hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus näitab, et mõõtmiseks kasutati liiga täpseid instrumente ja meetodeid, mis muudavad töö kalliks. Otsene mõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõtmise käigus. Näiteks joone mõõtmine lindiga.
Iseseisev töö nr 4. Mõõtmistulemuste võrrandite lahendamine vähimruutude meetodil. Ülesanne 1. Antud on kolm lineaarset mõõtmistulemuste parameetrilist võrrandit: 1) Leida tundmatute parameetrite X ja Y kõige tõenäolisemad väärtused vähimruutude meetodil. Mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega. Kuna mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega, siis paregusel juhul neid arvestama ei pea ja kaalumaatriksit arvutustes kasutada ei ole vaja. Vastavalt ette antud võrranditele kirjutame välja maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute muutujate X ja Y kordajatest ning paremal pool võrdusmärki asetsevatest suurustest (mõõtmistulemustest). Tabel 1. Maatriks A 1 2 2 -3 2 -1 Tabel 2. Maatriks L 10.5 5.5 10
Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga katsekeha mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2.
Praktikum nr 4. Mõõtmistulemuste võrrandite lahendamine vähimruutude meetodil. Ülesanne 1. Antud on kolm lineaarset mõõtmistulemuste parameetrilist võrrandit: 1) Kõigepealt tuleb meil ülesande lahendamiseks leida tundmatute parameetrite x ja y kõige tõenäolisemad väärtused vähimruutude meetodil. Arvestada tuleb ka, et mõõtmistulemused on vastavalt kaaludega 6, 4 ja 3. Ülesande lahendamiseks peame parameetriliste võrrandite abil koostama maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute ees asetsevatest kordajatest ja paremal pool võrdusmärki asetsevatest väärtustest. Lisaks veel mõõtmistulemuste kaaludest moodustatud kaalumaatriks W (Tabel 3). Tabel 1. Maatriks A 3 2 2 -3 6 -7 Tabel 2. Maatriks L 7.8 5.55 8.5 Tabel 3. Kaalumaatriks W
Korrake mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelisse. 1. MÕÕTMINE NIHIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm detail - di - katsekeha paksus keskmine katsekeha paksus KATSE NR di, mm -d1, mm (-di)2, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. = Kokku: 2. MÕÕTMINE KRUVIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. Kruviku samm, mm
Elektritakistust saab leida ka amper- ja voltmeetri näitude järgi. Takistuse mõõtmise teoreetiliseks aluseks on Ohmi seadus vooluringi osa kohta: U U I = millest R = . R I Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused kanda tabelisse. Teha järeldus kogutakistuse ja ühe lambi takistuse leidmise kohta. 4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused U (V) I (A) R () R1 () 30 Järeldus (näidisena): teame, et jadaühendusel R = R1 + R2 + R3 ...+ Rn. R Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 ...= Rn ja R1 = 3 (ühe lambi takistus oomides). 1
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H Mõõteskeem 1 Mõõtetulemused Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 48°36' 48°12' 49°12' 48°40' 130°60' 131°56' 131°28' 131°28' 360°14' 0°14' 96°02' 95°50' 96°18' 96°03' 84°02' 84°02' 84°04' 84°03'
Katsed viiakse läbi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitatakse millimeetrites täpsusega 0,5 mm. 4.2. Tiheduse määramine Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud kahte korrapärase kujuga katsekeha (plaati). Korrapärase kujuga keha maht V br arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määratakse vastavalt punktile 4.1. Kastekeha mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%.
Raskuskiirendus Raskuskiirenduse arvutused katse nr 1 järgi VALEMID: , l= 79cm = 0,79m n= 20 t= 35,25s g= (10,35 + 10,95 + 10,36 + 9,97 + 11,4 + 10,54 ) : 6 = 10,595 |g gi = 10,35 10,595 = |0,245| =(0,245 + 0,355 + 0,235 + 0,625 + 0,805 + 0,055) : 6 = 0,39 Järeldused: Keskmine g väärtus on 10,595 , mis on ligilähedane maa raskuskiirendusega 9,81 . Keskmine absoluutne viga on 0,39 Hälve: = 0,037 mis tähendab, et mõõtmistulemused on rahuldavad, ses hälve pole üle 1%
Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur SKEEM 0,05 Ampermeeteri ülekandetegur 0,001 A Mõõteaparaatidelt loetud näidud V U I R 15 35 20,5 30,5 71 20,5 45 105 20,5 61 142 20,5 Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5 2,250 0,105 20,5 3,050 0,142 20,5 Arvutuslikud tulemused Aktiivtakistused Volt-ampermeetriga mõõdetud R, takistuste aritmeetiline keskmine 21,429 21,454 21,479 Testriga mõõdetud taksituste
Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Proovitava materjali kirjeldus välisvaatluse alusel..............................................3 3.Töös kasutatavad valemid................................................................................... 3 4.Mõõtmistulemused ja arvutustulemused.............................................................3 5.Arvutuskäik.......................................................................................................... 4 6.Graafikud............................................................................................................. 5 7.Järeldus................................................................................................................ 7 8.Kasutatud materjalid.......................
teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 143,01 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 143, 01 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punktivahelise otsekauguse. 2 Mõõtmistulemused ja arvutused: Tabel . Mõõtmistulemused ja arvutused Kaugus Kõverjoone- Kaugus Lähte- Siht- Kaugus teed lisuse Arvutatu Lv= punkt punkt otse (Lv)2 mööda koef. d Lt-La nr nr Lo
Reaktsiooni kiiruskonstandi peab arvutama eraldi igale katsepunktile ja leidma neist keskmise. Seda keskmist peab võrdlema graafilise sirge tõusust arvutatud kiiruskonstandiga. Katseandmed ja arvutused Katse temperatuur: 30C Lahuse kontsentratsioon: Lahustumise lõpp (stopperilt): 46,2 sek = 0,77 min Reaktsiooni algus: 0,77/2 = 0,385 min Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel: 2,57 min Stopperi ja juhtivuse ajaline samm: 2,57-0,385=2,185 min Mõõtmistulemused on esitatud sellises tabelis: Tabel . Mõõtmistulemused Aja katse algusest leian t = aeg juhtivuse mõõtmise algusest (min) stopperi ja juhtivuse ajaline samm = 0 + 2,185 = 2,185 min. Juhtivusmõõtja andis väljundi voltides, pidin need teisendama millisiimensiteks. Arvestasin, et 1 V on 5 mS. Joonestasin graafiku, kus on esitatud sõltuvus ln( - t ) ajast. Joonis . ln( - t ) sõltuvus ajast t (min).
JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Tulemus on usaldatavusega 0,95. Uuritava galvaanielemendi elektromotoorjõud = 1,3928 ± 0,0059 V JÄRELDUSED Uuritava galvaanielemendi emj nominaalväärtus on 1,5 V. Minu saadud tulemus on sellel suhteliselt lähedal. Usun, et mõõtmistulemused ja arvutused olid piisavalt täpsed ja erinevuse põhjus on selles, et patarei on olnud ilmselt juba pikemalt olnud katseobjektiks ja seetõttu mitte enam täis.
soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 ) =12,66*(0,205+0,006)*9,5*ln(0,205/0,083)/2*(102,225-29,35)=0,155 W/(m*K) Soojuskadu jooksva meetri kohta: q1=c(d2-0)*E W/m
U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm ühe lambi vooluallika positiivse poolusega ühendatud klemmi külge ja voltmeetri – klemm teise lambi vooluallika negatiivse poolusega ühendatud klemmi külge. Mõõdan pinge. U= 6. Arvutan Ohmi seadust kasutades kummagi lambi takistuse ja lampide kogutakistuse. a) I1=U1:R1 R1= U1:I1 R1= b) R2=U2:I R2= c) R=R1+R2 R= 7. Kannan mõõtmistulemused ja arvutuste tulemused tabelisse Voolutugevus Pinge Takistus 1.lamp I= U1= R1= 2.lamp I= U2= R2= 8. Leian seose kummagi lambi pinge ja kahe lambi kogupinge vahel. 9. Leian seose kummagi lambi takistuse ja lampide kogutakistuse vahel. Järeldused: Kirjutan õige märgi tähtede vahele ( =, +,- )
Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr. m, g Fgen, Hz Fn, Hz , m/s Uc(v), m/s 4. Arvutused l = 0,9 m d = 0,00045 m g = 9,8 m/s2 = 7,8*103 kg/m3 m1 = 1,5 kg m2 = 3 kg m3 = 4 kg m4 = 5 kg m5 = 7 kg Omavõnkesageduste arvutamine: 1)n = 1 2)n = 2 3)n = 3 4)n = 4 Lainete levimiskiiruste arvutamine: Lainete levimiskiiruste määramatused: 5. Graafikud 6. Tulemused Mõõtmistulemused: Arvutustulemused: n=1 n=1 fgen1 = 65 Hz fn1 = 60,47 Hz fgen2 = 88,7 Hz fn2 = 85,52 Hz fgen3 = 102 Hz fn3 = 98,75 Hz fgen4 = 112,7 Hz fn4 = 110,41 Hz fgen5 = 129,3 Hz fn5 = 130,64 Hz n=2 n=2 fgen3 = 209,3 Hz fn3 = 197,50 Hz n=3 n=3
Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 3. Mõõteskeem: Detail nr. 7 4. Mõõtetulemused: Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 80º18' 80º16' 80º14' 80º16' 99º40' 99º44' 99º46' 99º43' 360º6' 0º6' 106º8' 106º4' 106º12' 106º8' 73º58' 74º 73º58' 73º59' 5. Töö kirjeldus ja arvutused
Kui katsekeha mõõtmed on suuremad kui 1,5 m, siis võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena. 3.1.2. Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võetakse nihikuga täpsusega 0,1mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitatakse millimeetrites täpsusega 0,5mm. 3.2. Tiheduse määramine Tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3] valem Valem 3.2.1 abiga. m 0= 1000 Valem 3.2.1 V br kus, 0 proovikeha ruumala, [kg/m3]; m proovikeha mass õhus [g]; Vbr proovikeha maht [cm3]. Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt viite korrapärase kujuga katsekeha.
soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid e
nr. Arvutused ja veaarvutused Omavõnkesageduste arvutamine 1. n=1 2. n=2 3. n=3 4. n=4 Lainete levimiskiiruste arvutamine , Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine , , , , Mõõtmistulemuste aritmeetilised keskmised n=1 n=2 n=3 n=4 Suhtelised vead Järeldus Mõõtmistulemused: Arvutuste tulemused: n=1 n=1 n=2 n=2 n=3 n=3 n=4 n=4 Lainete levimiskiirused ja nende vead: Suhtelised vead: Järeldused Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste üsna suure erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead
profilomeetriga Keskmiste arvutamine: 2,7 +2,5+2,6 Keskmine1= 3 = 2,6 μm 5,7+ 5,1+ 5,5 Keskmine2= 3 = 5,4 μm 5,5+5,7 +5,3 Keskmine3= 3 = 5,5 μm 2,1+2,0+ 2,6 Keskmine4= 3 = 2,2 μm 1,6+ 1,8+1 ,6 Keskmine5= 3 = 1,6 μm Järeldus: Õppisin kasutama profilomeetrit Labor oli kerge ja hästi arusaadav. Mõõtmistulemused olid head ning nendega võib rahule jääda. Silmaga visuaalselt mõõtmine on alati petlikum kui masinaga mõõtes.
7. Vormsi Põhikooli õpilased mõõtsid 1.-10. detsembrini 2006. aastal iga päev Õpetajale õhutemperatuuri. Mõõtmistulemused on esitatud tabelina. 3 punkti Kuupäev 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T (oC) 8 7 7 7 7 8 8 8 8 8 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Milline oli keskmine õhutemperatuur 2006. aastal 1.-10. detsembrini?
indukts. mõõtmiseks) Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele 2. 3. Paluge juhendajal skeem kontrollida. 4. Mõõtke juhendaja poolt antud voolutugevuse Ie korral pinge Ue(x) väärtused solenoidi keskpunktis ja vähemalt kümnes punktis mõlemal pool keskpunkti etteantud sammuga. Kandke mõõtmistulemused tabelisse. 5. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel lülitage seadmed välja. 6. Arvutage Ue(xi) ja arvestades seadme parameetreid (S1, N1, n) ning ringsagedust ω, leidke eksperimentaalsed väärtused fexp (xi) valemist (8), lugedes seal f(xi) võrdseks fexp (xi). 7. Arvutage valemi (3) abil vastavad teoreetilised väärtused ft (xi). ∆ f ( x) 8
Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu kaupa (2 5 mA) peaaegu nullini, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul meie töö jaoks piisava täpsusega võrdne kahes elemendist koosneva patarei summaarse elektromotoorjõuga . 8. Esitage mõõtmistulemused juhendajale kontrollimiseks ja seejärel ühendage skeem lahti. 9. Iga mõõtmistulemuse (I ja U) korral leidke kasulik võimsus N1 ja kasutegur . Arvutatud suuruste järgi joonestage ühes ja samas teljestikus graafikud N1= N1(I) ja =(I) (mõlemal juhul võtke x-teljeks voolutugevuse I telg ja kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge) Siluge saadud graafikud. 10. Arvutage iga mõõtmistulemuse jaoks Ohmi seadusest vooluringi sisetakistus r ja
difraktsioonpildi muutumist. Esimese difraktsioonmiinimumi tekkimine okulaarivaatevälja keskel vastab juhule, kui n=2, järgnev maksimum tekib, kui n=3 jne. Mõõtke difraktsioonpildi maksimumidele ja miinimumidele vastav okulaari kaugus b ümmargusest avast, kasutades optilise pingi mõõteskaalat ning fikseerige Fresneli tsoonide arv n. Ava diameeter D on märgitud ekraanile. 5. Mõõtmisi teostage vähemalt 5 erineva n väärtuse korral. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 6. Arvutage toodud valemi abil valguse lainepikkus iga b ja n väärtuste paari korral. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ja leidke juhuslik viga. Katse nr. n b - ( - ) 2 1. 3 24,3 613 2. 4 16,5 635 15,5 240,25 3. 5 12,3 657 -6,5 42,25
Arvutame sundi takistuse: Rs=(1/n-1)* Rg Rs=(1/10-3-1)*7100=373 n=I/ Ig 4. Töö käik 1. Arvutati juhendaja poolt antud suuruste alusel eeltakisti väärtus Rs 2. Leiti kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolu monotoonsel kasvamisel 0-st I- ni (I2) ja voolu monotoonsel kahanemisel I-st 0-ni (I1). Jälgiti, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtmistulemused kanti tabelisse. Katse nr. Galvanomeetri jaotised I1, mA kahanedes I2, mA kasvades Iv=I1-I2 ,mA 1 5 1,125 1,128 -0,003 2 10 2,110 2,113 -0,001 3 15 3,079 3,083 -0,04 4 20 4,105 4,110 -0,005
võrdse amplituudi, sageduse ja faasiga signaali. Peateljele jõudes on kaks kiirgust alati samas faasis ja väljad liituvad. Liikudes peateljelt jõuame aga punkti, kus signaalide vahe on 1800 ehk pool lainepikkust siis signaalid kustutavad üksteist. Kui liikuda veel rohkem kõrvale, tekib olukord, kus üks kiirgur on teisest täpselt ühe lainepikkuse võrra kaugemal. Seega väljad on selles punktis taas sünfaassed ja väljad liituvad. Nõnda jätkub see tervel ringil. Labori mõõtmistulemused vastavad ootustele aga on erinevusi, mis on tingitud häiretest mõõtmisruumis.
lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3)
katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega
suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
Andmed Sisesta mõõtmistulemused siia Kui siin on mõni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 1 Korras korrektsete puntide arv = 0 2 Korras tõus = #DIV/0! ± #DIV/0! 3 Korras vabaliige = #DIV/0! ± #DIV/0
Andmed Sisesta mõõtmistulemused siia Kui siin on mõni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 25 1 37 27,4 Korras korrektsete puntide arv = 25 2 42 27,7 Korras tõus = 0,10015 ± 0,00440
5) rakendatud pinge, 6) voolu toime kestus. Töövahendid: generaator ja voltmeeter. Töö käik Andes elektroodidele tabelis nõutud sagedusega pinge, asetada käed elektroodidele. Saadud näidud kanti tabelisse. Puudujäävad suurused, mis on antud tabelis, saadi arvutuste teel. Vastavalt sagedusele, mis on juhendaja poolt antud, koostati tabel inimkeha skeemi põhiparameetrite jaoks. Puudujäävad suurused arvutada. Lõpuks tehti järeldused. Mõõtmistulemused k S1 S2 20,0 6,0 0,5 0,0 0,1 0,3 0,0 0,0 30,0 6,0 1,5 0,1 0,3 0,5 0,0 0,0 40,0 6,0 0,8 0,1 0,1 0,5 0,0 0,0 5,0 6,0 3,0 0,3 0,5 1,2 0,1 0,1 100,0 6,0 3,2 0,3 0,5 2,8 0,3 0,1 500,0 6,0 7,0 0,6 1,2 5,0 0,5 0,2
Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist
t5, 0,95=2,6 t,0,95=2,0 n=16 T1=(3,1040±0,0064)s T2=(5,6440±0,0064)s Nihkemooduli ja tema vea arvutamine r=0,5515mm=0,551510-3m m=1113g=1,113kg L=1150mm=1,15m T1=3,1040s r1=99,9mm=99,910-3m T2=5,6440s r2=3,0mm=3,010-3m G=(78,2109±1,8109)Pa Suhteline viga Gteor=80109Pa G=1,8109Pa Järeldus Mõõtmistulemused: Traadi läbimõõt: d=(1,1030±0,0061) mm raadius: r=(0,5515±0,0031)mm Lisaketta raadiused: r1=(99,9±0,034)mm r2=(3,0±0,017)mm Põhiketta võnkeperiood: T1=(3,1040±0,0064)s Põhiketta+lisaketta võnkeperiood: T2=(5,6440±0,0064)s Nihkemoodul: G=(78,2109±1,8109)Pa Suhteline viga: 2,25% Järeldus:
Enamus tulemusi koondub keskmise tulemuse lähedusse ning kaugel asetsevate tulemuste osakaal on võrdlemisi väike. Joonis 1. Joonepikkuste hälvete histogramm Joonis 2. Nurgamõõtmiste hälvete histogramm Järgnevalt teeme uuesti vaba tasanduse. Vabas tasanduses esile kerkivad jämedad vead on seotud mõõtmiste täpsusega. Tasandamise töölehel Observations näeme mõõtmiste tasandamisjärgseid täpsusnäitajaid. Vaatleme mõõtmistulemuste standardiseeritud hälbeid. Mõõtmistulemused, mille standardiseeritud hälve on üle 3, sisaldavad suure tõenäosusega jämedaid vigu ning tuleks tasandusest välja lülitada. Tehes korduvaid tasandusi ja ilmnenud jämedaid vigu välja lülitades saame lõpuks tasandustulemuse, kus võrgu liiasus on 0,86. Esialgselt oli selleks suuruseks 0,88. Tasandusest eemaldatud mõõtmisandmed seda väga ei mõjutanud. Nüüd teeme seotud tasanduse ning eemaldame ilmnenud jämedad vead, mille standardiseeriud hälve on suurem kui 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Tatjana Kalinina Töö tehtud 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja...
