Kas öko-Eesti on utoopia? Ökoloogia on iga riigi tähtis küsimus. Viimasel ajal väga paljud hakkasid mõtlema meie ümbritseva maailma puhtusest. Aastatega rohkem mõeldakse ökoloogilise katastroofi peale ja sellest vältimisest viisist. Ühest poolest, tänapäeval väga palju tehakse selleks, et Eesti oleks võimalikult rohkem ökoloogiline. On olemas ökokogukondi, sotsiaalkampaaniaid, reklaami, palju asju, mis panevad inimest mõtlema sellest rohkem. Selles, et olla säästlikumad maailma vaadest, on rohkem plusse, mis on väikesed ja rutiinsed, aga tähtsad igapäeva elus. See säästab raha ja teeb kindlaks energiat koguaegset kättesaadavust. Kui rohkem osa inimest hakkab mõtlema ja tegutsema selles pooles, siis öko- Eesti on teoorias võimalik ning selle olemasolu annab palju võimalusi. Teisest küljest, ökoloogia on raske küsimus ning mitte kõik inimesed teavad ja saavad aru selle tähtsust
MILLEKS MULLE FILOSOOFIA? Mina arvan, et filosoofia on see, mis paneb inimesed asjadest teisiti mõtlema. Kui keegi väidab, et maakera on ümmargune, aga kas nii siis tõesti on? Kui ise oma silmaga seda pole näinud, siis ei saa öelda, et maakera on ümmargune. Milleks mulle filosoofia? Usun, et mul on filosoofiat vaja, et ma hakkaks asjadest teisiti mõtlema. Ma ei saa uskuda kõike, mida keegi ütleb. Keegi võib mulle väita, et arvuti sees on kõvaketas, aga kui ma seda ise näinud ei ole, siis ma ei saa öelda, et seal on kõvaketas. Parim näide on minu jaoks jumal. Inimesed väidavad, et jumal on olemas, aga ma pole teda näinud oma enda silmaga. Kui inimene räägib mulle millestki, mida ta ,,ise" nägi või tundis, siis isik võib väga hästi mingi loo välja mõelda ja rääkida millestki, mida pole olemas
Analüüs Film algas suure pauguga, ehmatusega tõmbas see vaatajad otse Sinimägedele. Enne kui vaatajana jõudsin uue kohaga harjuda, hakkas tõsine lahing pihta. Väga ootamatult olin justkui ise lahingus. Lahingutseenid ning heli olid viidud perfektsuseni, kaameratöö oli lihtsalt super. Teatrilavalt tuntud noored näitlejad täitsid rolle nagu valatult. Sõda oli usutav ja hirmutekitav. Jäin mõtlema, kust nii palju sõitvaid tanke kokku saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis lasid vaatajal seljatoele vajuda. Pinge kadus vast liigseltki ära, näis nagu sõda kadus vahepeal ära. Dialoogid olid lakoonilised ning üsna ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kellest mingi hetk üks
tutvustamiseks, ning ennekõike teie südamele panemiseks rahvastiku vähenemise peatamist. Meie rahva iive on hetkel negatiivne, mis ei tule arvatavasti kellelegi üllatuseks. Kõik see oleneb ju tegelikult meist endist. Kahtlen, et meie seas on inimesi, kellele meeldiks, kui meie keel, rahvus ning kultuur välja sureks. Seetõttu peaksimegi midagi ette võtma. Ma ei taha öelda, et tuleb vara sünnitama hakata või midagi selle sarnast, kuid juba noore inimesena tuleb hakata mõtlema oma tervisele ning tulevikule. Võib küll olla tore noorena suitsetada, juua alkoholi ning elada ebatervislikku elu, kuid see mõjutab ju meie tulevikku? Eestis on hetkel sündimus 1000 elaniku kohta 10 inimest, kuid suremus on kolme võrra suurem. 1988- ndal aastal oli Eesti keskmine rahvaarv veel 1 561 900inimest, kuid praeguseks on see vähenenud umbes 200 000-nde inimese võrra. See on mõtlema panev arv, sest kui nii edasi
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toes Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb
vaid igaüks ise vastata. Sotsiaalreklaam on üks kõige silmatorkavam ja Eestis üks enim kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalset muutust taotlevates programmides. Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale. Sageli on sotsiaalsel reklaamil midagi ebameeldivat, ja just see tekitabki minule mingusugune psüühilise mõju, mis paneb mind sellele alateadvuses mõtlema. See võib olla kas väike reklaam või ülisuur. Kui see rekslaam on minujaoks aktuaalne, ei tekita see minujaoks suuri tundeid. Arvan, et sotsiaalreklaam mõjub minule, näiteks, kui reklaamida lastefonde ja lastehaiglate kampaaniaid, siis paneb see tekitama minus kaastunde. AIDS-i ja suitsu ja alkoholi reklaamid tekitavad minus hirmu. Tihtipeale just sokeeritakse inimesi mingisuguste õudsate piltidega,
Karin Valt 11.b Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust ,,Eksootika". Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranzi seinale. Seda lugedes, pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel. Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud ,,Photo Op". Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd
Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma. Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa
tüki abil joonistustele peale ka valged kõverad jooned, et teos paistaks pragunenud. Koloriit loob pigem efekti ja teos tundub lihtne, kuid see eest vägagi valmis ja sügavamõtteline. Arvan, et teoses pole pandud rõhku värvidele vaid just kujunditele ja selle pildi mõtte rõhutamisele See pilt on tehtud hoone seinale ja seda avalikku kohta. Ma arvan, et kunstnik valis koha selleks, et teost näeksid kõik ning ka teose eesmärk saaks täidetud, ehk siis panna inimesed selle asja üle mõtlema. Kuna see on tehtud välja maja seinale, usun, et see sobib väga hästi kokku ümbritsevaga kui on sügis ja lehed on hunnikus maas, inimesed käivad paksult riides, üleni sisse pakitud ja see kõik tundub nii masendav, seega sobib selline kurvemat teemat puudutav teos just masendavale elule taustaks. Ma arvan, et teose suurus on väga hea, kuna vahel on väiksed asjad paljud tähtsamad kui suuremad asjad. Ja see suurus ongi asjaga kaasas käiv, seda ei ole vaja kuulutada suurel
3. Romaani kirjutades olevat Wilde võtnud eeskuju paljudelt kaasaegsetelt autoritelt. Film tekitab rohkem või vähem otseseid assotsiatsioone mitmete kirjandusteostega. Missugustega? Selgita milles seisneb seos ja kuidas see filmi mõistmist avardab. Oskan ehk ainsa näite tuua Faustist, kus Faust ka sõlmis Mefistofelesega lepingu nagu Dorian. Faustis lihtsalt oli Mefistofeles eraldi tegelane, aga Dorian Grays pidi ta ise juurde mõtlema. 4. Missuguste tänase inimese probleemidele paneb Doriani lugu mõtlema? Arutle nende üle. Dorian Gray lugu paneb mu mõtlema eneseimetlusele ja egoismile. Tänapäeval on tihti nii, et inimesed ei näe kedagi teist enda ümber, on endasse armunud nagu Narkissos oma peegelpilti. See omakorda sunnib neid tegema valikuid ja otsuseid, mis tõukavad nad eemale kõigist inimestest enda ümber, välja arvatud endast muidugi. Mul oli sõber, keda kahjuks enam ei ole
Näituse külastus Külastasin 25.05.17 Tallinna Kunstihoonet. Seal oli näitus ,,Globaalne kontroll ja tsensuur". Ma ei ole varem seal hoones käinud, see oli minu esimene kord. Ütlen ausalt, et jätsin selle külastuse viimasele hetkele, seega käisin esimesel ettejuhtuval näitusel. Tuli välja, et see oli hea valik sinna minna. Näitus oli põnev ning väga mõtlema panev. Näitusel oli erinevate loojate teoseid. Nagu näiteks Bernhard Serexhe, Livia Nolasco-rozsas, James Bridle ja teised. Kõik teosed olid erinevad ning huvtavad aga minu arvates neid kõiki sidus üks märksõna- jälgimine. Ma seletan seda siis lahti nii, et kõik mida me teeme või kus me käime on teada. Igalpool ümbritseb meid kaamerad ning internetis on kõik informatsioon meist üleval. See pani mind väga palju mõtlema
stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben,
,,Õpetame lapsi mõtlema" Robert Fisher Raamat ,,Õpetame lapsi mõtlema" on kirjutatud kõigile, keda huvitab see, kuidas õpetada lapsi mõtlema, probleeme mõistma ja lahendama. Raamat annab ülevaate mõtlemisoskuse õpetamise peamistest mõistetest, meetoditest ja uurimustest. Eesmärgiks on esitada ülevaade kaasaegsetest viisidest, mille abil saaks nii kodus kui koolis õpetada lapsi iseseisvalt lapsi mõtlema. Raamatus on ära toodud järgmised mõtlemisõpetuse aspektid: loov mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi lahendamine, instrumentaalne rikastamine, filosoofia lastele, mõtlemise õpetamine: keel ja matemaatika, mõtlemise õpetamine õppeprogrammi kaudu. Autor Robert Fisher on Burnelli pedagoogikalektor. Ta on õpetanud igas vanuses õpilasi nii Inglismaal kui ka mujal ja olnud ka algkooliõpetaja. Ta on enam kui 20 õpetajatele või lastele mõeldud raamatu autor või toimetaja.
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Võib ju olla,et vahel tuleb teha midagi, mis võib ju ühest küljest olla päris meeldiv, kuid teiste silmis see hea ei paista. Alati peab mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, et vältida hilisemat kahetsust. Inimesed toovad enese ja teiste heaolu nimel sageli ohvreid. Karmimalt öeldes, nad on valmis ära kasutama kõikvõimalikke vahendeid, et neil ainult parem oleks. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui need juba käes on. Nagu E. Vilde teoses "Mäeküla piimamees", tahtis ka Prillup paremat elujärge ning õhutas Marit mõisahärrajuures käima. Härra Kremer andiski Prillupile piimatalu, kui Mari lõpuks nõus oli. Aga uus ja väliselt helgem amet ei pruugi alati nii lihtne olla kui paistab. Ka Prillup hakkas kahetsema, et oli nõus Mari teise mehega jagama, aga Mari ise oli nõus olnud. Ta tahti samuti, et teistel parem oleks. Oli see kõik siis seda väärt?
Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml".
Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Kallid kuulajad! Täna oleme me siia kogunenud, et rääkida taas oma kallist kodumaast. Eesti Vabariik saab 91. aastaseks. Täna, seda tähtsat päeva tähistades peame me eelkõige mõtlema oma esivanematele ja neid tänama. Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta
Olulisemaks probleemiks antud saatelõigus oli minu silmis see, kas juba teist nädalat kestnud streigi põhjused on ikka piisavalt selged ning kas need ka väärivad toetust. Lisaks tooksin enda silmis olulise küsimusena välja ka selle, kuidas oleks võimalik peatada meditsiinitöötajate väljavoolu oma kodumaalt. Tõstatatud küsimus algatas külaliste vahel elava diskussiooni. Antud saate kontseptsiooniks oli minu arvates panna inimesed mõtlema küsimustele, mis puudutavad streigi varjatumat poolt. Vaatasin saadet ning hakkasin mõtlema sellistele streiki puudutavatele küsimustele, mis enamusele rahvale ehk teemaga vaid pealiskaudselt kursis olevatele inimestele on võõrad. Saate sõnumiks on kaasata vaatajaid meie enda riiki puudutavatesse päevakorralistesse probleemidesse. Olen veendunud, et minu puhul sai saate peamine eesmärk, panna kaasa mõtlema, absoluutselt täidetud.
Mida andis mulle A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"? 1. Teos pani mind mõtlema, et äärmiselt oluline on mõelda sellele, kuidas teised inimesed minu jutust ja tegudest aru saavad. Ma võin ju mõnikord nalja visata kellegi kulul, kuid see, kelle kulul ma nalja tegin, võib aru saada sellest kui solvangust või isegi kui tõsiasjast. See võib endaga kaasa tuua selle, et väikesest asjast võib tekkida väga palju ebavajalikke sekeldusi ning arusaamatusi. 2. Teost lugedes sain ma aru sellest, et kui paljud noored lahkuvad kodust tegelikult uut
vanuse alusel eeldada võiks. Sageli nõuab tööde koostamine oskuste omandamist, mida õppekava ette ei näe. "Enda jaoks on nad väga palju uut teada saanud,“ sõnas Tuisk saates "Terevisioon.“ Tuisk tõi välja ka teadustööde koostamise olulisuse. Näiteks õpivad nad sellega oma aega pikaajaliselt planeerima – kui tavalised kooliülesanded kestavad harva kauem kui nädala, siis uurimistööd tegid õpilased pool aastat. Teisalt õpivad nad eesmärke seadma ja välja mõtlema, kuidas nendeni päriselt jõuda, mida tavaliselt pole koolis vaja, sest sulle antakse ülesanne ette ja pead selle siis ära lahendama. Siin peavad nad ise ülesande välja mõtlema ja siis välja mõtlema, kuidas seda lahendada,“ Kokkuvõtteks tõi Terje Tuisk välja, et teadustöödest endist ei pruugi otseselt midagi edasi saada, annavad need samas õpilastele aimu, kas valdkond, mis neile hetkel huvi pakub. 1 3
