50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Elisabet232
Õppematerjali autor
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Valisin oma essee teemaks Wagneri ooperireformi plussid ja miinused , sest see tundus minu jaoks kõige teostatavam pärast tema edasiarendustega tutvumist. Wagner viis ooperisaalis läbi viis suuremat muudatust, mis on säilinud tänapäevani. Esiteks kustutas ta saalis tuled, et laval toimuv tegevus oleks paremini jälgitav. Enne selle reformi jõustumist oli ooper saalis pigem taustaks seltskondlikule suhtlusele. Tulede kustutamine manitses publikut vaikides kuulama ja keskenduma etendusele, väärtustades seeläbi ooperit kui üht kunstiliiki. See oli minu arvates väga oluline muudatus, sest tänu sellele õppis publik ooperisse tõsisemalt suhtuma ja väärtustama. Teiseks lasi Wagner ehitada saali põranda kaldu, et ka viimastes ridades oleks tegevus samuti jälgitav. See muudatus andis kõigile võrdsed võimalused laval toimuvale kaasa elada
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Richard Wagner oli oma tegude poolest suur mees ta sai hakkama ooperireformiga, milleta ilmselt me teatri- ega ooperisaali ette ei kujutaks. Nagu igal asjal on kaks poolt, on ka Wagneri ooperireformil omad plussid ja miinused. Enne Wagneri ooperireformi olid ooperid justkui seltskonnaüritused, kus käidi mõnusalt aega veetmas ning juttu rääkimas. Wagner mõistis, et nii need asjad ei lähe ja et tuleb midagi muuta. Ta kustutas saalis tuled seda selleks, et inimestel oleks parem lavalist tegevust jälgida ning mitte nii väga keskenduda ümbritsevale keskkonnale. Arvan, et see oli kindlasti plussiks neile, kes käisidki ooperis just ooperi pärast ning külastasid etendust, et saada suurepärane nauding ja elamus. Neid kindlasti rõõmustas ka see, et saalist kadus häiriv jutumulin, kuna ruum oli pime ning segajad ei saanud omavahel vestelda
kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud.
Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. 11. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 12. Wagneri ooperite ainestik Sisaldab palju mütoloogiat (muinasjutud, müüdid jne). 13
Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja,
· Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid