähtuvat lühilainelist ultravioletkiirgust, osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku uv-b kiirguse jõudmise maapinnale. Hõrenemise põhjused: atmosfääri paisatud saastained freoonid,lämmastikuühendid, klooriühendid, looduslikud kuid ka inimese põhjustatud. Tagajärjed: jõuav maapinnale suur hulk uv-b kiirgust,mis võib põhjustada mutatsioone organismides,naha kiire vananemine,silmakae. Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad...
1.Raku tuum *Kuju- ümar. *Ümbritsetud-membraaniga, mille kaudu toimub aine vahetus. *Sees paiknevad-kromosoomid, sisaldab Dnad-d. *Tuuma ülesanded-juhtida raku elutegevust ja määrata pärilikust. 2.Tsütoplasma. *Sisaldab-vett ja vees lahustunud aineid. *Tähtsus-ühendab raku tervikuks. 3. Organellid. Organell Ülesanne *Tsütoplasma ainete transport. *Mitokoncrid energia varustus. *Ribosoomid toodavad valku. *Lüsossoomid lagundavad mittevajalike aineid. *Glogi kompleksvalkude sorteerimine ja pakkimine. 4. Rakumembraan. *Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõ...
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad ka...
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
KERGETÖÖSTUS Kergetööstus hõlmab 30 allharu (nt rõiva-, naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus) suurim allharu on tekstiilitööstus Arenes alguses manufaktuuridena vabrikutööstusena Kergetööstus 17 saj. paiknesid ettevõtted kaevanduste piirkonnas Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe olulisem on odav tööjõud Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtted Lõuna riikides Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas...
Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioo...
Vee tarbimise tähtsus Kaili Parts 7c KSG 2013 Vee tähtsus meie organismis Inimese kehakaalust moodustab vesi 60% Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame vett, mis tuleks kiiresti asendada Vesi on kogu meie organismi töötamiseks hädavajalik Piisavalt palju vett iga päev aitab toota terveid rakke ja hoiab sellega immuunsüsteemi tugevana Kui palju vett ma jooma pean? Vee tarbimise reziim oleneb inimese vanusest, füüsilisest koormusest, kliimatingimustest jne... Üldiselt vajab täiskasvanud inimene 28-35ml vett kehamassi kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus u. 2L, mis saadakse nii söögist, kui ka joogist. Kõige sagedamini soovitatakse päevas juua keskmiselt 2L, ehk 8 klaasi vett. Dehüdratsioon Dehüdratsioon tekib liiga vähese veetarbimise või suure kofeiinisisaldusega jookide (energiajoogid, kohvi, tee) tarbimise tõttu. Sümptomiteks on: Kuiv suu ja/v...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomo...
Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks....
Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Toitumine Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad ka imetajaid ning linde. Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi. https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40 Paljunemine Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa. Ta valv...
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks...
Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Toit. Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandus üksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) ..nim. maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean ...
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
Massaaz Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass MUSTVEE 2006 Massaazi ajalugu: Massaaziajaloo vaatlus laiendab pilku kõikidele aja jooksul muutunud ravimeetoditele kuna see ajulugu lülitub meditsiini ajalukku kindla osana. Igal ajastul on erinevad ettekujutused inimese seosest maailmaga, haigustest, suremisest ja tervenemisest. Alles II-III aastatuhandel e.m.a hakkas tolleaegne kultuur tunnetama füüsilist keha mitte ainult kui kesta, vaid inimene hakkas end sellega identifitseerima. Meie jaoks on antiikaja tähtsaimaks ilminguks arst Hippokrates.Kui öeldi, et Hippokrates hakkas substantsidega ravima, siis ei peaks seda siiski mittetänapäevases mõttes ette kujutama. Ka ei ole see nii, et varem üldse mitte mingisuguseid substantse ei kasutatud. Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suh...
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigi...
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veeke...
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline ain...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai KÄTEHÜGIEEN Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Paljude patsientide surma ja kannatusi, mis on tingitud haiglainfektsioonidest, saab ennetada. 20-30% haiglainfektsioonidest peetakse ennetatavateks efektiivse kätehügieeni abil. Haiglainfektsioonid mõjutavad igal aastal sadu miljoneid patsiente üle maailma. Need infektsioonid toovad endaga kaasa mitmeid probleeme. Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
