Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus Presto-väga kiiresti,allegro-kiiresti,moderato-mõõdukalt,andante-rahulikult, adagio-aeglaselt,largo-väga aeglaselt Ansamblid,duo,duett(lauldav),trio,tertsett,kvartett,kvintett,sekstett Bemoll-madaldab,bekaar-tühistab,diees-kõrgendab,c-cis,jo-i,d-des,mi-mu, C,d,e,f,g,a,h, Diees-g-duur,e-moll,fis 2diees-d-duur,h-moll.fis,cis. 3diees-a-duur,fis-moll,fis,gis,cis. h-b Bemoll-f-duur,d-moll 2bemoll-b-duur,g-moll.es. 3bemoll-es-duur,c-moll.as,es
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad
helilooja.2)Teosed- Loomingus oli ülekaalus ballette ja oopereid. Balletid- "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja klaveripalade tsükkel "Aastaajad" nõuavad erilist tähelepanu. 3)Tähtsus - Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist, kriirik. Sergei Rahmaninov 1)Maa: Vene helilooja, pianist ja dirigent. 2)teosed: Ta on kirjutanud kolm sümfooniat, neli klaverikontserti ja kolm ooperit.Tuntumad teosed: prelüüd do-diees- minoor, ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal. 3)Tähtsus- Venemaa, 20. sajandi helilooja, kirjutas emigrantina, NSVL-is olid tema teosed keelatud
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult
NB! Duur-helistikke tähistatakse suure, moll-helistikke väikese tähega Põhitoon ehk toonika (T, t) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO ning nootide e-f ja h-c vahel. Kõrgendus- ja madaldusmärk Diees kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his Bemoll madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks e, a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva kõrgenduse või madalduse. Keelates ära noodi ees oleva dieesi, läheb noot poole tooni võrra madalamaks. Keelates ära noodi ees oleva bemolli, läheb noot poole tooni võrra kõrgemaks.
agoogilised tempoterminid – väiksemad tempost kõrvalekaldumised teose esitamisel metronoom – mehhanism, mis paneb võnkuma reguleeritava raskusega varustatud pendli veerandnoot = 120 <- tähendab, et pendli võnkumise kiirus on 120 korda minutis helide põhinimetused – klaveri valged klahvid silpnimed – do re mi fa sol la si do tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4. joonel), baritonivõti (5. joonel) näitavad esimese oktaavi c asukohta dünaamika – teose esitamise tugevus ja selle muutmine (lahku – mezzo piano, forte fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne
MI-NA ja DI-JO vahel ning Kvint 5 astet p.5 3,5 tooni nootide e-f ja h-c vahel. Sekst 6 astet v.6 4 tooni s.6 4,5 tooni Septim 7 astet v.7 5 tooni s.7 5,5 tooni Oktaav 8 astet p.8 6 tooni Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 s.7; s.2 v.7; v.3 s.6; s.3 v.6; p.4 p.5 jne. Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his. Dubldiees (x) kõrgendab nooti tervetooni võrra. Annab noodile -isis lõpu. Näit.: c-cicis, d-disis, e-eisis, f-fisis, g-gisis, a-aisis, h-hisis. Bemoll (b) madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. (Dublbemoll (bb) madaldab nooti tervetooni võrra seda selles töös vaja ei lähe)
ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas. (MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema
annaabi.ee 