AUF + akk. aufpassen järele vaatama freuen - rõõmustama warten ootama AN + akk denken mõtlema glauben uskuma NACH + dat. fragen ütlema, küsima suchen otsima FÜR + akk. interessieren huvituma brauchen vajama entschuldigen vabandama BEI + dat. anrufen helistama bewerben taotlema arbeiten töötama informieren informeerima entschuldigen - vabandama MIT + dat. spielen mängima telefonieren helistama sprechen rääkima vergleichen võrdlema einverstanden sein nõustuma aufhören lõpetama ÜBER + akk. diskutieren arutama
Raamat, mis pani mind mõtlema ,,Oliver Twist" Raamatu ,,Oliver Twisti" tegevus toimub 19. Sajandil Londonis ja selle läheduses. Sellest raamatust saab väga põhjaliku ülevaate sel ajal esinenud sotsiaalsetest probleemidest, eelkõige sotsiaalsest kriitikast vaeslaste ja alamkihi inimeste suhtes. See on raamat, mis pani mind mõtlema. Vaeslaste elu oli tol ajal Inglismaal väga raske. Neist ei hoolitud, neid koheldi nagu orje ja kõrgemast klassidest inimesed kasutasid neid oma kasuks ära. Neid vaeseid inimesi koheldi, nagu oleksid nad kõigile koormaks ning pigem taheti neist lahti saada. Siinkohal võib tuua raamatust näite, kus võeti vastu otsus vaestemaja hoolealuste toiduportse vähendada, kuna neile paistis, et vaestemaja oli vaeste jaoks avalik lõbustuspaik, kus nad said iga päev hommiku-, lõuna- ja
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi.
Igapäevaselt ennast sellisele tööle sundida on väga raske, sama on ka õppimisega. Eriala, mis endale ei meeldi on raske omandada. Mina ei kujuta ette ennast programmeerijana. Selle ameti palk on hea, sellel erialal on palju töökohti, aga kui inimene ei oska teha seda tööd ja ei saa midagi aru sellest, siis ei tule ka kuskilt palk. Töötajaid valitakse ikkagi nende oskuste mitte ainult hariduse järgi. Pere mõjutab ka omajagu minu valikuid, sest tööd valides peaks mõtlema sellele, et kus seda tööd leidub. Kui valid eriala, millele on tööd või mida saab õppida 150km kaugusel kodust, siis tuleb teha valik. Kas kolida või leida mõni sobivam eriala. Kui inimene on üksik, siis on tal lihtne. Aga paljud naised, kes soovivad minna hiljem kõrgkooli, kellel on lapsed, peavad mõtlema ka oma perele. Mina olen inimene, kelle tujud ja tahtmised muutuvad nagu ilm. Ükspäev soovin minna õppima raamatupidajaks, teine päev köidab mind aga hoopis arsti amet. Olen
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi.
seal kasvava roosiga. Rännakul läbi mitmete planeetide kohtab ta veidraid inimesi- kuningat, joodikut, uhkeldajat, ärimeest, laternasüütajat ja maadeuurijat. Lõpuks jõuab ta planeedile Maa, kus ta kohtab rebast, kelle ta ära taltsutab ja kellest ta sõber saab. Viimane õpetab talle mis on tegelikult tähtsaim siin maailmas. Tänu rebasele ta lõpuks mõistabki, et kui väga ta oma roosi ja kodu tegelikult igatseb ja armastab. See raamat pani mind mõtlema. Kohe väga sügavalt mõtlema, mis on tegelikult elus tähtis. See raamat õpetas mulle, et ainult oma südamega näed sa hästi. Nii nagu Väike prints ütles, et tänapäeva inimesed tormavad koguaeg igale poole ning nad on kogu selle tormamise käigus unustanud kuhu nad tegelikult jõuda tahavad. Nad kiirustavad ja kiirustavad teadmata kuhu, sest nad ei oska vaadata enda sisse ja näha, kuhu nad tegelikult jõuda tahavad. Nad ei oska vaadata asju läbi oma südame. See raamat võib
Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored mehed, pole saanud võimalust muule elule, neil pole olnud võimalust luua perekond, käia tööl, saada lapsi, nende kogemused piirduvad surma ja tapmisega. Samuti esinevad raamatus detailsed kirjeldused inimeste kõhklematust tapmisest tekitas kõhedust, inimesi tapeti julmalt, kõhklemata kellegi mahalaskmisel, mida oli kohati ebameeldiv lugeda, kuid kokkuvõttes oli üpriski huvitav lugemiselamus. "Meie teadmised elust piirduvad surmaga."
Rahva ees esinedes pabistan ja sõnad jäävad Kui võimalik, peaksin teksi ennem läbi kurku kinni- hakkan tähti vahetama või harjutama või kuidagi endale enesekindlust lihtsalt paristama juurde lisama Olukorrad, kus ma pean oma arvamust Mõnikord saab ennast välja vabandada, aga avaldama, aga ei oska, tekitavad piinlikkust, kui tõesti peab vastama, siis peab ruttu sest siis ma hakkan pikalt mõtlema ja tekib midagi välja mõtlema. grupis vaikus.
Vene keel. , . , - , , . . , , . , , , . . , - . . , , . . ? : , , , , . . ! Inimene ei mõtle oma tervisest, kuni ta on terve. Ja ainult siis, kui midagi valutab, hakkab ta mõtlema sellele, kuidas taastada tervist. Meie ajal on inimestel kiire elutempo. Nad ei jõua süüa hommikusööki, päeval toituvad valesti, liiguvad vähe ja on vähe värskes õhus. Mitte kõik inimesed teevad ja mitte alati jõuavad valmistada maitsvat ja kasulikku kodust toitu. Seetõttu on lapsed harjunud sööma hamburgereid, jooma Coca-Colat ja limonaade. Aga see pole kõige tervislikum toit. Paljud inimesed tarvitavad alkoholi, suitsetavad, võtavad narkootikume. Kõik see nõrgendab meie
veel tasuta kaasa saab, aga tegelt on kõik need asjad sinna hinna sisse ära paigutatud. Minu arvatses ei tasuks osta kõike mida pakutakse meedia kaudu inimestele. On suur võimalus, et saad sealt petta ja hiljem tagastada pole võimalik. Tuleks osta kõik vajalik ikka poest kus saab kvaliteetseid asju. Meedias räägitakse pidevalt hirmutavaid asju mis paneb inimesed hirmualla. Räägitakse maailma lõpust, kuritegevusest ja majanduslangusest. See mõjutab inimeste elu ja paneb mõtlema neid kuidas käituda. Eriti jutud maailma lõpust panevad inimesi mõtlema kuidas hoida rohkem loodust ja kuidas vähendata saastamist. See on väga hea, et inimesed hakkavad sellest mõtlema. Kui räägitakse kuritegevusest siis inimesed muutuvad ettevaatlikumaks ja tarvitavad rohkem ohutuse abinõusi. See vähendab omakorda kuritegevust ja inimestel muutub elu ohutumaks. Meedia kaudu mõjutavad inimesi ka poliitikud enne valimisi oma lubatustega
13.02.12 Eesmärkidest Inimese elu on lühike ja möödub üsna kiiresti. Tänapäeval lähevad lapsed juba kuue- või seitsmeaastaselt kooli. Kaheteistkümnes klass lõpetatakse ja ollakse juba üheksateist. Noor peaks mõtlema juba varakult, mida elult tahta ja mida oma haridusteega peale hakata. Missugused on võimalused ja riskid, et saavutada elus omad eesmärgid? Selle küsimuse üle mõtisklevad paljud noored. Näiteks Tartus on võimalik õppida arvutiehitust, õigusteadust, politoloogiat ja palju muid huvitavaid harusid. Sellega kaasneb nii palju küsimusi: elukoht, vahendid, kas tegelikult tahetakse õppida, kas kooli kõrvalt tööd
Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest. Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole see levinud, kuna noortele on rakendatud väga suur koormus. Teost vaadates tekkis tahtmine aega maha võtta ja samasugusesse kohta sattuda. Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik. Vaade mis võib talveaia
Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koostamine ergutab juhte ette mõtlema, probleeme ennetama ning mõtlema, kuidas probleeme võimalusteks muuta. Eelarvestamise tugevusteks on see,et ta aitab organisatsioonil püstitada oma eesmärgi, otsustada millised tegevused on organisatsioonile vajalikud ja millised ei ole. Eelarvestamine suunab mõtlema läbi oma strateegiaid, tooteid ja turgu ning aitab ressursse jaotada sihipärasemalt. Kindlasti eelarvestamise plussiks on personali motiveerimine. Kui töötajaid
Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus paljudele inimestele kättesaamatu, kas siis vaesuse pärast või siis mõnel muul põhjusel, siis tänapäeval on kohustuslik lõpetada põhikool. Kool on koht, mis arendab meid igas mõttes. Ta annab kindlust, paneb mõtlema sellele, millele esmapilgul ei mõtle ning annab ettevalmistuse edasiseks eluks. Omast kogemusest võin öelda, et see tõesti nii on. Eriti gümnaasiumis olemine on pannud mind mõtlema elu mõttele ning sellele, kui palju on tegelikult huvitavaid fakte, mida ma enne ei teadnud. Õpilaste tunnustamine on koolielu juures tegelikult väga oluline. Hea sõna on see, mis paneb iga ühe kas või hetkeks naeratama või tundma seda, et ta saab hakkama. Tunnustamine
Tallinna Tehnikaülikool Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust? Essee Tallinn 2012 Sisukord: Eesmärk: Eesmärk on panna inimesi mõtlema, millise eluviisiga nad praegusel ajastul on harjunud toimetama. Võtta vaatluse alla oma pahede intensiivsuse ning hetkeolukorra. Panna inimesi oma ning inimkonna tuleviku peale pingsamalt mõtlema. Põhisõnum: Hetkeolukord pahede vaatevinklist pole kõige hullem, kuid alati saab paremini. Igaüks peab oma vigadest ise aru saama ning seejärel nende parandamiseks midagi ette võtma. Maailma parandamiseks peab esialgu ennast käsile võtma, seejärel mõelda suuremas plaanis. Essee Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust?
