Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AAS protokoll (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TTÜ keemiainstituut



TalTech keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060  Instrumentaalanalüüs AAS Aatomabsorptsioonspektromeetria Õpperühm: Töö teostaja(d):  Õppejõud:   Töö teostatud (kuupäev):   


1 Töö eesmärk
Määrata uuritavas veeproovis magneesiumi sisaldus kasutades kalibratsioonigraafikut 
ja molaarse neeldumiskoefitsienti. 2 Töö käik Tundmatu lahus: tundmatu kontsentratsiooniga Mg veelahus. Lahjendused: Töölahus: 100 mg/L (Mg; vees) Kasutame nt 100mL mõõtkolbi. Pipeteerime vajalik kogus töölahust ja viime veega 
kriipsuni. x mg / 0,1 L = 0,5 mg /1L   x = 0,05 mg (peab pipeteerima mõõtkolbi)
Kui 1000mL-s on 100 mg ainet, siis 1mL on 0,1mg ja 0,1mL on 0,01mg.
Seega tuleb võtta 0,5mL töölahust. Vajalikud lahjendused:  o 0,5 mg/L (0,5 mL TL-i)
o 1 mg/L (1 mL TL-i)
o 2 mg/L (2 mL TL-i)
o 5 mg/L (5 mL TL-i)
o 10 mg/L (10 mL TL-i)
o 20 mg/L (20 mL TL-i) Mõõtmine: 1) Nullida instrument dest. veega vajutades DATAA/Z. Oodata kuni  instrument reageerib. 2) Alustada tööd programmiga PARAMETR ENTRY o Reguleerida lambi voolu: Lamp Current10mA
o INTEGRATION TIME  0,1
o REPLICATES22
o CALIBRATION TIME1 (non-linear)
o AA TECHNIQUE1(flame)
o STD1enter
o STD2enter
o STD3enter
o RESLOPE
o LAMP CURRENT (lõpeta)
o DATAA/Z 3) Sisestada proov ja vajutada READ. Oodata instrumendi reaktsiooni.
4) Mõõtmiste vahel süstida dest. vett.


3 Tulemused 3.1 Mõõdetud neelduvused Märkus: 20 mg/mL andmed kadusid, seega jätan seda kontsentratsiooni arvestamata. Lahuse konts (mg/L) A SD n=5 RSD (%) 1
. 0,5 mg/mL 0,009 0,0049 55,970 2
. 1 mg/mL 0,019 0,0073 37,639 3
. 2 mg/mL 0,043 0,0056 12,846 4
. 5 mg/mL 0,104 0,0063 6,0122 5
. 10 mg/mL 0,191 0,0076 3,9910 6
. PROOV 0,057 0,0055 9,6367 3.2 Teisenda ühikud mg/mLM C = 0,5 mg/L
0,5mg / 1000 = 0,0005 g
M(Mg) = 24,305 g/mol
CM = (m/M) /V = (0,0005 / 24,305) / 1 = 2,1 ∙ 10 –5  mol/L
(2,1 ∙ 10 –5  mol/L ) ∙ 1000 = 0,021 mmol/L mg/mLppm ppm = (maine / mlahus ) [mg/kg] = 0,5 mg / 1 kg = 0,5 ppm mg/mLppb ppb = (maine / mlahus ) [μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg/kg] = 500 μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg / 1 kg = 500 ppb
0,5 mg ∙ 1000 = 500 μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg Lahu s mg/L M (mmol/L) ppm ppb 1. 0,5 0,021 0,5 500 2. 1 0,041 1 1000 3. 2 0,082 2 2000 4. 5 0,21 5 5000 5. 10 0,41 10 10000 6. 20 0,82 20 20000


3.3 Kalibratsioonigraafikud ja tundmatute lahuste Mg kontsentratsiooni 
leidmine
0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 0.35 0.4 0.45 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.06 f(x) = 0.47 x + 0
R² = 1 Molaarne kontsentratsioon mmol/L A b so rb ts io o n Graafik 1. Kalibratsioonigraafik kõikide punktidega. 0.02 0.04 0.06 0.08 0.1 0.12 0.14 0.16 0.18 0.2 0.22 0 0.02 0.04 0.06 0.08 0.1 0.12 0.06 f(x) = 0.5 x + 0 R² = 1 Molaarne kontsentratsioon, mmol/L A b so rb ts io o n Graafik 2. Kalibratsioonigraafik Mg kontsentratsiooni arvutamiseks. A (proov) = 0.057 = y
y = 0.4967x + 0.0002
x = (0.057 – 0.0002)/0.4967 = 0.1144  CM(proov) = 0,1144 mmol/L 


0,1144 mmol/L ∙ 1000 = 1,144 ∙ 10–4 mol/L
m = (1,144 ∙ 10–4 ∙ 24,305 ∙ 1) ∙ 1000 = 2,7805 mg
C = m/V = 2,7805 mg / 1 L     C = 2,7805 mg/L 3.4 Molaarse neeldumiskoefitsiendi arvutamine ja Mg kontsentratsiooni 
leidmine tundmatutest lahustest 
A =   ∙ l ∙ CM   = A / (l ∙ CM)  [1/(M∙cm] C = 0,5 mg/L
A = 0,009
l = 10 cm (leek) 0,5 mg = 0,0005 g
M(Mg) = 24,305 g/mol
V = 1L
CM = (m/M) / V  =  0,009 10∙ 0,0005
24,305 1 =¿ 43,749 [1/(M∙cm)] Lahus Kontsentratsioon A   [1/(M ∙cm)] 1. 0,5 mg/L 0,009 43,749 2. 1 mg/L 0,019 46,1795 3. 2 mg/L 0,043 52,2558 4. 5 mg/L 0,104 50,5544 5. 10 mg/L 0,191 46,4226 Keskmine: 47,8323 SD: 3,4774 RSD: 7,27 % SD=√¿ ¿ ¿ ¿   RSD = 100SD / ´x  (kesk)= kesk)= 47,8323 [1/(M∙cm)]
A (proov) = 0,057
CM = A / ( ∙ l) = 0,057 / (47,8323 ∙ 10) = 1,19 ∙ 10–4 mol/L
m = 1,19 ∙ 10–4 ∙ 24,305 ∙ 1 ∙ 1000 = 2,8963 mg
C = m/V = 2,8963 mg / 1L      C = 2,8963 mg/L 4 Kokkuvõte ja järeldused
Kalibratsioonigraafikut   kasutades   sain   tundmatu   lahuse   kontsentratsiooniks  2,7805
mg/L  
ja molaarset  neeldumiskoefitsiendi kasutades  2,8963 mg/L. Usaldusväärsem
meetod   tundub   olevat   kalibratsioonigraafik,   kuna   selles   on   väiksem   tõenäosus
arvutusviga teha. Samas on neeldumiskoefitsienti arvutamine kiirem, kuna pole vaja
graafikut koostada.


Vead võivad tekkida lahjenduste tegemisel ja ühikute teisendamisel. Instrumenti peab
ka   kindlasti   destilleeritud   veega   nullima.   Tulemusesi   võib   mõjutada   ka   see,   kui
erinevate mõõtmiste vahel ei süstita masinasse dest. vett vaid pannakse sisse kohe uut
lahust. 5 Tagasiside antud töö kohta (kohustuslik pole)
Selle töö juures oli peaaegu kõik arusaadav ja lihtne. Meeldis, et protokolli mallis on
kõik tabelid jne olemas, ning sai rohkem aega kulutada teemast arusaamisele. 

Document Outline

  • 1 Töö eesmärk
  • 2 Töö käik
  • 3 Tulemused
    • 3.1 Mõõdetud neelduvused
    • 3.2 Teisenda ühikud
    • 3.3 Kalibratsioonigraafikud ja tundmatute lahuste Mg kontsentratsiooni leidmine
    • 3.4 Molaarse neeldumiskoefitsiendi arvutamine ja Mg kontsentratsiooni leidmine tundmatutest lahustest
  • 4 Kokkuvõte ja järeldused
  • 5 Tagasiside antud töö kohta (kohustuslik pole)

AAS protokoll #1 AAS protokoll #2 AAS protokoll #3 AAS protokoll #4 AAS protokoll #5 AAS protokoll #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 209933 Õppematerjali autor
TTÜ Instrumentaalanalüüsi kursuse praktikum. AAS

Sarnased õppematerjalid

Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria
7
docx

Leek-aatomabsorptsioonspe ktrofotomeetria

TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs LAAS Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil. 2 Töö käik Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi. Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml ­ x ml 5 mg/ml ­ 100 ml 5 100 V 1=

Instrumentaalanalüüs
SFM protokoll
11
docx

SFM protokoll

TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (kahekomponentne

Instrumentaalanalüüs
SFM-protokoll Spektrofotomeetria
10
docx

SFM-protokoll Spektrofotomeetria

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

Instrumentaalanalüüs
Spektrofotomeetria protokoll
20
docx

Spektrofotomeetria protokoll

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

Keeled
Glükoosi sisalduse määramine looduslikus objektis
5
docx

Glükoosi sisalduse määramine looduslikus objektis

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhap

Biokeemia
RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia
Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil
16
docx

Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 21.03.2017 16.04.2017 arvestatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides on laialdaselt kasutusel ensümaatiline meetod, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele β,D- glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul.

Keemia
Labori töövõtted-Kordamisküsimused
23
pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO​2​ saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO​2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO​2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO​2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO​2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO​2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on si

keemiast laialdaselt




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun