Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
agoogilised tempoterminid – väiksemad tempost kõrvalekaldumised teose esitamisel metronoom – mehhanism, mis paneb võnkuma reguleeritava raskusega varustatud pendli veerandnoot = 120 <- tähendab, et pendli võnkumise kiirus on 120 korda minutis helide põhinimetused – klaveri valged klahvid silpnimed – do re mi fa sol la si do tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4. joonel), baritonivõti (5. joonel) näitavad esimese oktaavi c asukohta dünaamika – teose esitamise tugevus ja selle muutmine (lahku – mezzo piano, forte fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
Tartu Karlova Gümnaasium CARL AUGUST NIELSEN (1865-1931) Referaat Enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 1 SISUKORD Sisukord...........................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................3 Elulugu.............................................................................................4 Looming.........................................................................................5-6 Kokkuvõte.........................................................................................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal...................................................
tundmatule heliloojale ,,Chopään". 1834 hakkas Schumann välja andma oma isklikku muusikaajakirja ,,uus muusikaajakiri". Filisterlus vananenud klassikalised ideaalid, filistrid on siis vananenud ideaalidega muusikud. Ta tahtis ühendada kõik elavad ja surnud muusikud ühte liitu. Davidsbund - Davidsbündlerid Tsükkelkarneval kujutab endast variatsioone neljale tähele. A; S; C; H Asch on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. Paneb igale tähele ühe noodi. A=A, S=Es, mi bemoll. C=C do H=H Si. Need tähed käivad läbi kõikidest karnevalidest, mida on kokku 21. Kuulame üheteiskümnendat osa mille pealkiri Chiarina Kaheteistkümnendat Chopin Kolmeteiskümnendat - Estrella Looming. Klaverimuusika kõrval jaotub kahte valdkonda. Teine oluline anr on ka soololaul. Neid on tal umbes 250. Tuntuim laulutsükkel on ,,Poeedi armastu". 1840 abiellus klaraga ja kirjutas sel aastal üle poole oma lauludest, 138tk.