Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesmärkidest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugused on võimalused ja riskid et saavutada elus omad eesmärgid?
13.02.12
Eesmärkidest
Inimese elu on lühike ja möödub üsna kiiresti. Tänapäeval lähevad lapsed juba kuue- või seitsmeaastaselt kooli. Kaheteistkümnes klass lõpetatakse ja ollakse juba üheksateist. Noor peaks mõtlema juba varakult, mida elult tahta ja mida oma haridusteega peale hakata. Missugused on võimalused ja riskid , et saavutada elus omad eesmärgid?
Selle küsimuse üle mõtisklevad paljud noored. Näiteks Tartus on võimalik õppida arvutiehitust, õigusteadust, politoloogiat ja palju muid huvitavaid harusid. Sellega kaasneb nii palju küsimusi: elukoht, vahendid, kas tegelikult tahetakse õppida, kas kooli kõrvalt tööd leidub, kas on võimalik leida erialast tööd pärast kooli lõpetamist. Eesti on väikeriik. Siin ei ole suuri arvutitööstusi ega tarkvarafirmasid. Tänapäeval on vaja edukaks karjääriks ja õnnelikuks eluks põhiliselt haridust ja raha. Oma elus tippu jõudmiseks, peab inimene juba noorena mõtlema põhjalikult oma tulevikule. Ühe inimese eluiga on maailma mastaabis väga lühike. Elu on kiire ja maailm muutub sama kiirestiö. Iga samm võiks olla läbimõeldud. Võime ju mõelda sellest, et tulevikus tahame olla mõne suurfirma juhatajad kas Eestis või siis mujal maailmas. Paljud noored on jõudnud elus oma haridustee- ja karjääriga kaugele tänu sellele, et on oma lati nii kõrgele tõstnud.
Võimalused õppimiseks on viimaste aastakümnete jooksul aina paranenud . Loodud on rahvusvahelisi haridusühendusi, et edendada noorte haridusteed. Noortele antakse võimalusi arendada ennast väljaspool oma kodumaad kas pikemas või lühemas perspektiivis. Kui noor ise õppida viitsib ja teab, mida ta saavutada tahab, on kõik võimalik. Igal asjal on oma head ja vead. Loomulikult on väga tore saada tarkusi mõnest teisest keskkonnast – kaugelt kodumaalt või mõnest naaberriigist. Probleemiks võib osutuda aga materiaalne pool. Paljudel tarkadel ja hakkajatel õpilastel pole lihtsalt vahendeid, et lubada endale kohta Cambridge ’i või Harvardisse. Kurvaks teeb see, et noored ei saa omandatud haridust arendada mujal. Muidugi on võimalik ka kodumaale , Eestisse jääda ja õppida Tallinna või Tartu ülikoolides.
Vahel ei ole olulised kallid paberid , millel on kirjas, kui kõrge haridus mõnel inimesel on. Enne oma elu alustamist ja nö pesast lahkumist , õpib noor ennast tundma ja leiab, kelleks ta tahab saada. Mõni soovib olla mõne firma juhataja, kellega meeldib tegeleda dokumentidega, teine aga ehitaja, kellele meeldib rohkem füüsilise pingutusega seotud töö. On ka inimesei, kes soovivad näha kindlat lõpptulemust töö lõpuks. Sellist tüüpi inimesed on näiteks arhitektid ja insenerid .
Eesmärkide saavutamiseks elus peaks inimene läbi mõtlema oma sammud ning aru saama, mida ta oma elult soovib. Tuleks valida võimalikult hea haridus ning leida sobiv töökoht soodsas piirkonnas. Inimene võiks ise hoolt kanda oma tuleviku eest ja pingutada eduka tuleviku nimel.
Eesmärkidest #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor feinn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................

Pedagoogika
Haridussüsteem Suurbritannias
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................

Inglise keel
Talendijuhtimine
14
docx

Talendijuhtimine

· Juhid panevad süü nõrkadele töötajatele. · Töötajate rahulolu, motivatsioon ja pühendumus on madalad. · Probleemid töötajate värbamisel. · Probleemid töötajate lahkumisega. 5 3 Hea talendijuhtimissüsteemi tunnused · Sellega tegelevad ettevõtte juhid üle organisatsiooni (pole ainult HR osakonna asi), kusjuures rollid on selgesti määratletud. · Vajab tugevaid juhte. · Lähtub ettevõtte (äri) eesmärkidest, sisaldab läbimõeldult kõiki vajalikke aspekte alates ettevõtte brändingust kuni töötajate hindamissüsteemideni · Süsteemi edukust on võimalik mõõta ettevõtte äritulemustega. Juhid küll teavad, et talendijuhtimine on heade töötajate kinnistamise võtmetegur, kuid tegelikult paljud ettevõtted vaid "mängivad" talendijuhtimist. Paraku on vähem kui pooltel ettevõtetel olemas vormilised vahendid ja läbimõeldud strateegia, et

Talendijuhtimine
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime

Turundus
Lapse areng ja arvuti
16
doc

Lapse areng ja arvuti

LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä

Informaatika
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme

Nõustamine
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................

Uurimistöö
Koolistress
9
docx

Koolistress

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun