rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju tegema. Pakuti talle küünlaid ja erinevaid seepe. Öeldi, et Jaan oleks nõus isegi väljaheiteid sööma, kui sellel oleks vaid huvitav lõhn. Huumori kohta on raske mõnd sündmust välja tuua, kuna minu arvates oli huumor rohkem varjatud kui iroonia. Üldjuhul läheneti kõigele läbi huumori. 2. Milline seos on mütoloogial tänapäeva Eestiga (eluolu, uskumused)? Mütoloogial on tänapäeval Eestiga kohati üsna tugevad seosed. Vahel käiakse erinevate nõidade juures, et saada nii-öelda ennustusi oma tuleviku kohta, või saamaks teada mõne teise inimese mõtteist. Seda siiski üldjuhul vaid enese heaoluks. Näiteks kui nõia juurde minema soovib saada rohkem teada oma silmarõõmust ilma viimati nimetatud poole küsitlemist. Usun et peaaegu kõik eestlased on vähemalt korra elus käinud mardi- või kadripäeval marti või kadrit jooksmas. Säilinud
EEPOS Kirjandus Tartu 2013 TÄHENDUS JA OLEMUS Eepos tähendab ulatuslikku lugu ehk jututsüklit sidumata kõnes. Olemuselt on eepos enamasti mütoloogial või pärimusel põhinev värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest. ARENG JA NÄITED Eeposte sünniteooria: 1. suulised eeposed 2. pärimuseeposed 3. kunsteeposed Maailma vanim eepos on sumeri „Gilgameš“. Eestlastele tuntuim eepos on kindlasti „Kalevipoeg“.
vana-kreeka kangelaseepika vana-kreeka kangelaseepika on üks tunutumaid. Sinna alla kuuluvad müüdid ja eeposed, mis tihtipeale räägivad kangelastest ja jumalastest, keda ülistatakse või kardetakse. Vana-kreeka mütoloogial on olnud väga suur mõju Lääne kultuurile. Homeros vana-kreeka poeet kirjutas eeposed ''Ilias'' ja ''Odüsseia'' (8. -7. saj eKr.) Kindlad andmed ta eluloo kohta puduvad, teadaolevalt oli ta pime tema sünnikohaks on enamasti peetud Smyrnat või Chiore saart, elas arvatavasti Egeuse mere idarannikul ''Ilias'' Teadaolev vanim kirjalik eepos Keskendub Trooja sõja sündmustele (arvatavasti 12-13 saj eKr)
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng
Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire, aeglane, tantsuline, kiire), kus esimene osa on sonaadivormis.
Moliere'i "Amitrüon" Moliere'i "Amfitrüon" põhineb kreeka mütoloogial. Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema
aastal, sai hiljem lasteraamatuks pealkirjaga „Kääbik“ („The Hobbit“), mis räägib peategelase retkest lohe valvatava varanduse järele. • „Kääbikul“ oli nii suur menu, et kirjastaja küsis Tolkienilt järge. Selleks järjeks sai „Sõrmuste isand“ („The Lord of the Rings“). Osa „Sõrmuste isanda“ tegelastest ja motiividest on ühised „Kääbikuga,“ samuti põhineb see suurel määral „Silmarillioni“ mütoloogial. Raamat jutustab imesõrmusest, mis peategelastel tuleb hävitada enne, kui see satub kurja võluri Sauroni kätte. Pärand Elu ja töö, lühike video Kasutatud allikad • http://en.wikipedia.org/wiki/The_Lord_of_the_Rings • http://en.wikipedia.org/wiki/20th_century_in_literature • http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?i tem_id=255&table=Persons • http://et.wikipedia.org/wiki/J._R._R._Tolkien#6._ L.C3.B5petuseks Tänan tähelepanu eest!