lugejale midagi peale, vaid tehes kõike õigel määral. Kirjandus ei tohi lugejat solvata. Sõnum on see, mida peab kirjandus endaga kandma. Kui ma loen läbi raamatu, novelli, lühiteksti või midagi muud, tahan ma, et see peidaks endas mingisugust sõnumit. Ei peagi olema nii, et see oleks kindel sõnum, mis peaks igaüheni jõudma, vaid, et igaüks leiaks endale midagi sellest kirjatükist, sest kui ma loen ja see loetu ei pane mind kuidagi mõtlema ega anna mulle mingisuguseid uusi teadmisi, siis ma leian, et see polnud just kõige parem lugemine. Ilmselt siit lähebki minu jaoks piir kirjanduse ja mittekirjanduse vahel. Ma ei loe kirjanduseks kirjutatut, mis on sisutühi ega anna mulle midagi uut. Sellise loetud teksti unustan ma õigepea. Kirjandus aga on midagi sellist, mis vajadusel kõlab kõrvus veel päevi, aastaid hiljem. Ta peaks ikkagi avardama maailmapilti, tekitama emotsioone ja kõige enam -
olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus: Filmi vaatamine ei olnud vastu, kuid kahjuks pidin vaatama subtiitriteta, mis raskendas sisu aru saamisest. Peale vaatamist avastasin alles et subtiitreid saab ka valida.^ Film oli väga huvitav ja mõtlema panev, kui erinev ja kui raske oli 13.saj elu praeguse eluga. Mingil määral tehti eestlased ka lolliks, kuna nad andsid rasketel hetkedel tihti liiga kergelt alla ja ei mõelnud korralikult asjade üle mis oleks võinud aidata, kuid Uru suutis nad mõtlema panna ja tegutsema. Ning lõpuks lõppes kõik hästi.
REKLAAMIDE ANALÜÜS Sotsiaalreklaam helkurireklaam http://www.youtube.com/watch?v=VG0JwZKkhqk&NR=1 Reklaami näidatakse telekas, kust paljudpaljud inimesed seda näevad. See on ka kuuldav raadiost, kust paljud seda kuulevad. Reklaam on küll sokeeriv, kuid heamõtteline reklaam peabki inimesi mõtlema panama. Reklaam on tehtud võimalikult ilusaks. Reklaamis pole verd, mis võiks panna mõne inimese end halvasti tunda. See on õpetlik, mis peaks panema inimesi helkurit kandma. Samuti paneb see mõtlema sellele, mida teised tunnevad, kui Sind enam pole. Vabalt valitud reklaam Elioni digiTV reklaam http://www.youtube.com/watch?v=MTT3Zdv_M7Y See võib panna mõne inimese reklaamis tehtut järgi tegema, kuid
Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma tööstustooteid toota nii, et mõeldakse mitte ainult firma kasumile, vaid ka sellele mis moodi on ülesse ehitatud tootmine keskkonna mõttes, et see ei oleks keskkonnale kahjulik. Sellest arenes edasi Grainger-i põhimõte, eelkõige tuleb mõelda järgnevatele generatsioonidele ja sellele, kui suure jalajälje jätab tööstustootmine keskkonnale. Ettevõte hakkas arendama kahte peamist suunda. Esimene
kurt, langeb Daniel osaliselt masendusse ja hakkab kokutama ning kuulma hääli oma peas, sest ta kardab Billy’t oma elust kaotada. Tüdruksõbra soovitusel saab Billy endale töö, mis seisneb turvakaamera lintidelt huulte lugemist. Billy on huultelt lugemises eriti hea ja seega saab ta aru enamusest, milles kodus räägitakse. Seevastu on aga tema tüdruksõber just osavam viipekeeles. Selle tööga läks Billy aga hoogu ning hakkas ise jutule juurde mõtlema, millele jõuti lõpuks jälile. Teose lõpus kuulutab Billy dramaatiliselt oma perele, et teda ei võeta peres kuulda ja talle ei sobi see, seega ta lahkus mõneks ajaks kodust. Billy otsustas peagi ikkagi ümber ja tuli tagasi koju, sellega ka lugu lõppes. Kõik näitlejad täitsid oma rolle hästi, kurdi mängimine oli väga edukalt õnnestunud, ei ole märgatagi, et tegelikult inimene pole kurt. Oma rollidesse oldi sisse elatud ning väljendati tegelaste iseloomujooni
