Essee vormistamine muusikas - Sissejuhatus: lühiülevaade internetist 20.sajandi rock-popmuusika kohta. Valida välja kolm stiili, millest on soov saada rohkem infot. Ja kirjutada need välja sissejuhatusse ning põhjus, miks just need stiilid. - Teema arendus (keskosa): iga valitud stiili kohta lühiülevaade internetist + kuulata näiteks youtube`ist juurde kolm näitlikku teost, mis pealkirjadena kirja panna. Seejärel välja tuua, milline kuulatud teostest meeldis kõige enam, miks või siis vastupidi ja millised tunded selle stiili kuulamine tekitas. Ja nii iga kolme valitud stiili kohta. - Lõppsõna/ kokkuvõte: millised olid teadmised 20. sajandi rock- popmuusika stiilidest enne essee kirjutamist, millised nüüd. Kuidas stiilid meeldisid/ ei meeldinud, millised olid emotsioonid ja milline on üldmulje kuulatud teoste põhjal 20. Sajandi rock- popmuusikast. Ees- j...
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esi...
Two great singles Throughout all times many great artist have created many very good singles but some of them have caught my eye especially. Artist have produced very different styles of music and each song tells us a different story which inspires us. My musical preferences are currently hip-hop and rap music but sometimes I like listening rock music. In my opinion the best hip-hop artist is 50 cent and best rock band is the Gueen with Freddie Mercury. My favourite song from 50 cent is ,,Window shopper" which talks about people who have so much money and possibilities that they can do anything or buy anything they want. ,,We are the champions" from the Queen is my second favourite piece on music. This song inspires me to me the champion and win in everything in my life. Both of these song are very good to listen. When in a mood for dreaming it is better to listen hip- hop especially ,...
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu...
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral- Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraal...
Muusika võib muuta maailma Jimi Hendrix ütles kord, ,,Muusika ei valeta, kui selles maailmas on midagi muuta, siis saab teha seda ainult muusika kaudu" Kas te ei arva, et see lause on üsna tõene, sest peaaegu kõigile meeldib muusika ja muusika võib muuta kuidas inimesed räägivad ja mõtlevad? Sa saad võrrelda muusikat rannaga. Nad mõlemad võivad olla rahustavad aga samas võivad ka inimese põnevile ajada või lausa vihaseks, sõltub mis muusikat sa parasjagu kuulad, erinev muusika arvatavasti mõjutab sind erinevalt. Näiteks kui te kuulate The Tuberkuloited taolist muusikat, siis peaks see mõjuma teile rahustavalt, kui te kuulate Metsatöllu, siis peaks see teist energiliseks tegema või näppe viskama panema.Rannal võib olla sama müju, kui sa saad teada, et sa lähed täna perega randa siis sa võid olla hästi põnevil ja ei jõua ära oodata, et juba minna aga kui sa sinna jõuad siis sul võib olla rahustav ja ...
Essee ,,Barokiajastu" Barokki ajastu algas aastast 1580 ning lõppes 1740. Barokk stiil on pärit Itaaliast. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harm...
Katre Pohlak Vene muusika 20.sajandil 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteo...
Kas Mozart oli õnnelik? Wolfgang Amadeus Mozarti on peetud üheks inimkonna ajaloo silmapaistvaimaks heliloojaks. Tema teosed on tuntud kõikjal, kuid mis oli nende tööde loomise hind? Selleks, et selliseid teoseid luua, tuleb kulutada palju aega ja energiat. Kas ta suutis nõnda väsinuna näha enda ümber õnne ja rõõmu ning olla seega õnnelik? Ma arvan, et ta tegelikuses polnud õnnelik. Mozart töötas väga palju. Vähimagi vaba aja kulutas ta magamisele ja mingil määral pidutsemisele. Usun, et pöörane pidutsemine leevendas veidi tema lapsemeelset õnnetust. Kuna lapsena sundis isa teda palju töötama, reisiti ja kirjutati, polnud tal suurt aega mängida. See mänguaeg, mis tal mängimata jäi üritas ta täiskasvanuna kulutada. Kuid siis polnud ju võimalust ja aega seda rõõmu täiel määral tunda. Arvan, et abiellumine tegi Mozarti õnnetumaks. Kuna ta ei teinud seda just väga vabatahtlikult. Abielu lisas tema ellu kohu...
Eesti muusika areng ja ajalugu 19. sajandi keskpaigas elanud Aleksander Saebelmann-Kunileid, keda peetakse eesti rahvusliku muusika rajajaks, kirjutas 2 eesti algupäraga laulu: “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mida sai kuulda ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869.aastal Tartus. Teine üldlaulupidu oli üheks suureks tõukeks eesti muusikakultuuri arengus. Kokku oli laulupeol 1070 lauljat ning 202 erinevat pillimängijat. Laulupeo eel tekkis konflikt, sest ei suudetud otsustada, millised laulud võisid kõlada ning millised mitte. Eestlastele häbiks taheti korraldada saksa laulupidu eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. ...
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris, muusikas ja moekunstis? Keskaegne maailm erineb tänapäevasest maailmast väga. Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kiri...
Renessanss ja renessanssiaja muusika Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus...
Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik. Muusikas oli romantism valitsevaks suunaks 1810.aastast kuni 1850.aastani, avardades ja juhtides tähelepanu teose sisule ja tunnetuslikule küljele. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja muusikud ja heliloojad kirjutasid palju ballaade. Kujutavas kunstis kestis romantist 19.sajandi alg...
Is It a Crime to Download Music Free of Charge? Nowadays, a lot of people listen to music on their computer and most of the time they download it illegally. I obviously understand that it is illegal and we should not do it but the question is, should we be able to do it legally. To begin with, music is a big part of our lives. If children were not given the ability to cheer them up with music, the depression levels would definitely be higher, as well as less motivation in children. For an example, the average American child listens to 4 hours of music in a day. I personally listen to at least 5 hours of music a day and all that from the computer when I get home. Secondly, the artists would not have such big crowds at their shows and concerts. This way, the artists are getting more recognition and popularity. They are even getting more feedback, which songs people like more. Thirdly, downloading can lead to more p...
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on muusikaliste eelduste kogum. See hõlmab enda all mitmeid erinevaid komponente, nagu näiteks muusikaline kuulmine, rütmitaju, kaasaelamine, inimese mälu ja palju muud. Kas musikaalsus on päritud oma esivanematelt, või on see hoopiski raske ja pika töö tulemus? Sellele püüangi vastust leida. On palju juhtumeid kus inimene on olnud oma eluajal musikaalne, siis on ka tema lapsed seda. See ilmselt tuleneb sellest, et lapsed on oma varajases nooruses näinud ja pidevalt vaadanud oma vanemate tegevust, mis on olnud muusikaga seotud. Ja kuna lastele hakkavad kergelt asjad ja oskused külge, siis on ka neil suur soodumus käia tulevikus oma vanematega sama rada. Siit võib paralleele tõmmata ka Wolfgang Amadeus Mozartiga. Tema isa oli kuulus kapellmeister ja ilmselt hakkas Mozartilegi isa tegevust jälgides muusika järjest rohkem huvi pakkuma. Ega ilmaasjata ei öeld...
Essee - The Beatles The Beatles oli Livelpoolist pärit rock-ansambel. Ansambel oli väga mitmekülgne, alustades balladitest ja lõpetades tantsulise rock-lugudega. The Beatles oli ka üks olulisi tegureid 60'datel aastatel aset leidnud sotsiaalsel ja kultuurilisel revolutsioonil. Biitlite koosseisu kuulusid John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr. Lennoni õlul oli peamiselt vokaalne pool, kuid ta mängis ka rütmikitarri, klahvpille ja basskitarri. McCartneyl oli vokaal, basskitarr, kitarr, klahvpillid, flüügelhorn, löökpillid jm. Harrisonil oli vokaal, soolokitarr, sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm. Starril olid peamiselt löökpillid, kuid ka vokaal ja klahvpillid. John ja Paul olid ansambli peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus tähtsaks ka Harrisoni panus. Biitlite läbilöögis oli oluline osa ka mänezer Brian Epsteinil ning muusikalises...
20.sajandi muusika 20. sajandi musikat iseloomustab stiilide rohkus ja mitmekesisus . 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks.Tunnis kuulasime me palju erinevaid 20.sajandi kronos teoseid. Itamza ,,Escalay'' oli aeglane . See meenutas mõnest kohast India kultuuri . Selles oli ka hästi palju kordusid. Minule endale isiklikult see teos eriti ei meeldinud. John Zorni on ameerika helilooja . Tunnis kuulasime me ,,9-piuline nuut'' . See meenutas kohati väga multifilmi ,,Tom & Jerry'' tunnusmuusikat, mis mulle väga meeldis. Oli selline ...
Kas oleksin soovinud elada lapsgeeniuse elu? Kõik lapsevanemad tahavad, et just nende maimukesest sirguks tuntud advokaat, suurepärane arst, edukas ärimees või armastatud poliitik. Emad-isad pigem elavad kitsikuses ning hoiavad raha laste hariduse ja helge tuleviku tagamiseks kui lasevad järelkasvul ise homse päeva pärast muretseda. Enda lapsele parima soovimises pole midagi halba, ent kuskile peaks olema tõmmatud ka piir. Kui aga lapsel on olemas kõik eeldused saamaks geeniuseks, kas taoline elu on täisväärtuslik? Suve hakul teatas maailma ajakirjandus kaheaastasest Inglise tüdrukust Georgia Brownist, kes kuulutati väga kõrge intelligentsiga inimesi ühendava Mensa klubi kõigi aegade noorimaks naisliikmeks. Augustis kolmeaastaseks saanud Georgia sai kahe aasta ja üheksa kuu vanuselt IQ-testis 152 punkti. Ajalehe Daily Mail teatel paneb sedavõrd kõrge IQ tüdrukutirtsu samale astmele maailmakuulsa füüsiku Ste...
docstxt/15251069246482.txt
Essee ,,Eesti muusikasaadete võrdlus" Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arv...
Mina kuulasin läbi Marilyn Mansoni albumi ''Eat me, Drink me''. Kogu album kestab kokku 52 minutit. Antud plaat on saanud inspiratsiooni Lewis Carroll'i raamatust ''Alice imedemaal'' . Albumi pealkiri on tulnud sellest, kuidas Alice leidis pudeli, mille peale oli kirjutatud ''Joo mind!'' ning hiljem leidis koogi, mille juures oli silt ''Söö mind!''. (''Eat me, Drink me'', Wikipedia, 15.09.2011); (''Alice's Adventures in Wonderland'', Wikipedia, 15.09.2011) ''See on nii sünge muusika,'' ütles ema mu toast mööda kõndides, kui kuulasin seda plaati. Umbes sama arvavad ka enamus tuttavaid mu sõprusringkonnast. Need 13 laulu ja üldse Marilyn Mansoni muusika tekitab minus enamasti kahte emotsooni: rahulolu ja masendust. Mansoni muusikat kuulates tekkiv rahulolu on kuidagi eriline, kui võrrelda seda tavalise rõõmsameelse indie või elektroonilise muusikaga. See ei pane mõtlema headele asjadele, vaid probleemidele ja halbadele mälestustele min...
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Inimesed on oma võimetelt kõik erinevad, kui on tegemist ühtlaadi toiminguga. Osad on selles edukamad, osad mitte ja vastupidi. Sp oleks oluline teada iga inimese võimete profiili. Muusikas on sama igale algajale on tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusikalised võimed. Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest. Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on mei...
Rüütlikultuur Alates umbes XI sajandi lõpust ja XII muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas aeroobika ja tsirkusetrikkidega. erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle ehitatud läänisandate uhked lossid, kus minema inimlikule ellusuhtumisele. Rüütlikultuuris rahuaegadel muutus aina tähtsamaks õukonna- oli oluline ladina keel, sest haritud inimene kirjutas elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta oli var...
Anastassia Filippova. 11kl Essee. Romaantiline muusika. Mis on romaantiline muusika? See ei ole ainult armastusega muusika. See on tundevaldus, esteesilised emotsioonid, ajaloo ja mõningane mõistatus, mida inimesed saavad lahendada südame abiga. Muusika igal perioodil on erinevad, aga tunded on samasugused. Teine küsimus on mis me adume, kui kuulame midagi hinnitu ja ilus? Ma arvan, et kõikidel inimestel meeldivad omad muusikazanrid. See oleneb ajast, muusikamaistnest ja meelest. Aga üks samasugune asi aastast aastasse on meie tunde. Mulle näib, et hea muusika, kõige pealt, peab teha palju emotsioonid, näiteks: õnn, kurbus, kõrgendik,armastus võib olla sisepiin ja nii edasi. Me peame tundma, mis heliloojad tahtsid meil rääkida ja mis nad tundis, kuidas kirjutasid omad helendid. Mulle me...