5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 6. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 7. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 9. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20c, ei ole suur Katseandmete tabelid Suhkrulahuse
kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m 105,6m Ülesanne 2
Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja esitage juhendajale kontrollimiseks. 4. Töö tulemused salvestage tingimata ümber "Exceli" failina. Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist. 5. Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide Rm = f (t ) ja R p = f (t ) graafikud,
anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga. Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse tavaliselt 0,1 A, kuid anoodvoolu kiire muutumise osas võetakse see väiksem, näiteks 0,05 A. Anoodvoolu samm anoodvoolu kiire muutumise piirkonnas valitakse vahemikus 0,1 0,2 mA. Mõõtmistulemused kandke tabelisse Anoodvoolu sõltuvus solenoidvoolust Ua = ... V Katse nr Solenoidi vool Is Anoodvool Ia Lugem A Lugem mA 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 6. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtke skeem lahti. 7. Joonestage sõltuvuse I a = f ( I s ) graafik. 8
Jälgige ,et küvetti ei jääks õhumulle. 7. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 8. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 9. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 10. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 11. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20°c, ei ole suur Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus
vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad
Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 5,98 5,33 2,6*1010 3,2*1010 9 5,02 5,78 2,44 5,4*109 2,7*1010 10 4,49 5,07 8,90 1,7*1010 4,4*109
· Pärast keetmist lisatakse igasse kolbi 150 ml detilleeritud vett püstjahuti kaudu ning jahutatakse kraanivee all. · Kõikidesse kolbidesse lisatakse 6 tilka indikaatorit mureksiini. · Viiakse läbi tiitrimine CuSO4 , 0,02 M lahusega kuni violetne lahus asendub püsiva rohelisega. · Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus mg/ml. . Mõõtmistulemused: Katse Aeg (min) Kulunud Cu2SO4 Glükoos (mg/ml) 1 0 3,2 2,8 2 10 11,6 10,3 3 20 19,8 17,5 C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, = 2 C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, =10,3
8 42 0,5 65874 54188 9 74 0,5 65874 54187 10 76 6 65874 54185 11 32 4 65874 54186 12 25 6 65873 54184 13 96 7,5 65874 54181 14 16 6,5 65874 54182 15 28 4 65874 54184 16 16 3,5 6. Hoonete pindala arvutused 7. Klassiruumi mõõdistamine Mõõtmistulemused Mõõtmistulemuste järgi joonestatud klassiplaan 8. Nivelleerimiskäik kahe reeperivahel Sidumatuse arvutused 9. Projektkõrguse väljamärkimine ja kalde määramine
KOKKUVÕTE Toru sise- ja välisläbimõõdu arvutamisel kasutasin ainult nihikut. Plaadi paksuse mõõtmisel kasutasin nii nihikut kui ka kruvikut. Kruvikuga sain märksa täpsema tulemuse. Plaadi paksuse mõõtmisel saab täpsema mõõtmistulemuse siis, kui mõõta kruvikuga. Kuna kruvikul on friktsioonsidur, siis tänu sellele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 3
Viivitusaja käivitamine poolläbipaistvaid pindu. Tundmatute materjalide ja vedelike korral tehke Hoidke ,,Timer" nuppu allavajutatuna, kuni esmalt alati proovimõõtmised. kuvatakse soovitud viivis (maksimaalselt 60 sekundit). 3 Mõõtmistulemused võivad osutuda - kolmandate isikute tahtlik pimestamine, ebaõigeks, kui mõõtmine toimub läbi mõõteriista kasutamine pimeduses; klaaspindade või kui sihtimisjoonel asub - juurdepääsu tõkestamata jätmine muid objekte. tööpiirkonnale mõõteriista kasutamisel (nt Märjad, sildad või suure mõõtmisel tänavatel).
annaabi.ee 
