Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5
Egiptuse kultuur eksisteeris põllumajandus, tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele 2778 e.m.a- 332 e.m.a Sfinks Maaalune kividega vooderdatud hauakamber Kaljukünkast väljaraiutud Dünastia ajast.III a.t. e.m.a (u. 1480 e.m.a) MUUSIKA Tuntuimad pillid: Kinnor, sofar,harf, topeltsarmei, Egiptuses tegutses ka orkester, Templi-orkester. Orkester. Kujuteldud pillidega.
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid-
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüü...
7.G! 1. Mida tähendab sõna "juut"?! V: Nad on etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.! ! 2. Kuidas nimetatakse juudi riiki, mis ajast eksisteerib praegune juudi riik?! V: Iisrael.! ! 3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?! V: Kinnor oli muusikariist antiikajal, see oli 5-9 keelega lüüra. Tuntud kui Taaveti lüüra.! ! 9. Kuidas on tuntud juutide eluolu kajastava muusikali pealkiri?! V: Viiuldaja katusel. ! ! 10
Juudid Muusika õp. 7.kl Maylen Väits Reelika Jõuram Margus pärtelpoeg Juutidest v Tänaseks ligi 13,8 milj juuti v Juudid usuvad judaismi v Juudid elavad teiste rahvaste hulgas? v Rahvusriigiks Iisrael v Nende käsuõpetus on Toora v Tooras on juttu ka muusikast Iisrael Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v Pillidest kasutatakse: viiul, tsimbel, klarnet, tromboon, akordion Muusika kuulamine v http://www.youtube.com/watch?v=vHSNZK4Je-Y rahvalaul Havah nagilah v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI Iisraeli
rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga. Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt. Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud muusikakoosseise või pille kirjeldavaid tekste, kuid noodinäiteid on vähe ja umbes 4-5. saj e.m.a.
o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj. eKr sündinud kuningas Taavet o Kinnor o Juutide templimuusikutest loodud koor Tänapäeva Muusika o Iisraeli esindaja Hovi Star (Hovav Sekulets) Eurovisioonil o https://www.youtube.com/watch?v=SpWKf cjXcp0&nohtml5=False Kasutatud Materjalid
keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa. · Pillid: kõristid, kastanjetid, salmei, flööt, trompeti- ja oboelaadsed pillid, harf, lüüra, lauto, klarnet, simbel, kinnor, sofar, topeltvile. · Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. · Toimus templimuusikareform muusikateooriast sai preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul laskuv 5- astmeline helirida ehk pentatoonika, hiljem 7- astmeline. Tänapäev · Egiptuse kultuuris on suurenenud popmuusika tähtsus. · Tuntumate poplauljate hulka kuuluvad Mohamed Mounir, Amr Diab. · Egiptuse rahvamuusikat mängitakse pulmades ja traditsioonilistel pidustustel.
Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit, tsimblit, klarnetit, trombooni ja akordioni. Juutidel on ka teine omapärane muusika mida tuntakse SEFRADI nime all.Sefradi laulud on tavaliselt ilma saateta ning esitajateks on naised, kuid nüüd on sefradid ka meeste esitustes. Alates 16.sajandist on enamik juutide folkloorsest muusikas moll-helilaadis isegi kui tekst on rõõmsameelne. Tuntumad pillid on sofar-kõverasr oinasarvest valmistatud sarvepill ja halil- roopillitaoline instrument.