eraldumine filosoofiast Filosoofia-pöörati rohkem tähelepanu inimese hingeelule,kui riigi ja üksikisiku vahelisetele küsimustele. 1 . poseidon merejumal, tekitas maavärinaid ja torme Demeter võrusvavilja ja sigivuse ja musta mulla jumalanna. Apollon kuldjuukseline Artemis osav vibukütt,elava looduse ja metsloomade kaitsja Tragöödia kurbmäng Tragöödiade ainestik tavaliselt inimestele tuntud müsteeriumid,millest sageli toodi välja õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles
Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos -- sokk; ode -- laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja -- Thespis ise,
Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos — sokk; ode — laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja — Thespis ise,
Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,, Rolandi Laul", saksa eepos ,, Nibelungide laul "). Rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n. lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest ). Armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Rüütellikkus
Andrus Kivirähk „November“ Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja
Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6. Võrdle omavahel kantaati, oratooriumit ja ooperit (lavaline tegevus, teksti sisu, esituskoosseis) Võrreldes oratooriumit ja ooperit, siis oratoorium ei kasuta lavakujundust, kostüüme ja liikumist nagu ooper kasutab, ning oratoorium on vaimiliku sisuga kuid pole seotud jumalateenistusega, aga samas ooperi sisu on põhinev ajalool ja mütoloogial. Kantaat oli põhiliselt üksikutele häältele pühendunud ning seal oli ka juures continuo. 7. Võrdle omavahel instrumentaalmuusika žanre sonaat, soolokontsert ja concerto grosso. (koosseis, mida teevad erinevad hääled) Soolokontserdil on mitu soolopilli mis toetuvad orkestri bassile, aga grossole on liidetud suurem koosseis (basspilliga) mis toetab väikest lõiguti ja sonaat on üldse soolopillile kirjutatud tsükkel millel on 3 osa. 8. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid (min 3)
Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed. Vaimulikuks muusikaks võib pidada suurt osa Vivaldi loomingust. Lastekodus töötades kirjutas ta jumalateenistustel esitamiseks missasid, psalme, hümne, kuid ka mitteliturgilise tekstiga teoseid: motette ja oratooriume. Teoseid Viiuli-, oboe-, fagoti-, tsello-, flöödi-, plokkflöödi-, klavessiini-, naturaalsarve-, lauto-, mandoliini-, Viola d'amore kontserdid 94 ooperit 92 sonaati 4 oratooriumi avamängud
"Peetri tooli" Peetri kirikus. Louis XIV palkas Bernini Louvre'I ehitusele, ent pidi ta peagi väljavahetama oma kaasmaalase Claude Perrault'i vastu, kuna Bernini tekitas pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. Näiteks oli ta öelnud, et üks Guido Reno Maal on rohkem väärt, kui kogu Pariis. kokkuvõte Giovanni Lorenzo Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor, kui ka arhitekt. Ta tööd põhinesid antiik mütoloogial. Ta kujutas iidseid jumalaid alati mingis tegevuses, pööraste soengute ja iga pisidetailiga. Ta anne avastati kui Bernini oli alles 7. aastane, kui kais isaga Roomas tööasjus kaasas. Algselt töötas ta koos isaga, kuid siis hakkas kardinal Scipione Borghese talle tööde ülesandeid andma 3 Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust
surmast. ,,Odusseia" on Homerosele omistav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. ,,Odusseia" on järg ,,Iliasele". Ta jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. 12. Mis on Trooja hobune? See oli hiiglaslik puust hobune mis oli seest tühi. Selle abil tungisid kreeklased Trooja sõja ajal Trooja linna. 13. Mis on eepos? Eepos on enamasti mütoloogial või pärimustel põhinev, algselt rändlaulikute repertuaari kuulunud värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest. 14. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteater oli vabaõhuteater kus etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor
Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt: pühendunud võitluselt ristiusu eest. a) Rüütlikirjandus. ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule
Elusloodus · Loomastik pole nii mitmekesine kui taimestik. · Tõeliselt hämmastav on Jaapanlaste looduseasutus, peaaegu nagu usuline hardumus. Roheline faasan Jaapani rahvuslind Religioon · Shintoism ehk pärimususund. · Teiseks usundiks on budism, mis jõudis Jaapanisse 6 - 8. sajandil. · Daikoku on üks Hiina, India ja Jaapani seitsmest jumalast, keda seostati hea õnnega. Shintoism · Põhineb mütoloogial. · Kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. · Vaime austati pühamutes, kuhu tuli siseneda läbi torii. · Iga aasta augustis peetakse Izu suures pühamus pidustusi. Ohvriannid vaimudele Puuplaadid, mille peale on kirjutaud peale palve. " Neli kinnitust" · Kuigi shintoismil ei ole 1. Traditsioon ja oma järgiajatele perekond absoluudseid käske 2. Armastus looduse peale "lihtsa ning vastu
naistel võim. Lossid olid kindlustamatta. Tänu kaubandussuhetele juhtuti kokku palju foiniiklastega ja hakati kasutama ka foiniikia tähestiku. Kreeklased võtsid üle selle tähestiku, tähtede nimed jäid samaksl, aga lisati vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks. Kreeka teater. Antiik Kreekat peatakse teatri sünnikohaks. Teater kasvab välja Dianüüsose auks peetud pidustustest. Etendasid inimesed kurbi mänge ja põhinesid Kreeka mütoloogial. 534 eKr Dramaturg Thespis etendas dragöödia , mis põhines kreeka mütoloogial. Ta ise mängis seal. Neid mängiti vabas õhus ja päevasel ajal. Põhiplaan. Treatlon on vaatlejatele määratud paik. Orkestra on ümmargune väljak kus toimus näitlejate tegevus. Skenee koht kus näitlejad said strippida. Seal eesriiet ei kasutatud. Kasutusel olid ka teatud masinad , mis vajaduse korral said näitlejaid õhku tõsta. Näitlejateks olid mehed , neid oli vähe. Pealt vaatajate hulgas võisid
India Suurt tähelepanu pöörati seksuaalkasvatusele Hariduse said kõrgema seisuse esindajad Õppimine õpetaja pool kodus Religioossed tekstid Veeda (püharaamat) baasil Uppanisad 6 põhivaadet selles raamatus filosoofia Sankhja oli süsteem, ainet ja vaimu peab igaveseks / Joga oli side, inimene kohustus käitumisnorme täitma / Vedanta oli usuline filosoofiline õpetus Pühaloom oli lehm. Muusikast: 327 eKr Indias Alexander Suur Suur roll mütoloogial keeruline nähtus Eksisteeris ebajumalate süsteem Hindud tegid muusika kõrgemaks kunstiks Vanim muusika 3000 aastat vana Collage üks parimaid accapella vokaalgruppe Veeda kultushümnid Retsiteerides e. laulvalt ette kandma Rigweda on vanim hümni kogu muusika teoreetilised mõisted India muusika esitab kõrgeid nõudmisi nii muusikaule kui ka kuulajale. Oluline on õppida pillimängu. Ühehäälne, esineb ka heterofooniat
esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri'd -pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest. Shinto kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu
................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad.......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi
Neid laule nimetati tragöödiateks. Kui rongkäik jõudis mõne künka jalamile ja seal peatus, kogunes rahvas mäenõlvale kuulama-vaatama. Nii kujuneski välja hobuserauakujulise põhiplaaniga vabaõhuteater, kus draamasid etendati. Lauljate seast eraldus eeslaulja, kes jutustas Dionysose elust, temale vahelduseks laulis koor ditürambe. Hiljem eraldus koorist ka teine näitleja ja tekkis draamaetendus tragöödia. Kurvad laulud põhinesid alati kreeka mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. Sügisel Dionysose auks korraldatavatest lõikuse rõõmupidudest kasvasid aga välja komöödiad, milles kajastus igapäevane poliitiline elu ja mis olid rõõmsa ja elava sisuga. Põhiprintsiibilt oli kreeka teater künka jalamil asuv vabaõhuteater ehk amfiteater. Künkanõlvadele paigutati poolringis astangutena laskuvad pingid vaatajate jaoks. Keskel oli orkestra ehk lava, millel
kõikide seniste jumalate, inimeste, loomade ja taimedega. Maailma loomisel osalenud jumalaid oli palju: Surnuteriigis valitsevad Nergal ja Ereskigal, tarkuse jumal on Enki, korda tagav (kuningavõimu) jumal on Enil. Päiksejumal on Utu ja kuujumal Su’en. 8. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Võrreldes indoeuroopa rahvaste mütoloogiat ei ole Soome-ugri rahvaste mütoloogial nii palju varasemaid kirjalike allikaid. See tähendab, et same vaid rekonstruktsioonidega vihjeid nende mütoloogiast. Ajalooline allikmaterjal on 18. saj folkloorne ainestik. Indoeuroopa mütoloogiat same aga uurida materjalidest,mis ulatuvad kuni 4000 aastat tagasi ning on säilinud kui kirjalike allikatena. Kuna tegemist on geograafiliselt laialt levinud rahvaga siis on võimalik luua keelelisi konstruktsioone, et uurida nende mütoloogiat. 9
oma isa jälgedes -õige varsti jättis ta oma õpingud pooleli, ning jätkas õpinguid Strassburgis(kodule lähemal) -Strassburgis hakkas ta peale õigusteaduse õppima antiikkirjandust ja filosoofiat ning pööras tähelepanu ka rahvaluulele -Strassburgi perioodi jääb tema loomingulise tee algus -alustab oma kirjandusteed luulega -alustab ka draamateostega, esimeseks teoseks on ,,Prometheus": põhineb Kreeka mütoloogial ja räägib jumalate vägivallast -järgnesid teosed ,,Noore Verteri kannatused"- Goethe räägib palju oma läbielamistest ,,Noor Verter" -Verter on tundeküllane noormees ja ta on andekas -Ta kohtab oma eluteel noore Scharlottiga kellesse ta armub, kuid neiu on kihlatud -noor Verter on langenud armastuse unistusse ja unustab reaalsuse -lõpp on draagiline, noor Verter sooritab enesetapu -Goethet süüdistati enesetappude soosimises
Kokku 613 juhist, millest 248 käsud, 365 keelud. Seaduse täitmine ei ole kohustus, vaid jumala eriline and. Judaismi põhiõpetused: tingimuseta monoteism, religioon on lepingulist päritolu ( täites erinevaid rituaale, siis jumal hoiab ja kaitseb seda kogukonda), eetika (10 käsku). 5. Vana- Kreeka tsivilisatsiooni päritolu Jaguneb 4 osaks: · Arhailine periood- 8-6 saj eKr, oluline osa mütoloogial, mütoloogia ei ole võrde religiooniga, Dynysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater, palju jumalaid · Klassikaline periood- 5-4 sai eKr, linnriikide õitseng (Kreeka, Sparta), tegemist Lääne tsivilisatsiooni alusega, sünnivad teadused, uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine
sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti
Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule
tõelise teatri sünnimaaks. Näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusejumala Dionysose austamisega, keda kreeklased kujutasid soku või härjana. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. Sokunahas pidulised kandsid maske ning laulsid kurbi ja rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit tulid ka nimetused tragöödia (tragos -- sokk; ode -- laul) ja komöödia (rõõmsa rahvahulga laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja -- Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike- dramaturgide võistlused
Odin sureb Fenriri lõugade vahel, aga Odini poeg Vidar, kelle võimas jalanõu on tehtud kõikide meest jalanõude tükkidest, asetab jala hundi alalõuale ja tõmbab selle küljest. Ühe käega sõjajumal Tyr sureb, kuigi jõuab enne tappa põrgukoera Garmi. 31 Kokkuvõte Viikingite üldist mõju meie kaasaegsele kultuurile on raske hinnata; parimal juhul on see minimaalne. Kuid mütoloogial, mille muistsed skandinaavlased on meile pärandanud isegi juhul, kui see esineb kõige killustatumal kujul on võimas mõju meie kujutlusvõimele. Sellele võlgneb palju J. R. R. Tolkieni ,,Sõrmuste isand", nagu ka Alan Garneri ,,Brisingameni saatusekivi". Jack Yeovili jutustus ,,Võhikute armeed" põhineb väga otseselt Valhalla legendil. Norra mütoloogial põhineva kaasaegse kirjanduse loetelu on pikk.
