5. saj. avas Jaapan end Aasia kontinendi kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu
vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid oma maad ja rahvast teistest paremaks ning tegusid ainuõigeks. Traditsiooniline muusika Traditsioonilist Jaapani muusikat on kaht tüüpi: kunstmuusika ja folkmuusika. Jaapani muusikaajaloos mängib palju olulisemat rolli vokaalmuusika kui instrumentaalmuuska. Gagaku Gagaku on Jaapani iidne õukonnamuusika. Gagakut esitati õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. Viimasel ajal on Gagaku saanud noorte inimeste tählepanu ja vahepeal kasuatakse seda tänapäeva muusikas. Keskaja muusika Keskajal hoidis valitsev samuraide klass gagakust eemale. Kuulati populaarsemat muusikat nagu kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid. Sellega prooviti saavutada
jaapanlaste elu igapäevaseks osaks. (1) Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat : kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili , kõik need on välja kujunenud erinevatel ajaperioodidel. Jaapani muusika ajaloos mängib vokaalmuusika olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika . (1) 4 Gagaku Esimene märkimisväärne areng jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 ). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. (1) Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. (1) Originaalse võõramaise muusika juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki
Sajandist kuni 11. sajandini. Sellel ajal 13. Sajandi allika põhjal vanem bukagu oli palju rohkem loomingulisem ja teatraalsem hiljem tänapäeval esitatust. Hiinast Hiina muusika sissetoomine Jaapanisse saavutas oma haripunkti Tandi dünastia ajal. Bukagu, mida võib nimetada ka gagakuks on seotud orkestrimuusikaga ja bukagu tantsuga. Gagaku on tüüpiline õukonnamuusika, mis toodi Hiinast Jaapanisse 8. sajandil. 9. sajandi ja 11. sajandi vahel gagaku saavutas oma suurima populaarsuse.Kui Hiina gagaku oli peamiselt Konfutsianistlike riitustega seotud siis Jaapanisse imporditud gagaku oli põhiliselt bankettimuusika. Gagaku mainitakse esmakordselt 701. aastal kui loodi Gagakuryo akadeemia, mis oli esimene imperiaalne muusika akadeemia. Selle akadeemia paljud õpetajad olid pärit Hiinast ja Koreast. 9. sajandi esimesel poolel keiser Soga organiseeris ümber gagaku orkestri ja
Korea ja Hiina muusikud tutvustasid keisri õukonnale senitundmatuid muusikavorme. (Samast) Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) pani aluse noodistamisele, mistõttu arenes religioosne muusika templites ja keisri õukonnas kiiresti edasi. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika gagaku ja paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid, näiteks sarugaku. (Samast) Jaapani õukonnamuusika vanim liik gagaku kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Hiina keelne nimetus gagaku tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. Seda esitatakse ainult pillidel nii iseseisvalt kui ka tantsuetenduste saateks. Gagaku traditsioon on Jaapani keiserlikus õukonnas käibel tänini. (Samast) MOODNE JAAPANI MUUSIKA Popmuusika Jaapanlased naudivad ka paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayo-kyoku ja
(kannel). 5. saj. avas Jaapan end Aasia kontinendi kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja 3 populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani
5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. 5 Jaapani muusika ajaloost Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika oli samahästi laul kui ka instrumentaalne muusika. Tolle aja instrumendid olid väga
5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldasnoodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Gagaku (elegantne muusika) jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Originaalse võõramaise muusika (Kangen) juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast
tantsud. Sageli on need arenenud lihtsatest usu- või hõimurituaalidest kindlate liikumismustritega keerulisteks tantsuvormideks. Näiteks on klassikaline India tants, mille kaudu jutustati lugusid jumalate tegudest. Põlisameeriklased tantsisid erilistel tseremooniatel, et saada esivanemate, vaimude ja jumalate soosingut. Enamus Ida-Aasia tantsudest on osa teatraalsest tantsuetendusest, nagu näiteks hiina ooper. Jaapani gagaku ja bugaku on maailma vanimad traditsioonilised õukonnatantsud. Peale selle tantsitakse paljudes kultuurides ennast transsi või lovesse. Selles nähti võimalust suhelda vaimude ja jumalatega. Loves olles võivad tantsijad sooritada tavaarusaama järgi ohtlikke tegusid, aga jääda siiksi terveks. Väga tuntud zesti- ja liikumiskunst on pantomiim. See on ka osa näitlemisest. Ehe näide sellest, kuidas inimene saab suhelda teistega ilma sõnu kasutamata. Peamiselt Prantsusmaal välja
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muu...
Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamin...
5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. MUUSIKAINSTRUMENDID Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla
5. saj. avas Jaapan end Aasia kontinendi kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. (2) Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. (2) Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. (2) Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
