Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naatrium ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
naatrium, metall, elektron, na2o2, hüdroksiid, leelismetall, toiduainetes, mistõttu, sooli, naatriumoksiid, naatriumkloriid, soojus, turse, noaga, sulamistemperatuur, lihtainete, liigtarbimine, elektronvalem, reaktsioon, na2s, keedusool, rakud, neerud, konservid, koostaja, rauno, juhendaja, hulle, olevas, kogustes, maitset, annus, elektronskeemNaatrium Margus Sööt KBp12 Mis on naatrium? Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall. Kasutamine Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk
Lihtaine saamine: Naatriumi toodetakse sulatatud NaOH või NaCl elektrolüüsil: 4NaOH 4Na (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) 2NaCl 2Na (katoodil) + Cl2 (anoodil) NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2. Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 580 ºC. Naatriumi omadused: · Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. · Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. · Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. · Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. · Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. · Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. · Omadustelt on naatrium leelismetall.
Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi
RAUD Raua keemilised omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasulamid
NAATRIUM Mis on naatrium? Naatrium on keemiline element Järjekorra number on 11 Leelismetall Naatriumi tähis on Na Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikajast Esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807 Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3
NAATRIUM JA KAALIUM AATOMI EHITUS AATOMI OMADUSED NAATRIUM: 1. värvvuselt hõbevalge metall. 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 4. sulamistemperatuur on 98 kraadi 5. Kõvadus 0,5 (Moshi skaalal) KAALIUM: 1. värvuselt sinakas-hõbevalge metall 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. 4. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C 5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2
Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud : Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Tekkib:soomaagist . Inimesed kasutavad rauda tööstuseks. Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron
· seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: * 270 g kuivatatud virsikutes, * 350 g läätsedes, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates, * 660 g keedetud kartulites, * 1,4 kg banaanides. Na (Naatrium) Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga. Uuringud on näidanud, et arenenud maades saadakse 12% naatriumit töötlemata toiduainetest nagu näiteks kartul ja köögiviljad. Töödeldud toiduainetest nagu näiteks leivast, konservidest, juustust ja valmistoitudest ning väljaspool kodu süües saadakse 77% naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi.
materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel. Keedusool on toiduaine Inimese veres on umbes 0,9% keedusoola ja samasuguses lahuses lahustatakse ka süstitavaid ravimeid. Keedusoola koostises olev kloriidioon ( mitte segi ajada tapva klooriga) on vajalik maomahla koostisse kuuluva vesinikloriidhappe sünteesiks. Liigne keedusoola tarvitamine võib põhjustada vererõhu kõrgenemist. Müügil on ka sellised soolasegud, milles naatrium on osaliselt asendatud kaaliumi ja magneesiumiga. Selliste segude tarvitamisel on oht tervist kahjustada väiksem, ka on kaalium vajalik südamelihasele Lauasoolale lisatakse mõnikord ka joodipreparaate. Veel XIX sajandil leidus Alpides terveid piirkondi, mille elanikud kannatasid kretinismi all (jäsemete väärarengud, kääbuskasv ja vaimne mahajäämus). Selgus, et kilpnäärme normaalseks tööks on vaja joodi, mida kõrgmägede joogivees ei leidu.
aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH. B rühmades selline seaduspära paraku ei kehti, ei saa ju väita, et kuld on aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Z r pikomeetrites
osmoregulatsiooniks, happe-leelistasakaalu tagamiseks, membraantranspordi (sh imendumise) ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi, soolhappe sünteesiks maos. Kloori sisaldus on kõrgem loomset päritolu toitudes, kus ta esineb tavaliselt koos naatriumi ja kaltsiumiga. Tootmisviisi järgi võib soola jagada kolme põhigruppi: meresool, jäme sool ja peen sool ehk tavaline keedusool. Lisaks tuntakse veel mitmeid lisanditega sooli. Soolale võib anda täiendavaid omadusi erinevate lisandite, nagu näiteks joodi abil. Lisanditega soolade alla võime liigitada ka vähendatud naatriumisisaldusega soola ehk pan-soola. Meresool Meresoola saadakse merevee aurutamisel spetsiaalsetes vannides või tiikides päikeseenergia toimel. Meresoolal on üldjuhul madal puhtuseaste, see sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest. Soolal on suured ja ebaühtlased kristallid. Peale naatriumkloriidi sisaldab
Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid.
sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks,
moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, vajalik: nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele,
paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid asuvad tuumast järjest kaugemal ja on seetõttu tuumaga nõrgemalt seotud. Vasakult paremale liikudes suureneb elektronegatiivsus, mistõttu on elektronid tuumaga tugevamini seotud ja nende eemaldamiseks kulub rohkem energiat. Teine ionisatsioonienergia on alati kõrgem kui esimene, eriti veel, kui elektron tuleb ära võtta sisemisest elektronkihist. Positiivse laenguga aatomilt negatiivselt laenguga elektroni on raskem ära võtta kui neutraalse laenguga aatomilt. Elektronafiinsused E on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile.
hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks
juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. 2.8.4 Sideme tüübi määramine. Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi): 1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne
8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-). Hüdriidioon on suure raadiusega ja väga polariseeritav, olles väga tugev redutseerija. NaH(s) + H2O(l) NaOH(aq) + H2(g) · Vesinikside. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega:
Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest
· Tuntumaid ühendeid on NaF, mida räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul. Samal põhjusel lisatakse naF ka hambapastadesse. Inimesele on see ülimürgine ja juba mõned sajad milligrammised kogused võivad olla surmavad. · Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Kui katta klaaspind vahakihiga ja kraapida sellesse joonis või kiri ning asetada klaasplaat fluoriidi ja väävelhappe segu kohale, siis tekkiv vesiniklfuoriid reageerib klaasi katmata osaga kuhu moodustub klaasile graveering. · Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina. Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb
Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3 Ränihape H4SiO4 Fosforhape H3PO4 Hapnikku mittesisaldavad happed: Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Divesiniksulfiidhape H2S Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikuaatomist ja happeanioonist. H2SO4 : H2 vesinikuaatomid; SO4 happeanioon Hapete keemilised omadused Happed reageerivad: 1. Metallidega Vt. pingerida. Kui metall asub pingereas vesinikust vasakul, siis ta tõrjub happest vesiniku välja. (vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus) Alused ja hüdroksiidid 1. Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel 2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3
K). Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust
V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5
See koosneb näiteks laur(iin)- ehk dodekaanhappest (C11H23COOH), müristits(iin)- ehk tetradekaanhappest (C13H27COOH) ja palmit(iin)- ehk heksadekaanhappest (C15H31COOH) ning naatriumsooladest (Cosmetics info, 2007). Seda toodetakse lisades kookosõlile naatriumhüdroksiidi ja seda on sageli kombineeritud rasvaga, et saada seepi ja muid puhastusvahendeid ning pindaktiivseid aineid (Erin, 2009). Rasvhapped aitavad säilitada rakkude vastupidavust ja parandavad nende määrivust. Samuti aitab naatrium kokoaat kombineerida valku ja kolesterooli, et moodustada "elavaid membraane", mis hoiavad keharakke koos. Nad on tuntud kui rakumembraani funktsiooni edendajad ja aitavad hoida naha tervena. Kookosõli on tihti kasutatud kui naha niisutaja ja pehmendaja. Kosmeetika Andmebaasi andmetes esinevad mõningad lüngad naatriumkokoaadi uurimisel, aga see leiab, et naatriumkokoaat on ohutu koostisosa. Kanadas läbiviidud uuringute kohaselt liigitatakse naatriumkokoaat kui "ei
ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus- Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga
Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. VESI---H2O 1. Leidumine ja puhastamine. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta on kõikide organismide ja ümbritseva keskkonna alaliseks koostisosaks. Elusorganismid sisaldavad 50- 99% vett. Täiskasvanud inimese massist moodustab vesi umbes 23. Looduslik vesi ei ole täiesti puhas. Ta sisaldab lahustunult mitmesuguseid sooli ja gaase ning lahustumata lisandeid, mikroorganisme jne. Joogivee saamiseks kõrvaldatakse vees olevad lahustumaud ained liivfiltritega, mikroorganismid kõrvaldatakse veest kloorimise või osoneerimisega. Lahustunud lisanditest vabastamiseks vett destilleeritakse või rakendatakse ioonivahetajaid, ioniite. Destillatsiooniseadmes muudetakse vesi auruks ja aur kondenseeritakse jahutis destilleeritud veeks. Lisandid (soolad) jäävad destillatsiooniseadmesse
(näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2.1. Aluselised ehk metalli oksiidid Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv Na2O naatriumoksiid BaO baariumoksiid b) metalli o-a. muutuv FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid MnO mangaan(II) oksiid Mn2O3 mangaan(III)oksiid MnO2 mangaan(IV)oksiid CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2 2 Keemilised omadused
Läige Radioaktiivsus 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Sulamistemeratuur: kergsulavad (Hg -39), rasksulavad (W 3400) Tiheduse järgi: kergmetallid (Li 0,53), raskmetallid (Au 19,3) 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus 7,87 g/cm3 sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi hea korrosioonikindlus sisalduselt maakoores neljandal kohal hõbevalge keskmise kõvadusega metall plastiline hea soojus- ja elektrijuht keskmise aktiivsusega metall reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) leelistega ei reageeri teras (kuni 2% C) malm (2-5% C) roostevaba teras (roostevaba kroomteras ja kroomnikkelteras) 10. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi värvus varieerub punasest kuldkollaseni plastiline väga hea korrosioonikindlus
Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Samas on II A rühma metallide aatomiraadiused veidi väiksemad kui sama perioodi
Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall
annaabi.ee 
