Instrumentaal muusika: 16.saj hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika üksteisest eralduma Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta sündis Leipzigis 22. mail 1813. Tema isa suri samal aastal, ema abiellus seejärel mehega, kes võis olla ka Wagneri pärisisa, seejuures juudi verd. Wagner sai ka ametlikku muusikaharidust, aga eelistas iseõppinud geeniuse imagot. Ta töötas mitmes teatris koormeistri või dirigendina, muuhulgas kapellmeistrina Riias, kust ta võlgades, passita, koos naise ja koeraga tormisel merel põgenedes sai väidetavalt tugeva tõuke "Lendava hollandlase" kirjutamiseks. Wagner tegi ka ooperireformi , mis seisnes selles ,et : 1.Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2
Vene muusika,Mussorgski 1.Vene muusika 19.saj. "Võimas rühm" * Kunsti viimine rahva sekka. *Pole süsteemset muusikaharidust, puudub konservatoorium(19.sai II p). Arutleti, kas konservatoorium on üldse vajalik. * 1862a asutati Peterburi Konservatoorium, eestvedajaks Anton Rubenstein *1866a Moskva konservatoorium, Nikolai Rubenstein *Anton Rubenstein- Nikolai vend, juut, muusikuna imelaps, suurepärane pianist. Venemaal oli ta hea pianist, dirigent, helilooja ja õppejõud konservatooriumis. Kirj sümf ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five.
laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast?
tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule
Q_AUICigB&biw=1366&bih=662#imgrc=gQirv74W-jxvnM: on viljatuse tants, seda tantsivad paarid kellel on paindumatud vaagnalud ja kiired jala liigutused. Jorge Peña Hen (1928-1973) Jorge on Tsiili helillooja. Ta tegi lugematuid orkestatsioone ja tööde kohandusi oma noorte muusikute jaoks. Aastal 1973 16.oktoobril kell neli tapeti Jorge kuna ta veenis reforme inimestele paremat muusikaharidust andma. Jorge kritiseeris ka eelnevate aasta kümnendate muusika hariduse saamist, sel ajal said sellist ahridust vaid vähesed. Peatselt muutusid tema teosed poliitiliselt võimsaks. Teosed: La Cenicienta-ooper Coronacion-ballett Meie arvamus Tsiili kultuur ja muusika on väga omapärased ja tantsitakse huvitavaid tantse. Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili https://www.thisischile.cl/traditional-dances/?lang=en https://www.meloteca
.............3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul tasandil sätestatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja
väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) Muusikakasvatuses on tähtsal kohal laulmine, mida peetakse lastele kõige vastuvõtlikumaks musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel
Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11. Amet, mis andis õiguse oma kodulinnas tasu eest musitseerida (u 13.-19. Saj) Tsunfti kuuluv linnamuusik 12. Tallinna muusikaharidust edendas 17. Sajandil Gustav Adolfi Gümnaasiumi kantor J. V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17
Klahvpillidena olid: klavessiin, positiivorel, klavikord, orel. Instrumentaalmuusika 1. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblite loodud instrumentaalteos. 2. Kontsert- virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkerstrile loodud üks erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Johann sebastian Bach Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Ta vend andis talle muusikaharidust ning õpetas teda orelit mängima. Ta oli 2 korda abielus, tema 20 lapsest said 4 populaarsemaks kui ta ise, tema elupäevade lõpul. Elu lõpuperioodil jäi ta lühinägelikuks, peale operatsiooni jäi pimedaks. Ta teosed olid polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Peale ta surma unustati ta mõneks ajaks, 80 aastat hiljem taasavastati ta looming jällegi. Ta oli tuntud eelkõige orelivirtuoosina, ta looming oli väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne. Ei reisinud elu jooksul
varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid salmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappellat, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. 5. sajandi Itaaliast on pärit vanim kirikulaul, mida nimetatakse Milano piiskopi Püha Ambrosiuse auks ambroosiuse lauluks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal
Stiil mõjutas küll paljusid, kuid pärast I Maalimasõda see edasi ei arenenud. 4 2. Claude Debussy (1862-1918) Debussy oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam, teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas. Arvati, et 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud terves maailmas ühtegi heliloojat, kes poleks kas või korrakski olnud mõjutatud tema stiilist. Ta sündis Pariisis, kus omandas muusikaharidust Pariisi konservatooriumis. Võimaluse end 3 aastat Itaalias täiendada, andis talle Rooma preemia võit 1884. aastal kantaadiga ,,Kadunud poeg". Debussy esimeseks teoseks oli Stephane Mallarme luulest inspireeritud sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse Euroopa muusikas esimeseks impressionismi näidiseks
Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoos esines sageli ka linnapidustustel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidee ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike kuut kiiresti omandab
Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoor esines sageli ka linnapidsutusel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidele ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav
Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi
O ma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõ msatujulisena, kel jagus k õigi jaoks lahkust, julgust, julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti ,, Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!" Miina Här ma osales ka veel seltside asutamisel, juhtimises ja töös, kontsertide ja laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki edendada muusikaharidust ja kultuuri. Heliloojana paistis Miina Här ma sil ma e eskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 te ma loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais, m e e s, kui se gakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse e e st valiti helilooja 1939. aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriu mi auprofessoriks. Nüüdseks on Tartus ka Miina Här ma ni meline Gü mnaasiu m. Laulud jagunevad: 1
Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon
Oma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõmsatujulisena, kel jagus kõigi jaoks lahkust, julgust, julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti ,,Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!" Miina Härma osales ka veel seltside asutamisel, juhtimises ja töös, kontsertide ja laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki- edendada muusikaharidust ja kultuuri. Heliloojana paistis Miina Härma silma eeskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 tema loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais-, mees-, kui segakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse eest valiti helilooja 1939. aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Nüüdseks on Tartus ka Miina Härma nimeline Gümnaasium. Laulud jagunevad: 1. Isamaalised (,,Meeste laul" , ,,Enne ja nüüd" ) 2
) (Camp – kavatsuslik vastuolu sisu ja vormi vahel; liialdatud, afekteeritud, (enese) irooniline massikultuuri ja/või popkultuuri elementide kasutamine.) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel. Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996
varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust. 1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas: Nimetati saksa muusika isaks kuna ta olevat õpetanud heliloojaid "kirjutama saksa keeles". Tema looming on üks saksa keele pärasemaid muusika ajaloos. Õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures. Töötas suure osa oma elust Dresdenis Saksimaa kuurvürsti õukonnas. Kirjutanud esimese saksa ooperi ,,Daphne" Ei kasuta luteri koraali loomingu alusena.
üleriigilised õppekavad. Nendes on eriti täpselt välja töötatud nn. pilliõpetusosakondade muusikalise põhihariduse õppe-ja ainekavad. Antud õppekava läbimine on oluliseks eelduseks professionaalse muusikahariduse jätkamisele. Viimase 15 aasta jooskul on üha enam hakatud kasutama ka samas dokumendis sisalduvat nn. üldkultuurilise põhihariduse õppekava, mis annab võimaluse õppida instrumenti väiksema koormuse ja ainemahuga, andes seega võimaluse muusikaharidust omandada suuremale arvule õpilastele. Muusikakooli õppekavad koosnevad mitmest õppeainest. Pilliõpetust toetavad järgmised rühmaained: solfedzo, muusikalugu, koosmäng (orkester, ansambel, koor). Õpilasel on võimalik saada õpetust ka teisel ehk nn. lisapillil. Õpilase valikuvõimaluste suurendamiseks valmisid möödunud aastal õppekavad jazz/pop- ja pärimusmuusika valdkonnas. MUUSIKAÕPILASTE ARV 2002-2007[7]
varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli
Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes
sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise
heliloojate põlvkonna kasvatamisel. Kui suguvõsade uurijad kujundavad oma sugulaste põlvnemised puuks, siis Elleri õpilastest saaks kujundada koolkonna hiigeltamme, mille oksteks oleksid enam kui 60 väga erinevate suundumustega heliloojat nii sõja eel kui järel. Eller on olnud õpetajaks ka 12 maailmakuulsale Arvo Pärdile. 1971. aastal anti keskastme muusikaharidust pakkuvale Tartu muusikakoolile Heino Elleri nimi. Eller algas Ellerina ja jäi Elleriks oma loomingutee lõpuni. Joonis 2. Heino Elleri monument (A. Kuulbusch-Mölderi ja A. Murdmaa 1987) G. Otsa Muusikakooli esisel haljasalal Joonis 3. Noodid Kasutatud allikad: http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/00dets_m4.htm http://wwx.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu1.htm http://www.koolielu.edu
Glinka mõjutas oluliselt 19. Saj teisel poolel tegutsenud noori heliloojaid, keda hakati kutsuma „Võimas rühm“: 1. Mili Balakirev 2. Modest Mussorgski 3. Aleksander Borodin 4. Nikolai Rimski- Korsakov 5. Cesar Cui Kõik nad olid väga suure patrioodid. Teemadeks olid Vene ajalugu ja muinasjutud. Leidsid, et Vene muusika peab arenema Lääne muusikast sõltumatult, selle pärast eitasid klassikalist muusikaharidust- olid iseõppijad. Mängisid üksteisele oma loomingut ette ja analüüsisid seda koos. Kõigil oli ka mingi muu eriala. Mussorgski põhiteosteks on kaks ooperit: „Boriss Godunov“ „Hovanština“ Nendes ooperites on eriti tähtis roll kooril ja helilooja ise nimetas neid muusikalisteks rahvadraamadeks. Klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“. Esitatakse sageli ka orkestriga. Borodini peateos on „Vürst Igor“, kirjutas seda 18 aastat aga ei saanud ikka valmis, Korsakov
) (Camp – kavatsuslik vastuolu sisu ja vormi vahel; liialdatud, afekteeritud, (enese) irooniline massikultuuri ja/või popkultuuri elementide kasutamine.) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel. Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006)
mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. Tähtsus hilisemale keskaegsele kultuurile: ??? Mõisted: Basiilika - pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku.
annaabi.ee 
