Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dielektrike elektrijuhtivus (0)

1 Hindamata
Punktid
TTÜ Elektroenergeetika instituut
Kõrgepingetehnika õppetool
Elektrimaterjalid
Laboratoorne töö nr. 1
Dielektrikute elektrijuhtivus
Tallinn
2011
Mõõteviisi kirjeldus:
Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit TΩ. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust.
Mõõtmistulemused:
Plaadi nr.
D1, cm
D2, cm
h, mm
Rv, Ω
Rs, Ω
4
4,84
5,71
5,37
6,7*109
1,4* 1010
8
4,90
5,98
5,33
2,6* 1010
3,2*1010
9
5,02
5,78
2,44
5,4*109
2,7*1010
10
4,49
5,07
8,90
1,7*1010
4,4*109
13
4,54
5,66
5,37
4,0* 1013
4,5*1013
Valemid selgitustega:
elektroodi pind (m2)
paralleelsete elektroodide keskmine pikkus [m]
paralleelsete elektronide vaheline kaugus [m]
mahueritakistus [Ω*m]
pinnaeritakistus [Ω]
h – katsekeha paksus [m]
Arvutused:
Plaat nr. 4
Mahueritakistus
ρv = Rv*(S/h) = 6,71*109 (Ω)*(1,8*10-3 (m2)/5,37*10-3 (m2) = 6,71*109 (Ω) * 0,335 (m) =
= 2,25 * 109 (Ω*m)
S = 3,14*(0,0484/2)2 ≈ 0,018 m2 = 1,8*10-3 m2
Pinnaeritakistus
ρs = Rs*(d/l) = 1,36*1010 *(166*10-3/4,35*10-3) = 1,36*1010 *38,16 = 5,19* 1011 (Ω)
d = π*((D1+D2)/2) = π*((0,0484+0,0571)/2) ≈ 0,166 (m)
l = (D2-D1)/2 = (0,0571-0,0484)/2 = 0,00435 (m) = 4,35*10-3 (m)
Eelneva arvutuskäigu alusel saadud tulemused tabelina:
Plaadi nr
S, m2
d, m
l, m
ρv [Ω*m]
ρs [Ω]
4
1,84*10-3
0,166
4,35*10-3
2,29*109
5,18*1011
8
1,89*10-3
0,171
5,40*10-3
9,20*109
1,01*1012
9
1,98*10-3
0,170
3,80*10-3
4,38*109
1,21*1012
10
1,58*10-3
0,150
2,90*10-3
3,02*109
2,28*1011
13
1,62*10-3
0,160
5,60*10-3
1,21*1013
1,29*1015
Tulemuste analüüs:
Tahkete dielektrikute mahueritakistus jääb vahemikku 1013 – 1016 Ωm ( neutraalne ); 109 – 1013 Ωm (polaarne). Pinnaeritakistus üldiselt vahemikus 108 – 1013 Ω.
Võrreldes kirjanduse andmeid katseliselt saadud tulemustega on näha, et mahueritakistus jääb kõigil juhtudel polaarse dielektriku vahemikku; ka pinnaeritakistus on samalaadne võrreldes eelnevalt välja toodud vahemikega – välja arvatud viimasena katsetatud plaadi (nr. 13) korral, mil tulemus oli kahe suurusjärgu võrra kõrgem.
Plaatide tulemusi omavahel võrreldes ilmneb samuti tõsiasi, et plaat nr. 13 on teistega võrreldes suurema pinna- ja mahueritakistusega. Mahueritakistus ületab teiste plaatide tulemusi 4 suurusjärgu ja pinnaeritakistus 3-4 suurusjärgu võrra. Ilmselt on tegemist neutraalse materjaliga.
Kasutatud kirjandus:Materjalitehnika “; TTÜ kirjastus, 2003 (autorid: E. Hendre , P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere )
Dielektrike elektrijuhtivus #1 Dielektrike elektrijuhtivus #2 Dielektrike elektrijuhtivus #3 Dielektrike elektrijuhtivus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheMainMan Õppematerjali autor
Katsetulemused, arvutused ja järeldus elektrimaterjalide praktikumi esimese töö jaoks

Sarnased õppematerjalid

Molaarmassi krüoskoopiline määramine
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Tee-ehitus ökonoomika
37
pdf

Tee-ehitus ökonoomika

A C B Olemasoleval teedevõrgul on teed ACB ja CD, mille andmed on järgnevates tabelites. Kavas on ehitada ümbersõit ADB. Kontrollida tasuvusarvutusega selle kava otstarbekust. Selleks: 1. Määrata tee-ehituse, -remondi ja hooldekulud, vajalikud, kuid ülesandes puuduvad suurused võib ise valida; 2. Arvutada liikluskulud; 3. Prognoosida D liiklusõnnetuste kulud; 4. Esitada järeldused ja põhjendada. Töö esitamine: üliõpilased, esitades töö hiljemalt 7. detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Selle tähtaja möödumise järel

Betooni puurimine
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus
СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun