Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond.
987 23,26 541,03 49 1055 91,26 8328,39 935 -28,74 825,99 50 976 12,26 150,31 Keskmine 963,74 2741,18 Sagedusmõõturi eraldusvõime: 3 ms Ajavahemiku täpne väärtus t0 = 999 ms Ajaintervallide mõõteseadme eraldusvõime T = ± 1 ms Mõõtmiste keskmine väärtus tk=965,74 ms 1 Dispersioon D(t)= ( t i -t k )2=2741,18 ms n-1 Keskväärtuse tk standardhälve = D(t) 50 =±7,4 ms Standardhälve = D(t )=52.35 ms t 1 Suhteline viga D= = =±0.001001 t 999
Arvutan süsteemi kiirenduse. 1) s1=71,5 cm=0,715 m t1=1,83624 s ( ) 2) s2=94,6 cm=0,946 m t2=1,96698 s ( ) 3) s3=47,5 cm=0,475 m t3=1,43148 s ( ) Arvutan süsteemi kiirendustele liitmääramatuse 1.1) Mõõtmiste rea määramatus: ( - ) () (valem 1) ( - ) =n-1 = 4 = 0,95 () ( ) 1.2) Mõõteriistast tingitud määramatus
Keskmine : 34,905 Kokku: 4,6222 Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 ARVUTUSED (1) PLAADI KESKMINE PAKSUS (NIHIKUGA MÕÕDETUD) Keskmine paksus: (1) Mõõtmiste rea määramatuse hindamisvalem: ( ) (2) = n-1 = 9 = 0,95 ( ) m Mõõteriistast tingitud määramatus:
d 2 4 ∙ 0,0009+3 ∙ 0,0004+2 ∙0,0049+ 0,0064 2 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,0021 mm 10 10 ∑¿ i=1 Mõõtmiste rea määramatuste hindamisvalem: A tüüpi mõõtemääramatus √ n ∑ (d i−d´ )2 ´ i=1 (3) U A ( d)=t v, β ∙
Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed.
Kordinaadid:59.3125701,24.5427383 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open? id=1WK8VyVWoNGPIgCELmcBfymK2FTQ&usp=sharing Kas mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama (handover), kui siis mitu korda? Jah, mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama, 4 korda. Mitme erineva tugijaamaga on mobiilterminal ühendatud olnud? Mobiilterminal oli ühendatud 185-me erineva tugijaamaga. Aruandes esitada: Mõõtmiste asukoht: Harjumaakond, Keila linnast Tallinna ringteeni. Mõõtmiste aeg: 14.12.2016 Alguse ja lõpu kellaaeg: 14.00-14.30 Operaator: elisa EE Võrgutehnoloogia (GSM, UMTS, LTE..): LTE Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine? Auto Mõõtmise alguses ülese märgitud signaalitugevuse näit ja sinna juurde kuuluvad selgitused. Ühe tugijaama kohta käiv informatsioon koos selgitustega. Ühe mõõtepunkti informatsioon koos selgitustega. Üks rida
Teisendus toimub ctrl+shift+enter klahvikombinatsiooniga. Kovariatsioonimaatriksist saame samal viisil uuesti kaalumaatriksi. Tabel 3. Kovariatsioonimaatriks 12.25 0 0 0 0 34.81 0 0 0 0 22.09 0 0 0 0 5.29 Ülesanne 2. Reeperite A ja B vahel on rajatud neli nivelleerimiskäiku. Arvutada kõige tõenäolisem kõrguskasv, kaaluühiku standardhälve, kaalutud keskmise standardhälve ja kaalutud mõõtmiste standardhälbed. 2 Reeperite A ja B vahelise niveleerimiskäigu kõige tõenäolisem kõrguskasv on kaalutud keskmine kõrguskasv. Kaalutud keskmise leidmiseks tuleb esmalt leida kaalude ja kõrguskasvude korrutiste summa (∑wz). Kaalutud keskmine väärtus leitakse valemist ∑ wz M= , kus ∑w on kaalude summa. Kaalutud keskmise kõrguskasvu ∑w
Koosta analüüs GPS-andmete kvaliteedist TEQC aruandefaili põhjal. Programmiga TEQC staatilise GPS mõõtmise andmete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb kõik vajalikud andmed panna ühte kausta (mõõteandmete fail ja navigatsioonifail, samuti programm ise). Programmi jooksutamiseks tuleb anda järgmine käsklus: Tulemuseks annab tekitab programm 9 faili. Mõõtmisandmete kvaliteedi hindamiseks on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1). Failist saame teada, et mõõtmiste alguseks oli 21.03.15 kell 14.32 ning kestis ca 19 minutit. Andmed salvestati 30 sekundilise intervalliga ning salvestati 11 satelliidi andmeid. Samuti on failis toodud vastuvõtja asukoht WGS84 ruumilistes ristkoordinaatides (X: 2993940.2041 m Y: 1505564.4565 m Z: 5408722.9982 m). Lisaks näeme veel, et nt satelliidi nr 30 puhul koguti mõnda aega ainult osalisi andmeid, sest satelliit asus allpool määratud lõikenurka. Failis näidatakse, et mõõtmiste ajal asus
Joone mõõtmise täpsus ning parandid 1. Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,17). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,13 = 174,21 m D2 = 174,00 + 0,13 = 174,13 m Leida: D ja kas 1 N 1 2000 ? d = D1 - D2 d = 174,21 - 174,13 = 0,08m ( D1 + D2 ) D= 2 174,21 + 174,13 348,34 D= = = 174,17m 2 2 1 d 0,08 8 8 1 = = = N D 174,17 17417 17417 2000
Joone mõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 60 1 Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,15). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,60 = 174,62 m D2 = 174,00 + 0,60 = 174,6 m Leida: D ja kas 1 ∕ N ≤ 1 ∕ 2000 ? d D1 D2 ∆d= 174,62−174,60=0,02m ( D1 D2 ) D 2 174,62+ 174,60 D= =174,61m 2 1 ∆d 0,02 2 1 = = = = N D 174,61 17461 8730,5 1 1 ≤
Mõõtepunkti info LTE |24802|2031|257135115 Kordinaadid: 59.3147434,24.6800825 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open?id=1DL1Zyv6O0CnmgtoR8ekl-Up-yCw&usp=sharing Kas mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama (handover), kui siis mitu korda? Jah, mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama, 28 korda. Mitme erineva tugijaamaga on mobiilterminal ühendatud olnud? Mobiilterminal oli ühendatud 197-me erineva tugijaamaga. Aruandes esitada: Mõõtmiste asukoht: Harjumaakond, Keila linnast Tallinna ringteeni. Mõõtmiste aeg: 14.12.2016 Alguse ja lõpu kellaaeg: 14.00-14.30 Operaator: elisa EE Võrgutehnoloogia (GSM, UMTS, LTE..): LTE Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine? Auto Mõõtmise alguses ülese märgitud signaalitugevuse näit ja sinna juurde kuuluvad selgitused. Ühe tugijaama kohta käiv informatsioon koos selgitustega. Ühe mõõtepunkti informatsioon koos selgitustega. Üks rida
L teor Lkatse Ventilatsiooniseadme mõõdetud tootlikkus [m /h ] , 3 kus Lteor Ventilatsiooniseadme arvutuslik tootlikkus [m /h ] . 3 TÖÖ KÄIK I OSA: EELMÕÕTMINE Mõõtke ventilatsiooniava ning arvutage selle pindala töölehel selleks ettenähtud kohas. Mõõtmiste ajal pöörake tähelepanu ventilatsiooniava kujule (ring, silinder, vms) ning arvutage reaalselt avatud osa pindala. II OSA: KATSESEADME SEADISTAMINE NB! Seade on väga õrn ning tundlik kuna tegemist on hotwire anduriga! Lülitage katseseade sisse hoides nuppu all kuni näidikule ilmub arv, mille esimene number vilgub (Kui ei peaks ilmuma, lülitage seade nuppu all hoides välja ning seejärel sisse tagasi).
(C/A-kood ja P(Y)-kood) signaali, millede põhjal saab mõõta maapealse vastuvõtjaga kaugust satelliidini ja nn navigatsiooniteadet, mille abil saab arvutada satelliidi asukoha orbiidil (satelliidi koordinaadid). 3 kuju: almanahh, otseedastatud efemeriidid, täpsed efemeriidid (x,y,z). GPS süsteem on ülesehitatud 24 satelliidile, mis on üleehitatud 6 orbiidile. Orbiidi esitamise viisid ja nende täpsus Almanahh (~1 km, mõõtmiste planeerimiseks) Otseedastatud efemeriidid (prognoos, kättesaadavad kasutajale reaalajas, satelliidi navigatsiooniteates) Täpsed efemeriidid (ei ole prognoos, satelliidi X, Y, Z koordinaadid ~2 cm täpsusega, saadavad alles ~13 päeva pärast reaalselt toimunud mõõtmisi Kepleri orbiidi elemendid a ellipsi pikem pooltelg e ellipsi ekstsentrilisus i orbiidi kalle tõususõlme otsetõus perigee argument v tõeline anomaalia
Kursor 2 = 770 Hz Vastavalt tabelile, antud sagedustele vastav arv on ,,6". Osa III Takistusmagasiniga Valimistoon I II III IV V Rvalimistoon kaob [] 6540 6557,4 6551,9 6559,4 6565,2 Rvalimistoon tagasi [] 6539,9 6557,3 6551,7 6559 6565,2 Rvalimistoon kaob []=R1 Rvalimistoon tagasi []=R2 Mõõtetulemustest arvutada mõõtetulemuse keskväärtus, hajuvus, mõõtmiste usaldatavus ja usaldusvahemik. Keskväärtus: R1: x = (6540+6557,4+6551,9+6559,4+6565,2)/5 = 6554,8 R2: x = (6539,9+6557,3+6551,7+6559+6565,2)/5 = 6554,6 Hajuvuse leidmiseks arvutan dispersiooni: R1: = = = = = 8,53 R2: = = = = = 8,53 Leian hajuvuse valemi järgi : v = *100 R1: v = = 0,13 R2: v = = 0,13 Leian mõõtmiste usaldusvahemiku, selleks kasutan usaldatavust 95%
z:[mY&G`nfid{=^q`884551;8 Nimi: Eeva-Merike Perenimi: Aasa Grupp: YAFB21 Mõõtmiste algus: 1.01.1997 1:35 Mõõtmiste lõpp: 1.01.1997 1:44 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p3 Mõõtesamm: 19 s Metall Pooljuht Nr t , °C R, R, lnR T, K 1 23 27,40 40596,50 10,611437135 296 27 25 27,70 37517,40 10,5325601043 298 26 26 27,70 36545,00 10,5062996569 299
Nivelleerimiseks võiks kasutada tänapäevast ja töid kiirendavat digitaalnivelliiri. Hoone ümber rajatakse niveleerimiskäik, mis hõlmab vajumisreepereid ja lähtereeperina kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunkti 12049. Käiku on soovitatav nivelleerida edasi-tagasi suunal ning erinevatel päevapooltel, et vähendada keskkonnast tulenevaid mõjutusi mõõtmisandmetele. Samuti ei tohi unustada instrumendi kontrolli enne mõõtmiste algust. Nivelleerimisandmete töötlemine, käigu tasandamine ja mõõtmistulemuste täpsuse hindamine toimub kasutades selleks otstarbeks sobilikku tarkvara, nt Geo2012. Perioodiliste nivelleerimistööde tulemusena on võimalik erinevate mõõtmiste andmeid võrrelda ning kindlaks teha kas ja kui palju hoone vajub.
Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Mürataset mõõdetakse detsibellides ( db). Abiks: Ohtlik müratase on 85db (A). Vaimse töö puhul (õppimine) võib ohtlikuks osutuda juba müratase üle 45 db(A), kuna vaimse töö puhul on inimene tundlikum müra kahjustava toime suhtes. Mõõtmiste kuupäev ja kellaaeg. 20. november 2014 Kell 10:35 – 10:50 Kirjeldada, kas mõõtmiste ajal Mürarikkaid töid sel ajal ei tehtud, väljast ei kostunud tehti mingeid mürarikkaid töid müra. või oli väljas mingi müra allikas.. Jrk Koht, kus mürataset Mõõtmis- Mõõtühik Hinnang: kas kahjustab nr mõõdeti tulemus õppimist ? JAH, EI 1 SOC 3
ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega.
mõõdetud nurkade hälvete histogrammid (Joonis 1, Joonis 2). Mõlemad histogrammid iseloomustavad nomraaljaotust. Enamus tulemusi koondub keskmise tulemuse lähedusse ning kaugel asetsevate tulemuste osakaal on võrdlemisi väike. Joonis 1. Joonepikkuste hälvete histogramm Joonis 2. Nurgamõõtmiste hälvete histogramm Järgnevalt teeme uuesti vaba tasanduse. Vabas tasanduses esile kerkivad jämedad vead on seotud mõõtmiste täpsusega. Tasandamise töölehel Observations näeme mõõtmiste tasandamisjärgseid täpsusnäitajaid. Vaatleme mõõtmistulemuste standardiseeritud hälbeid. Mõõtmistulemused, mille standardiseeritud hälve on üle 3, sisaldavad suure tõenäosusega jämedaid vigu ning tuleks tasandusest välja lülitada. Tehes korduvaid tasandusi ja ilmnenud jämedaid vigu välja lülitades saame lõpuks tasandustulemuse, kus võrgu liiasus on 0,86. Esialgselt oli selleks suuruseks 0,88. Tasandusest eemaldatud mõõtmisandmed seda väga ei mõjutanud.
laevadesse, autodesse, allveelaevadesse ja veoautodesse. Kasutuses on üle 100 erineva mudeli. Kaasaskantav vastuvõtja on umbes mobiiltelefoni suurune, kuid on ka väiksemaid. Mõõtmismeetodid Enne mõõtma asumist tuleb valida ülesannetele vastav mõõtmismeetod. Vastuvõtjate arvu järgi eristatakse nn. absoluutset asukohamääramist (üks vastuvõtja) ja diferentsiaalset asukohamääramist (kaks või enam vastuvõtjat). Kui vastuvõtjad on kogu mõõtmiste perioodi jooksul paiksed, on tegu nn. staatiliste mõõtmistega, liikuvate vastuvõtjate puhul aga kinemaatiliste mõõtmistega. Mõõdetavaks suuruseks võib olla kas koodi leviku kiirus (nn. koodkohamääramine) või põhilainepikkuste vahe (nn. interfenomeetriline mõõtmine).Tähtsaim valiku kriteerium on soovitud täpsus. Teiseks kriteeriumiks on mõõdetavate vektorite pikkus. Kuni paarikümne kilomeetri pikkuseid vektoreid võib mõõta ühesageduslike vastuvõtjatega,
kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga
väljendatud mõõtmisprotseduuri kirjeldus). Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. (1) Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. (2) Mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1. tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2. riikliku järelvalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust____________________________________ Mõõtmise alustamisel tuleb valida õige mõõteriist, et see sobiks antud füüsikalise suuruse mõõtmiseks (aja mõõtmiseks kell või stopper; pikkuse mõõtmiseks joonlaud; massi mõõtmiseks kaalud; jõu mõõtmiseks dünamomeeter; ruumala mõõtmiseks mõõtsilinder jne
märkida akende (lisada klaaside-kardinate iseloomustus) ja uste asukohad ja suurus; märkida töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel. Teadmiseks: Reaalsete mõõtmiste puhul tuleb sisekliima näitajate mõõtmisi teostada nii külmal kui ka soojal aastaajal ühe päeva kestel (töövahetuse alguses, keskel ja lõpus). Sisekliima mõõtmisi tuleb teostada määratud aegadel, määratud mõõtekohtades ja mõõtepunktides. Antud laboritöö käigus tuleb mikrokliima näitajate mõõtmiseks lasta seadmel stabiliseeruda 5 minutit ja siis näit võtta. Juhul kui näit kõigub isegi ±0,1 ulatuses, tuleb mõõta vähemalt 5 näitu ning arvutada nende keskmine.
Sferoidilised koordinaadid(Fii ja Lambda) Geodeetilised koordinaadid (B ja L) geotsentrilised ristkoordinaadid XYZ. Kõik need hõlmavad moonutusi. 17. Objektid ja andmed, mis kantakse merekaartidele: Rannajoon, Põhjaprofiil, Objektid, mis on abiks navigeerimisele nii maal kui merel, sügavused. 18. Põhilised hürdograafilised tööd: Tööde piirk geod ettevalmistus. Nullsügavuse määramine ja kõrgusliku aluse rajamine. Merepõhja mõõtmine ja mõõtmiste taandamine nullsügavusele. Hüdrograafiline traalimine. Ranniku topograafiline kaardistamine, andmete kogumine lootsinduse tarvis. 19. Veealused plaanilise aluse merepunktid: Teadaolevate koordinaatidega kindlustatud merepunkt , mis on vajalik geodeetilisteks töödeks. Veealused märgid võivad olla aktiivsed või passiivsed.(passiivne on madalaveelistel aladel, sest nõrk leitavus, Aktiivne saadse ka signaali ja on seega suuremal distantsil kasutatav.
Sihtmärk ATM Mode (m) Lock Mode (m) Ümar prisma (GPR1) 1000 800 360 prisma (GRZ4, 800 600 GRZ122) 360 miniprisma (GRZ101) 350 300 miniprisma (GMP 101) 500 400 peegelkleeps (60 mm*60 55 - mm) lühim distants 360 prismale 1,5 5 7. Teatud mõõtmiste tegemisel lihtsustab auto lock süsteem ja kiirendab mõõtmiste käiku, kuna viseerib automaatselt väga suure täpsusega prismale. Auto Lock-i täpsus Trimble S6-l ~200 m joomel on passiivse prisma ja Trimble MultiTrack Target-i puhul <2 mm. Leica TS15 puhul on ATM süsteemis täpsuseks ±1 mm ja 1''. 6. Tugikäigule ehitustöödel on lubatud suhteline viga ; kus f S on absoluutne jooneline sulgemisviga ja S teodoliitkäigu pikkus
Lisaks oma klassi parim optika, mis laseb teha tööd täpselt ja seda isegi videvikus. Kaalult ja mõõtmetelt väike ja kerge kaasas kanda. Miinuseks on funktsioonide vähesus. Sprinter 150M digitaalne nivelliiri eeliseks on võimalus andmeid salvestada ja neid lihtsalt kaabliga arvutisse kanda. Väga täpne ja viib inimvigade võimaluse miinimumini. Töötab ka nõrga valguse tingimustes. Sprinter 150M on keerulisemate mõõtmiste jaoks, sellel on automaatne kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid, mis lihtsustavad töötamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et valik nende kahe vahel sõltub mõõtmise keerukuse astmest. Asja ajab ära Leica NA702 ja kui vaja keerukamate mõõtmiste jaoks, siis valiksin kindlasti Sprinter 150M, mis oma mõõtmist lihtsustavate programmidega teeb töö oluliselt lihtsamaks, misläbi saab töö kiiremini ja täpsemalt tehtud.
samades kohtades korrata ning arvestada mõõtetulemuste keskmist väärtust. Suurema ala või ruumi valgustiheduse mõõtmiseks tuleb mõõtmisi sooritada ka erinevates kohtades, et saada vastava ala valgustihedusest ühtne tervik. Joonis 2. Valgusanduri spekter Joonis 3. Luksmeetri Velleman DVM1300 osade skeem 4) Mõõteriista eelised ja puudused võrreldes teiste analoogsetega Eelised: · Täpsed lugemid ning nende lihtne vaatamine · Mõõtmiste kõrge täpsus · LSI ahela kasutamine tagab kõrge usaldusväärsuse ning vastupidavuse · Võimaldab valguse mõõtmisi suures ulatuses · Sisseehitatud patarei kestuse indikaator · Automaatne nullimine · LCD ekraan tagab madala voolutarve · Kompaktne, kergekaaluline ja lihtsalt juhitav · LCD ekraanilt näeb lugemeid ka ereda valguse käes · Eraldi olev valguse andur võimaldab kasutajal teostada
uLojsr{Objh884551;8 Nimi: Rasmus Perenimi: Seli Grupp: KSK Mõõtmiste algus: 1/1/1997 2:17 Mõõtmiste lõpp: 1/1/1997 2:28 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p7 Mõõtesamm: 1 °C Nr Temp. (⁰C) Metall R Ω Pooljuht R Ω 1/T ln R 1 22 27.7 877.2 0.003388108 6.78 2 23 27.4 847.6 0.003376667 6.74 3 24 27.7 834.7 0.003365304 6.73 4 25 27.7 807.7 0.003354016 6.69
GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3. Kiirendusaeg 0km/h kuni 50km/h on 10s ja 0km/h kuni 100km/h on 21s. 4. Mõõtmiste asukoht kaardil
si Kontroll: pXi = - fx ja pYi = - fy Parandid liidetakse või lahutatakse juurdekasvudest. e)Koordinaatide arvutamine Xjärgm = Xeelm + pXi ja Yjärgm = Yeelm + pYi 4. Võrdtäpsete mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine a)Aritmeetiline keskmine Vahed: i = li l0 (l0 kõige väiksem li ja li mõõdetud suurus) Aritmeetiline keskmine: L = l0 + (n mõõtmiste arv) n Ümardamisviga L puhul: ü = a x (a ümardatud arv; x ümardamata arv) b)Mõõtmise hindamine hälvete järgi Hälve: vi = L - li Kontroll: v = n * ü ja v2 = 2 * ü - v* v 2 Üksiku mõõtmistulemuse krv: m = ± n -1 (Besseli valem) m Üksiku mõõtmistulemuse krv täpsus: mm = ± 2( n -1)
(=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,004 d = ( 0,027 ) + 2 2 = 0,0583mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(3,729 0,0583) mm, usaldatavusega 0,95. 4. Suhteliste vigade arvutamine Paksus nihikuga: Paksus kruvikuga: Toru siseläbimõõt: Toru välisläbimõõt: Toru ristlõike pindala: 5. Mõõtmiste tulemused: Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95 Katsekeha paksus mõõtmisel nihikuga: d=(3,695 0,035) mm Suhteline viga 0,947% Katsekeha paksus mõõtmisel kruvikuga: d=(3,729 0,0583) mm Suhteline viga 1,563% Toru siseläbimõõt: =(29,840 0,082) mm Suhteline viga 0,275%
12. Mis on etalon? +2 näidet Etalon on mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist Materiaalmõõt, mõõteriist 13. Mis on ,,Si" mõõteühikud? Massiühik ehk kilogramm Pikkuse ühik ehk meeter aja ühik ehk sekund 14. Kes võib tegeleda mõõtmisega vastavalt EV seadusandlusele? See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks Mõõteriist- mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kuju 16. Mis moodi on defineeritud vundamentaalsed mõõtühikud: sekund, kilogramm, meeter? 17. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik?
12. Mis on etalon? +2 näidet Etalon on mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist Materiaalmõõt, mõõteriist 13. Mis on ,,Si" mõõteühikud? Massiühik ehk kilogramm Pikkuse ühik ehk meeter aja ühik ehk sekund 14. Kes võib tegeleda mõõtmisega vastavalt EV seadusandlusele? See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks Mõõteriist- mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kuju 16. Mis moodi on defineeritud vundamentaalsed mõõtühikud: sekund, kilogramm, meeter? 17. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik?
Lineaarne Regressioon Nimi: Birgit Esimene graafik Perenimi: Albert y Grupp: IASB30 x Mõõtmiste algus: 10/18/2014 14:29 Mõõtmiste lõpp: 10/18/2014 14:38 Teine Graafik Uuritav metall: m2 x Uuritav pooljuht: p2 y Mõõtesamm: 10 s X-telg Y-telg X-telg Nr Temp. Metall (takistus Ω) Pooljuht Temp. K 1 10 283 42181 9664.6 0.003534
ning lõpetades majanduse ja sotsiaalteadustega. Näiteks: vee kulu mõõtmine, tarbitud sooja- või elektrikoguse mõõtmine, pinge mõõtmine vooluvõrgus; aga ka rahvaloendus, kliendi rahulolu mõõtmine. Võib öelda, et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel. Mõõtmiste käigus me võrdleme mõõdetava suuruse väärtust mingi teise, samanimelise, suurusega. Seda võrdluseks vajalikku teist suurust nimetakse mõõtühikuks. Mõõdetava suuruse väärtuse võib esitada kujul Y = y [Y], (*) kus [Y] on mõõtühik, ja y kujutab endast arvu, mitu korda mõõdetav suurus erineb ühikust. Võrrandit (*) nimetatakse mõõtmiste põhivõrrandiks. 1.2
2) Alustada tööd programmiga PARAMETR ENTRY o Reguleerida lambi voolu: Lamp Current10mA o INTEGRATION TIME 0,1 o REPLICATES22 o CALIBRATION TIME1 (non-linear) o AA TECHNIQUE1(flame) o STD1enter o STD2enter o STD3enter o RESLOPE o LAMP CURRENT (lõpeta) o DATAA/Z 3) Sisestada proov ja vajutada READ. Oodata instrumendi reaktsiooni. 4) Mõõtmiste vahel süstida dest. vett. 3 Tulemused 3.1 Mõõdetud neelduvused Märkus: 20 mg/mL andmed kadusid, seega jätan seda kontsentratsiooni arvestamata. Lahuse konts A SD n=5 RSD (%) (mg/L) 1 0,5 mg/mL 0,009 0,0049 55,970 .
harjunud usaldusväärse Trimble tehnoloogiaga. Trimble S3 Robotic tahhümeeter on tõhus mõõdistussüsteem igapäevaseks tööks. See tagab suurepärase täppispositsioneerimise, tõhusa andmetöötluse ning sisseehitatud integreeritud mõõtmislahendused. Trimble S3 on kujundatud Trimble innovatiivsete ja läbiproovitud tehnoloogiliste lahenduste baasil, sellel on ka Carl Zeiss optikasüsteem, mis on täelikult koaksiaalne ning tagab mõõtmiste kindluse ja usaldusväärsuse. ANDMED Nurgamõõtmine: Täpsus (standardhälve DIN 18723) 2" (0,6 mgon), 5" (1,5 mgon) Nurga lugemine: Standartne/ Sihtmärgi jälgimisel/ Mõõtmiste 1" (0,3 mgon) / 2" (0,6 mgon) / 0,1" (0,03 keskmine mgon) Kauguse mõõtmine, täpsus (RMSE): Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 mm + 2 ppm / 5 mm + 2 ppm sihtmärgi jälgimisel
79 nm i 1 i n (n 1) 10 9 Suhtelise vea arvutamine 14.79 100 % 100 % 2.30 % 644.14 Järeldus Mõõtmiste tulemused: Valguse lainepikkus: 644 15 nm , usutavusega 0.95 Suhteline viga: 2.30 % Järeldused: Saadud valguse lainepikkus vastab punasele valgusele, mis on kooskõlas kasutatud laseri värvuse visuaalse hinnanguga. Graafikult on näha, et peaaegu kogu ekraanile langev valgus on koondunud keskmisele ribale, mis on kooskõlas teooriaga.
Summa 8,33333E-05 0,00035 ' = 1,01862 ± 0,00012 V (lpv (') = 50 V aastas, valmistusaasta: 1986) ARVUTUSED Potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised: Keskmiste mõõtemääramatused: Määramatus tingitud mõõtmiste reast: ( ) ( ) ( ) Kus tv, = t5, 0,95 =2,6 () ( ) ()
Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik Mauna Loa põhjaküljel asub Ühendriikide riikliku ookeani ja atmosfääriuurimiskeskuse observatoorium, kus muude mõõtmiste kõrval on registreeritud ka atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsiooni. Sealt saadud pikaajalised andmed olid üheks esimeseks kindlaks tõendiks atmosfääri süsihappegaasisisalduse tõusu kohta tõenäoselt antropogeenseil põhjusil, ning neile toetusid kasvuhooneefekti kaudu kliima soojenemist seletavad arvutused. Eelmainitud observatooriumi lähistel asub ka Riikliku Atmosfääriuuringute Keskuse
(hälvete) maatriksi V= AX-L (Tabel 6). Tabel 5. Tundmatute parameetrite maatriks X. 36.466 39.710 35.913 Tabel 6. Mõõtmistulemuste parandite maatriks V. 0.00084 0.00071 0.00092 0.00053 Järgnevalt leiame tasandusjärgse kaaluühiku standardhälbe S0 ning kasutame selleks valemit S 0= √ V T WV T m−n , kus V on mõõtmistulemuste parandite maatriksi V transponeeritud maatriks, m mõõtmiste arv ning n on otsitavate tundmatute arv. Praegusel juhul on mõõtmisi 4 ja tundmatuid 3. Tehes vastavad arvutused, siis saame tasandusjärgse kaaluühiku standardhälbeks S0=0.000058. Tasandusjärgse kaaluühiku standardhälve annab infot mõõtmistulemuste täpsuse kohta. Mida ebatäpsemad on olnud mõõtmistulemsued, seda suurem on tasandusjärgne standardhälve. Kontrollimaks kaaluühiku dispersiooni vastavust a priori väärtusele 1, kasuame selleks χ2-testi olulisuse nivool α=0,05
Erisoojuste suhte liitmääramatus kaudsel mõõtmisel: ( ) ( ) Võttes tuletised, saan: ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Suuruse mõõtmiste reast tingitud viga: =5 =0,95 Suuruse kogumääramatus JÄELDUSED TÖÖ TULEMUS KOOS MÄÄRAMATUSEGA
3. 0,789 15 25,82 1,721 2,962 10,52 0,05 4. 0,560 15 21,89 1,459 2,123 10,41 0,04 5. 0,760 15 25,87 1,725 2,976 10,08 0,37 6. 0,813 1,81 3,276 9,80 G=10,45 =0,18 Järeldus: 1. Tegelik raskuskiirendus on 9,81. 2. Mõõtmiste ebatäpsuse tõttu on tekkinud juhuslik viga keskmiselt 0,18 m/s² 3. 4. Leian veaprotsendi valemi, lubatud on 1,0 % δ=Δ/Δg*100% =1,7% Suur süsteemi viga
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Kood: Töö teostatud Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Teooria. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatrium- ioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru
X1 1.070 100 % 100 % 0.25 % R X1 431.90 X2 1.058 100 % 100 % 0.20 % R X2 538.56 X3 0.6221 100 % 100 % 0.26 % R X3 239.62 Teoreetilise rööbiti takistite takistuse arvutamine R X1R X2 431.90 538.56 R X3 239.68 R X1 R X2 431.90 538.56 Järeldus Mõõtmiste tulemused: 1. takisti takistus: R X1 431.9 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.25 %. 5. takisti takistus: R X2 538.6 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.20 %. Rööbiti takistite takistus: R X3 239.62 0.62 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.26 %. Järeldused: Veaarvutustest on näha, et Wheatstone'i sild sobib takistuse küllaltki täpseks mõõtmiseks. Viga on kõigest murdosa protsendist. Ilmselt põhjustas vea reohordi lugemi ebatäpsus.
väärtustest lahutada. Trajektoori mõiste asendus abstraktse oleku mõistega (olekut kirjeldab olekufunktsioon). Mõõtmisprotsessis viiakse olekuga vastavusse vaadeldava suuruse üks omaväärtustest, millele vastab teatud reaalne mõõtmistulemus. See on täiendav "reaalväärtuselisustingimus", mida vaadeldav suurus peab rahuldama. Vaadeldavate suuruste säärasest uuelaadsest mõistest tuleneb, et mitme mõõtmise puhul on oluline mõõtmiste järjekord, sest ilma kindla järjekorrata ei saa kaks vaadeldavat suurust mingile olekule mõjuda. Tulemus võib oleneda mõõtmiste järjekorrast. Kui kahe vaadeldava suuruse puhul on lõpptulemused erineva mõõtmiste järjekorra puhul erinevad, siis tekib määramatuse relatsioon. Koordinaadi ja impulsi puhul kirjeldas seda esimesena Werner Heisenberg 1927. Määramatuse relatsioonid kirjeldavad kvantitatiivselt lõppolekute erinemist vaasdeldavate suuruste järjekorra äravahetamisel.
3. 0,79 20 36,06 1,80 3,25 9,63 0,07 4. 0,545 20 30,03 1,50 2,25 9,56 0,14 5. 0,64 20 31,94 1,60 2,55 9,87 -0,17 6. 0,67 20 32,79 1,64 2,69 9,83 -0,13 G=9,70 =0,11 Järeldus: 1. Tegelik raskuskiirendus looduses on 9,81. 2. Mõõtmiste ebatäpsuse tõttu on tekkinud juhuslik viga keskmiselt 0,11 m/s² keskmise mõõtmistulemuse kohta ja hälve 0,09 m/s² looduslikust raskuskiirendusest. 3. Leian veaprotsendi valemi - = - 100% g järgi. =1,1% Kvaliteet ei ole hea.
fgen3 = 209,3 Hz fn3 = 197,50 Hz n=3 n=3 fgen3 = 297,7 Hz fn3 = 296,26 Hz n=4 n=4 fgen3 = 400,7 Hz fn3 = 395,05 Hz Lainete levimiskiirused ja nende määramatused: , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Mõõtmistulemuste erinevuste põhjuseks võivad olla mõõtmisvead. Antud meetodiga on võimalik üpriski lähedaselt määrata keele omavõnkesagedusi.
passiivsete suuruste mõõtmiseks aktiivseid andureid. 3. Mõõteseadme mõõtevigade klassifikatsioon Metoodilised ja riistavead. Riistavead tekivad mõõteseadme või selle osade ebapiisava kvaliteedi tõttu. Näiteks indikatsiooniseadme osuti laagrites tekib hõõrdetakistuse tõttu lisajõud, mis mõjutab osuti asendit. Vastastikuse mõju vead. Seda liiki vead tekivad mõõteseadme, mõõteobjekti ja eksperimentaatori vastastikusest mõjust mõõtmiste käigus. Näiteks pinge mõõtmisel voltmeetri abil peab voltmeetri sisetakistus olema väga suur võrreldes mõõdetava ahela takistusega. Põhi- ja lisavead. Iga mõõteseade töötab keerulistes, ajas muutuvates tingimustes ja peale mõõdetava suuruse reageerib mingil määral ka teistele, mittemõõdetavatele, kuid samaaegselt talle mõjuvatele suurustele. Süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatilisi vigu (ingl bias errors) võib
annaabi.ee 
