Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. (0)

Tööülesanne
Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.
Töövahendid
Pendel , sekundimõõtja, mõõdulint .
Töö teoreetilised alused ja katseskeem
Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A).
Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt:
Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus .
Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt:
Töö käik.
Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t.
Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1).
Katse nr
l, m
n
t, s
T, s
T2, s2
Gl, m/s2
G-gl, m/s2
1.
0,430
15
19,18
1,278
1,633
10,40
0,05
2.
0,722
15
24,34
1,623
2,634
10,82
0,37
3.
0,789
15
25,82
1,721
2,962
10,52
0,05
4.
0,560
15
21,89
1,459
2,123
10,41
0,04
5.
0,760
15
25,87
1,725
2,976
10,08
0,37
6.
0,813
1,81
3,276
9,80
G=10,45 =0,18
Järeldus:
1. Tegelik raskuskiirendus on 9,81.
2. Mõõtmiste ebatäpsuse tõttu on tekkinud juhuslik viga keskmiselt 0,18 m/s²
3.
4. Leian veaprotsendi valemi, lubatud on 1,0 %
δ=Δ/Δg*100% =1,7%
Suur süsteemi viga