Muusikaga käsikäes käis ka teatrikunst. Tragöödia oli Antiikkreekas üks täiuslikumaid kunstivorme , mis arenes välja Tianysose kultusest, umbes 5 sajandil eKr. Algselt oli tragöödia lõbusa sisuga , hiljem aga muutus tragöödia sisu. Tuntumateks tragöödia meistriteks olid Sophokles, Homeros ja Euripides. Vanade kultuuride muusikas oli oluline koht ka pillidel . Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks sofar , kreekas olid levinud ka näppekeelpillid : harf, lüüra ning kitara.Vanakreeka kultuuri teatakse põhjalikumalt, alles linnriikide tekkimise ajast, sealtpeale eristatakse selles nelja ajajärku: 1) Arhailine ehk müütiline ajajärk. 3) Hellenismi ajajärk. 2) Klassikaline ajajärk 4) Rooma võimu ajajärk. Kreeka muusikas jagunes helisüsteem mitte viieks vaid lausa seitsmeks oktaviks.Vana kreeka muusikateooria , käsitleb helisid seoses arvudega.
Laulmisele on iseloomulik hääle liuglev liikumine ja rikkalikud meloodiakaunistused. Muhameedlikul palvusel kuuleb koorani esitust kõnelauluna. Islami kerjusemungad tantsivad, laulavad ja mängivad mitmesuguseid pille, püüdes muusika kaudu saavutada ühedust Allahiga. Araabia pillid Araabia pillid: Ud lautotaoline näppekeelpill Rabab viiulitaoline poogenpill Zurna oboetaolinee puhkpill Lõõtspill Hammondorel Nai Sofar Turinga Lauto http://www.youtube.com/watch?v=0SCP6Wirld0&translated=1
Siis mõeldakse ajast, mil juudid võitsid endale õiguse mitte enam teenida neid valitsenud võõramaalaste jumalaid. Nad pühendasid templi üksnes oma Jumalale. Valguse püha Hanukka kestab 8 päeva. Esimesel päeval süüdatakse eriline väike küünal ja palvet lugedes süüdatakse sellest esimene suur küünal. Igal järgneval õhtul süüdatakse üks küünal juurde. Hanukka on pidustuste, mängude ja rõõmude aeg. Uus aasta, ROS HASANA, algab juutidel jäärasarve SOFAR´i puhumisega. Läbilõikavad sarvehelid kõlavad nagu äratushüüe: Mõtle sellele, mida sa eelmisel aastal tegid ja mis vajab parandamist! Mõtle algavale aastale! Mida kavatsed Jumala meeleheaks teha? Juudi kalendri kõige pühalikum päev on Jom Kippur, kümnes päev peale juutide uue aasta saabumist. Siis paastutakse 25 tundi ning suurem osa sellest ajast viibitakse sünagoogis oma eksimuste pärast andeks paludes.
· Hiina · India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) · Egiptus · Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur) Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus · Vana Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud suuem osa sel ajal olemasolevatest pillidest. Vana Kreeka · Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, mis tähendab muusade (kunstide ning teaduste jumalannad) kunsti. · Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena · Muusikuid sõjas ei tapetud.
Bar mitsva, ehk usulises mõttes täisealine poeglaps (13.aastane) 27. Kuidas juudid kutsuvad "käsu tütart"? Bar mitsva (12. Aastane ) 28. Kuidas juudid kutsuvad abielulepingut? Ketuba 29. Kuidas juudid nimetavad keelatud toitu? Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat püha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta - ros hasana (meie septembris) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb 11 lepituspäevaga. Uusaasta jumalateenistuse ajal puhutakse jäärasarve - sofar. Selle küljele on kirjutatud heebrea tähtedega tekst, mis tähendab: "Õnnelikud on inimesed, kes mõistavad sofari häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid
Bar mitsva, ehk usulises mõttes täisealine poeglaps (13.aastane) 27. Kuidas juudid kutsuvad "käsu tütart"? Bar mitsva (12. Aastane ) 28. Kuidas juudid kutsuvad abielulepingut? Ketuba 29. Kuidas juudid nimetavad keelatud toitu? 13 Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat püha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta - ros hasana (meie septembris) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb lepituspäevaga. Uusaasta jumalateenistuse ajal puhutakse jäärasarve - sofar. Selle küljele on kirjutatud heebrea tähtedega tekst, mis tähendab: "Õnnelikud on inimesed, kes mõistavad sofari häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid
annaabi.ee 