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?:
Kasutusele võeti raud. Kreeka alfabeet tekkis 9 saj eKr. · Arhailine periood (800-500 eKr) aristokraatia teke, kujunesid välja polised (linnriigid), mis olid tihtipeale sisemiselt väga ebastabiilsed, seetõttu hakati seadusi kirja panema. Rajati kolooniaid viljakamatesse piirkondadesse, arenes orjandus ja kaubavahetus, võeti kasutusele hõberaha drahme. Kõrgetasemelised kultuuriväärtused (Homerose eeposed). esimesed olümpiamängud 776 eKr. Oluline osa on mütoloogial, millest lähtuvad mitmed riitused. Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid. Mees- ja naisjumalate liitumise kaudu sündisid titaanid ja algelemendid. Oluline koht nümfidel ja satüüridel. Jumalatel ei ole absoluutset võimu, neid kujutatakse inimestele omaste loomuomadustega. · Klassikaline periood (5-4 saj) kõrgperiood. See toimub linnriikide õitsengu kontekstis (Ateena, Sparta). Ateena avatud ja demokraatlik mereriik
Eelistas elada endassetõmbunult. Mitte hoolida välisest näivusest ja ilmakärast- see oli tema peamine filosoofia. Tollased suurimad luuletajad ei olnud üheplaanilised: mitte ainult lüürilised luuletajad, vaid ka satiirilised. Samuti pilkeluuletused. Silva riim- silbid vahelduvad korrapäratult. Seega on vorm mõnevõrra vabam. Gongoro loob gongorismi. See on hästi hämar stiil. Gongoro tõlkimine on väga raske. ,,Soledades" on harukordselt keeruline. See kõik põhineb mütoloogial, mütoloogilised vihjed. Kaasaeg on läbi põimunud mütoloogilistest paralleelidest. Näitavad igavikulist momenti. 11.10.10 Suurimad luuletajad 17.sajandil: Gongora, Quevedo ja Lope de Vega. Quevedo: oli nooruses mingi hertsogiga Itaalias, elas kirglikult kaasa sellele, mis Hispaanias ja tema ümber toimus. Lootis rahva elujärge parandada, aga need lootused nurjusid. Kõige tähtsam on selline surmateemaline ja eksistentsiaalne luule. Elu kui suremine- üks Quevedo peamisi ideid
ja vaenelaps mehel, ta arvas, et vaenelaps ise lahti sai ja hoopis minema putkas. Aasta pärast sündis noorelpaaril laps ja ämm läinud oma tütart vaatama. Jõe silla peal näinud ta jões ilusat putke ja tahtnud teda ära kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli. 24) A. Kivirähki ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui eesti mütoloogial põhinev teos. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas )
putkas. Aasta pärast sündis noorelpaaril laps ja ämm läinud oma tütart vaatama. Jõe silla peal näinud ta jões ilusat putke ja tahtnud teda ära kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli. 25. A. Kivirähki ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui eesti mütoloogial põhinev teos. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina.
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis
Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele ,,tehnilised" vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende toimingute oodatud mõjudest isegi siis, kui need mingisugust oodatud mõju ei anna
Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele ,,tehnilised" vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende toimingute oodatud mõjudest isegi siis, kui need mingisugust oodatud mõju ei anna
Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“. Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele „tehnilised“ vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende
annaabi.ee 