eeskuju võtame. Milline oleks siis see kõige parem õpetaja- eeskuju, see inimene, keda mina oma elu jooksul kohata tahaksin, tunda tahaksin? Minu unistuste õpetaja oleks keegi, kes meenutaks Vana-Kreeka õpetlast. Ta esitaks õigeid küsimusi, kuid mitte kunagi ei ütleks vastuseid. Ma arvan, et küsimused on olulisemad kui vastused, sest ilma küsimusteta ei saaks olla vastuseid. Küsimused panevad inimesed mõtlema, mõtlema vastustele. Näiteks Vana-Kreeka õpetlastel oli kombeks vastata oma õpilaste küsimustele küsimustega, sest see pani õpilased mõtlema. Iga küsimus, mis õpetlaselt küsiti, sai vastuseks uue küsimuse, kuid selles uues küsimuses oli alati vihje vastusele. Nii kasvasid inimesed, kes oskasid küsida iseenese küsimuste kohta küsimusi, et leida õigeid vastuseid. Et ISE leida õigeid vastuseid- sest ise millegi avastamine, järelduste tegemine
Tänapäeval on palju harituid inimesi, kes teavad, millised on Eesti ja ka välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed
armastus, vägivald ning narkootikumid. Noored, kes on äsja astunud allakäigutrepi poole, loodavad, et kõik lõppeb peagi, kuid see pole nii. Enne hakatakse neid ähvardama tapmiskatsete ja muu seesugusega, mis ohustavad ka noore inimese lähedasi. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. Just seesuguse põhimõttega suutis film ka mind panna mõtlema, et mis mulle elus kallis on ning mida rohkem sellele mõelda, seda vähem neid asju on. Peamiselt olengi hakanud mõtlema oma sõprusringkonna peale, mis on küll suur, kuid kalleid inimesi leidub seal vähe. Film põhineb küll raamatul, kuid kogu filmi ülesehitus oli väga põnev ja kaasahaarav. Olulisel kohal olid kindlasti vägivallastseenid, mis olid nii reaalsed, et vaataja, kes end tegelasrolli sisse elas, võis seda valu ka enda kehal tunda
Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline iseenesest lihtne sündmus pani ning tahtma lugeda, sest mind hakkas huvitama, mis siis lõpus ikkagi saab vanamehest ja kalast. See raamat on jällegi erinev sellest, mida ma varasemalt lugenud olen. Kuid mõningasi paralleele võib tuua teosega ,,Godot'd oodates", kus on samuti väga minimaalsete sündmustega edasi antud väga palju. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teos pani mind mõtlema sellele, kui lihtsasti võib suure töö ja vaeva sekundiga minema pühkida. Vanamees nägi kõvasti vaeva, et hoida kalast kinni. Ta kannatas valusid kätes ja seljas ning kala tõttu läks vanamees paadiga ka kodusadamast väga kaugele. Lõpuks õnnestus tal kala kätte saada, kuid siis tulid teised haid, kellega küll vanamees võitles, kuid haid võtsid vanamehel ikkagi tema saagi. ,,Ta jäi viivuks seisma ja
Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad. Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene, autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa. Lavastus oli suhteliselt hästi tehtud,sest see paneks kasvõi hetkekski mõtlema iseka inimese kelle jaoks eksisteerib ainult tema ja maailm. Minule endale tegi lavastus alguses palju nalja aga asja süvenedes jõudis sõnum kohale,mis pani tegelikult mõtlema, mis toimub meie ,,heaolu riigis". Seal oli hästi välja toodud kuidas valitsus,Eesti riik ja kogu maailm väldib seda tohutut probleemi,mis puudutab meid kõiki ja häbitunde puudumisest. Tänapäeval on esikohale tõusnud raha,kedagi enam ei huvita see kas me elame paari aasta pärast,loeb
Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus. See on väga huvitav lause, kas pole? Paneb mõtlema... ja mõtlemise käigus tekivad mõtted ning nendest mõtetest peaksid teoreetiliselt tekkima teod. Tegudest kujuneb aga saatus. Ja nii see mõte meie elu ja saatust aina vormibki ringiratast. Ikka mõte, tegu ning selle tagajärjel kujunev saatus. Mõte on see, mis meid tegutsema paneb. See tuleb ei kuskilt ning väljendub ei tea millega. Vahepeal teeme me asju, mida ei kujutaks ennast ette tegemaski ning kui me parasjagu ise ei
Inimese tervis Eesmärk: Panna inimesi mõtlema, kui oluline on inimese tervis ja, mida peab inimene tegema, et elada tervislikult. Põhisõnum: Tänapäeva kiire elutempoga inimestel pole aega oma tervisele tähelepanu pöörata ja kui tervis on kehv, siis on inimesel elus raskem hakkama saada. Selleks, et tervis oleks korras tuleb inimesel oma tervisele tähelepanu pöörata. Lugeja peaks lugema minu kirjatööd, sest see annab vajalikku informatsiooni ja paneb inimesi mõtlema oma tervise üle. Lugeja saab teada, et tervis on kõige alus, inimese kõige kallim vara ning ilma terviseta on raske elus läbi lüüa. Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Tervis on inimesele väga vajalik ja sellepärast on tervis ja tervislik elusviis väga aktuaalne teema. Toon välja tervist mõjutavaid tegureid ja tutvustan ka vaimse tervise olulisust. Esitan probleemi:
" · ,,Kättemaks on verivorst." · ,,Sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta." · ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud." · ,,õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." · ,,Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?" · Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema. 4. Arvamus Minu arvates oli see raamat erakordne. Selles oli kogu aeg põnevust, mõningatel hetkedel kurbust ja rõõmu ning piisaval hulgal ka vestlusi ja seletusi. Ma olen enam kui kindel, et selle
pole munadega mingit seost. · Ma arvan, et ilmselt polegi inimesel võimalik abstraktsest mõtlemisest pääseda, sest igaühel meist on oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Valgustatus on isemõtlemisoskus, mida paljud püüavad kas oma laiskuse või arguse tõttu vältida. Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus. Minu arvates seisneb nende kahe teguri tähtsaim erinevus nende allikates. Laiskus johtub inimesest
Tahan liigelda ohutult Tahan liigelda ohtult- see on hea lause, mis paneb kohe mõtlema. Liiklus ei kao kuhugi ning ka selle ohutus mitte. Liiklusest kõrvale vaadata ei saa ning seetõttu on vajalik liiklust tunda ja teada kuidas ohutult käituda. Kuid kas mina saan liigelda ohutult? Eesti liikluskultuur ei ole just parim, kuid on ka hullemaid. Kummitab ikka küsimus, kas mina saan liigelda ohutult, jään siin sügavalt mõtlema. Ma ei tunne seda, et ma astun liiklusesse ja võiksin end lõdvaks lasta. Kuid see peaks nii olema. Elu on lühike ja seetõttu peabki olema äärmiselt ettevaatlik. Kõikjal on reklaamid ,,Kanna helkurit," ,, kinnita turvavöö," ,, kiiruspiirang 50," kuid sellest jääb ikka justkui väheks. Inimestel puudub ohutunnetus või on see mõtlemine ,, minuga ei juhtu midagi"- ei tea ning seda ei teagi keegi.
Selleks, et loodus oleks ilus ja puhas peab eelkõige ise palju vaeva nägema. Loodus peaks olema sama puhas kui on sinu kodu. Tuleb elada säästlikult, ning mitte liiga palju tarbida. Väga hea moodus loodust korras hoida on taaskasutada asju ehk saata nad rohelisse ringi. Kõigile inimestele meeldib olla puhtas kodus, aga miks siis ei võiks ka loodust puhtana hoida, kui inimestele meeldib puhtas looduses elada. Selleks, et loodus oleks puhas, peab mõtlema ja elama ökoloogselt. See tähendab, et tuleb ära hoida põhjus, mitte hiljem likvideerida oma tagajärgi. Üks peamisi tegureid, mis loodust saastab on ületarbimine. Inimesed peaksid mõtlema, kui palju nad tarbivad ja kas on võimalik kuidagi mingi ebavajaliku asja tarbimist vähendada. Inimestel peaks olema mõtestatud tarbimine, mis tähendab, et inimene peaks tarbima, et elada, mitte elada, et tarbida. On ka teisi võimalusi oma ümbrust puhtana ja ilusana hoida
annaabi.ee 
