Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika ristsõna". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
polüfooniline, puhkpill, zanr, helilooja, polüfoonia, leinamissa, matkib, valdkond, francesco, orlando, lasso, kunstMotett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj)
viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja
Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj)
1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja
voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega
t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16
t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78) Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16
· KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8 .saj eKr- 395 a pKr) Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr · Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr · Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr · Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika
manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus (renessansi lõpul arenes intsrumnetaalmotetiks) Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid Toccata- näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16
Arhidektuur 1.) Sixtuse kabel Vatikanis 2.) Rooma Peetri kirik Skulptuur 1.) "Taavet" Michelangelo 2.) Sixtuse kabeli lagi Michelangelo Kirjandus 1.) "Dekameron" - Giovanni Boccaccio Ars Nova Ars Nova, muusikastiil Prantsusmaal, mis pani aluse 14.sajandil renessansiajastu muusikale. Kuni 13. saj oli muusika enamasti anonüümne. Alates 14. saj hakati seostama teost ja autorit. Ars Nova ajastu esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Ars Nova väljapaistvam helilooja oli Huillaume de Machaut. Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas
“Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa” UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ 15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid) Kõige esinduslikumaks žanriks kujunes missa ordinaarium Kujunes leinamissa e reekviem Motetis kadus mitmehäälsus Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon) Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (hiilgeaeg 16. saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli.
Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp. Pariisi Norte-Dame koolkond 1150-1250 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke 1163 alustati gooti stiilis Norte-Dame´i ehitust Leoninuse tegevusaeg jääb 12.saj.II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. Motett- 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul.
matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid komponeeritakse hääled jäljendavad teineteist, ükshaaval sellest sünnib imitatsiooniline partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry
RISTSÕNA KÜSIMUSED 1. Sõna „Taassünd“ itaalia keeles? 2. Klaveri eelkäija 3. „Renessanss“ prantsuse keeles? 4. Kuidas nimetatakse pilli, mis oli oboe eelkäija? 5. Mis on Orlando di Lasso ladina keelne nimi? 6. Kes hävitas 1475-1477 aastatel sõjas Burgundia? 7. Mis muusikastiil tekkis 1320-1380 aastatel Prantsusmaal? 8. Üks väljapaistvaim Inglismaa helilooja? 9. Kes oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja? (Ainult perekonna nimi) 10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14
kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist). Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, enamik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380
com/watch?v=MDmyyTXipNE · Caccia- http://www.youtube.com/watch?v=_4Pdu4tRKQM · Sansoon- http://www.youtube.com/watch?v=0yi2MMtIimY · Frottola- http://www.youtube.com/watch?v=2eOp3Agsu6o · Balletto http://www.youtube.com/watch?v=QLQiuljlKUA VARARENESSANSS (14.SAJ) Sel ajajärgul olid mõjukamad Prantsusmaa ja Itaalia muusika. Prantsusmaa Muusikakultuuri keskusteks olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks peeti motetti. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova alusepanijaks Philippe de Vitry. Selle stiili väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. · http://www.youtube.com/watch?v=8Z8rt3hHUEY · http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MYXjuqzuiSU# Itaalia. Trecento
Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat. Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks. Guillaume de Machaut (1300-1377) Ars nova väljapaistvaim helilooja. Poliitik, luuletaja. Olulisim luuleteos ,,Tõsilugu". Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO. Trecento Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330-1435. Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on
Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust) Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus” Hüppeliselt arenes loodusteadus 15-16 saj vahetusel leiutati nooditrükitehnika – Petrucci (leiutaja) Kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest Hääled hakkabad üksteist jäljendama – tekib imitatsiooniline polüfoonia (üksteise jäljendamine) Senisest enam on muusika seotud tekstiga (enne tuli rütm tekstist lähtuvalt, nüüd veelgi enam seotud) Teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustama ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa
stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti:
kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist). 2.2.2. Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus
· Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. » Renessansiaegses kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab eelkõige silma Itaalia, kuid euroopa muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal. · Madalmaade polüfoonia ajastu. · Muusikas ilmalike zanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides. · Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14
viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor.
tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul Kuidas muutus teose ja autori suhe 14.sajandil? Teksti autor lõi muusika. Autor oli tähtis. Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. Miks kujunesid 15.-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa.
Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikeskused: Avignon, Pariis. Tarbemissast(jumalateenistus) kasvas välja kontsertmissa. Missa: 1.Kyrie Ellison(issand halasta),2.gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks. Selle aja kuulsaim helilooja oli Guillume de Machant. Itaalia-itaalias nimetati sama perioodi Trecentoks. Kui Prantusmaallevis vaimulik muusika siis Itaalias ilmalik muusika. Enamasti lauldi madrigali, mis jutustas tavaliselt karjuste elust ja armastusest. Väljapaistev helilooja oli Fransesco Landino. Ta oli luuletaja ja muusika teoreetik, kes ei kirjutanud mitte ühtegi vaimulikku teost. Kõrgrenessanss-15 sajandil oli madalamaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. See on mitmehäälsus milles lauldakse. Keskuseks sai
- mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat ,,Ars nova'st" 1 · Alus uuele rütmisüsteemile · Uued taktimõõdud täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa) · Isorütmika pikemate rütmijärgnevuste kasutamine · Guillaume de Machaut väljapaistvaim helilooja, kirjutanud motette · Ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis. Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab - peen ja maneerlik õukondlik kunst - rütmisüsteem muutus keerulisemaks - julged kõrvalekalded traditsioonilisest helisüsteemist - muusikaelu keskuseks Avignon (vaimulik) ja Saragossa (ilmalik) - paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento
Kuna Inglise ülikutel oli palju residentse Prantsusmaal, mängis sealsetes kapellides palju inglise muusikuid. Omakorda mõjutasid nad tugevalt prantsuse muusikuid ja selles sulamis tekkis mitmehäälne muusika, mida varem Euroopas ei kasutatud. Inglased rikastavad ka oluliselt Prantsuse kirikumuusikat, eriti missas. Kuna nooditrükikunst oli saanud ulatusliku leviku, levis ilmalik muusika ka õukondades trükistena. Trükiti ka lihtsamaid rahvalikku laadi laule. Tekkis uus zanr nn. viimistletuim ja lihtsaim polüfoonia vorm kaanon, mis kujunes ka ülikute intellektuaalseks mänguks. Madalmaade stiili arengut võib jagada 5 etapiks. I põlvkond 1420- 1460 Burgundia ajastu. Uued zanrid (missatsükkel, ühetekstiline motett, polüfooniline ilmalik laul). Uue stiili alusepanijaiks Guillaume Dufay ja 2 Gilles Binchois , kes olid ka tihedalt omavahel seotud. Uusaegse heakõlalise muusikastiili põhilised arendajad ja rajajad.
29. Milline oluline muutus toimub muusikazanrites? Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. 30. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) Motett 31. Mis saab muusikas ideaaliks? Kõikide häälte ühte sulandumine 32. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 33. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. 34. Mida tähendab imitatsiooniline polüfoonia? Hääled jäljendavad üksteist, kasutades sarnaseid kujundeid 35. Keda renessansiajastu heliloojatest nimetatakse ,,muusikute vürstiks"? Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36
Muusikat panid kirja vagandid (rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud). Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid kiriklikke hümne ja olid sisult siivutud. Vanemate rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad jutustava sisuga poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, üldiselt väga lihtsa meloodiaga ja nende esitajateks oli zonglöörid (enamasti ühiskonna heidikud). Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest(kuningad, hertsogid, krahvid ja kõrgvaimulikud). Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Tuntuimad trubaduurid: Ventadorn, Richard Kõvisüda, Adam de la Halle Mitmehäälsuse kujunemine Sai alguse 11. 12. sajandil
elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. ( Kokkuvõte : antiikmaal, portree zanr, tahvelmaalid, olustikumaalid, suured Frescod ). Skulptuurid on renessanssi ajastul eraldi kunsti liik. Hakati paigutama ruumide keskele. Sageli alasti skulptuurid ja neid kujutati realistlikult. Kuulsaim skulptor oli Donatello, kes ühtlasi tegi esimese alasti skulptuuri ja tuntum teos on Taaveti skulptuur. Samuti on väga oluline Michaelangelo skulptorina ja tema tuntum skulptuur on ka Taaveti kuju. Renessanssi ajastu kuulsamad tegijad Itaalia :
armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid,orkester ja orel.Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest.Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo.
annaabi.ee 