ESSEE Romantismiajastu helilooja Ludwig van Beethoven Muusika on romantismis umbes 1820-1880 valitsenud suund.Romantismiajastu muusika avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Ludwig van Beethoven(arvatavasti 16.dets.1770-26.märts.1827),oli saksa helilooja.Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks.Esmakordselt andis Beethooven kontserdi 7-aastaselt.19-aastaselt sai temast perekonnapea. Tema loominguprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydinil ja Motzartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline muusika siis ma lihtsal...
Essee Mina ja jazz Erik Rattasepp 8b Muusika tunnis olen õppinud väga palju juurde jazzist mida ma ennem ei teadnud. Enne Muusika tunde ei teadnudgi, et jazz veel jaguneb erinevateks liikiteks ning, et see on mõjutanud teiste muusikatüüpide tekkimist. Igapäevaselt ma jazzi ei kuula aga mul pole midagi selle vastu. Kui kuskilt raadiost tuleks jazzi siis ma ei muudaks kanalit vaid kuulaks selle loo lõpuni mis tuleb. Jazzist kõige rohkem meeldivad mulle töölaulud. Jazzi on vahest isegi mõnus kuulata, sest see ei ole nii hull tümps nagu metal (Ehk mida ma kuulan), ning vahelduseks kulub tihtipeale ära, eriti siis kui hea ja mõnus olla. Sõprade ja sugulaste ringis keegi eriti mul jazzi ei kuulata, kuulatakse enamasti just hip-hoppi rocki ja muud sellist. Ma olen Jazzist väga palju õppinud...
Sven Grünberg Essee Pärnu 2011 Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. ...
Essee Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Vanemal ajal, kui veel meie esivanemad elasid põhines eesti rahvamuusika põhiliselt ainult regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt- inimesele suulisel teel. Kui hakkad sellele mõtlema, siis need laulud eriti huvitavad ja kuulatavad ei tundu, ei tahaks enne magama minekut rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad o...
Essee Toivo Tulev Tänapäeva heliloojad Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: ,,For my little brother" ja ,,For my little sister". Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Ees...
Minu Suurim Muusikaelamus Essee Ingrid Tarmu M õne aasta eest, just enne Jõule, külastas Tallinnat Joe Cocker'i nimeline blues'i ja bluesrock'i laulja. Ostsin pileti ja seadsin sammud kontserdimaja poole ise hinges juba valmistunud järjekordseks aja raiskamiseks. Selgus, et see kontsert oli üks vähestest viimasel ajal külastatud muusika etendustest, mille puhul tundsin, et piletirahale ei oleks leidunud mõnda paremat rakendust. Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid) paeluda oma vahetu, kohati ülidramaatilise esinemislaadiga: tehes kätega ebamääraseid ringikujulisi liigutusi, ja imiteerides mõlema käe nimetissõrme ja pöidlaga õhku näpistamist, lõi Joe Cocker "käigult" laval omapärase viipekee...
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Valisin oma essee teemaks Wagneri ooperireformi plussid ja miinused , sest see tundus minu jaoks kõige teostatavam pärast tema edasiarendustega tutvumist. Wagner viis ooperisaalis läbi viis suuremat muudatust, mis on säilinud tänapäevani. Esiteks kustutas ta saalis tuled, et laval toimuv tegevus oleks paremini jälgitav. Enne selle reformi jõustumist oli ooper saalis pigem taustaks seltskondlikule suhtlusele. Tulede kustutamine manitses publikut vaikides kuulama ja keskenduma etendusele, väärtustades seeläbi ooperit kui üht kunstiliiki. See oli minu arvates väga oluline muudatus, sest tänu sellele õppis publik ooperisse tõsisemalt suhtuma ja väärtustama. Teiseks lasi Wagner ehitada saali põranda kaldu, et ka viimastes ridades oleks tegevus samuti jälgitav. See muudatus andis kõigile võrdsed võimalused laval toimuvale kaasa elada ja paremini mõista. Tänapäeval ei kujuta ...
Kas külastaksin ooperietendust ja kui, siis millist? Kas külastaksin ooperietendust? Kiire vastus, süvenemata asja olemusse, oleks kindel ei. Kuid miks nii kiire ja kindel vastus? Aga sellepärast, et ooper on mulle tundunud alati igav ning üksluine. Minu meelest seal vaid lauldakse arusaamatus keeles, mille sõnadest meie emakeeleski on keeruline aru saada. Teisalt on minus tekitanud küsimuse paljud tuttavad, kes suve keskel oma sammud Saaremaa Ooperipäevadele seavad. Mis neid ooperis köidab? Koolitundidest olen saanud teada, et ooper tuleneb itaaliakeelsest sõnast opera. Nagu arvata võib, on see lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Nagu etenduste esitamisele kohane, siis kasutatakse ka ooperi esitamisel teatri vahendeid - lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Ooperi idee sündis 1...
Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuleta...
Arvo Pärt Essee Pärnu 2011 Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, keda peetakse tänapäevase klassikalise-sakraalse muusika suurkujuks ja keda on oma insipiratsiooniallikaks nimetanud lauljad/ansamblid nagu Björk, Radiohead ja Sigur Ros. Paides 1935. aastal sündinud helilooja kasvas üles Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Tema muusikaline haridus jätkus Tallinna muusikakoolis muusikate...
Essee Carmina Burana Olen sellest kantaadist kuulnud osasid numbreid, aga ma pole seda kunagi otsast peale näinud. Sellest essee tegemine oli selleks hea võimalus. Aga tean, et tegemist on 20. saj ühe suurima teosega kindlasti. Võtsin raamatukogust partituuri ja Cd ja kuulasin teose läbi. Kahju, et koolis polnud DVDd, aga vaatasin youtubest üksikuid osasid. Ka informatsiooni on tegelikult vähe selle teose kohta eesti keeles. Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil...
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda a...
Essee barokiajastu muusikast Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Tekkisi...
Muusika, mälu, tunded. Luts Jäncke Akadeemia number 3 2010 Essee, mida mina lugesin, rääkis sellest, kuidas inimestel jäävad paljud mälestused meelde tänu mingitele lauludele või viisijuppidele, mida nad sel hetkel kuulsid. Kuna muusika ümbritseb meid igalpool, on see üsnagi loogiline, kuidas mingit laulu kuuldes võib tulla meelde sellega seostuv seik. See võibki olla üks põhjusi, miks muusikutel olevat veidi parem verbaalne töömälu. Hiljaaegu on avastatud, et muusikuil on teiste inimestega võrreldes rohkem hallainet selles piirkonnas, kuhu koonduvad närvivõrgud, mis on seotud mitme tähtsa töömäluprotsessiga. Sellest võib järeldada, et muusikaõppimisprotsess parandab sõnalist õppimisvõimet. Selle loo autor imestab ka ise, et muusikalist mälu ja selle mõju on nii vähe uuritud, kuid siiski on ta üritanud leida mitu erinevat näidet uuringutest, mis on tehtud. ...
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862 avati Peterburis esimene Venemaa konservatoorium, ning 1866 avati Moskvas teine konservatoorium. Konservatooriumid asutasid vennad Rubinsteinid. Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku tr...
Francis Jean Marcel Poulenc Otsustasin essee kirjutada Francis Poulencist kuna olen tema muusikaga kõige rohkem kokku puutunud. Mitte erialas, aga ise tutvunud. Mulle meeldib tema koorimuusika, seda on palju ja see on ilus. Kontsertitel pole ma tema teoseid palju kuulnud, ainult kammermuusikat. Nt. 2007 aasta oli Elleri koolis Prantsuse muusika pidunädal. Seal esitati Poulenci muusikat päris palju. Aga mina olen teda hakanud kuulama suhteliselt hiljuti ja tore, et lõpuks saab teda õppida ka muusika ajaloos. Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinisti...
Sissejuhatus kirjandusteadusesse. Essee Jelena Dobrovolskaja HUM BA EK-1 Kirjandus kui kunstiliik Igas kunstiliigis on loodud oma teoseid, mis mõjutavad inimeste meeleolule, hoiakutele, väärtustele ja lihtsalt elule. Selleks on igal kunstiliigil oma kunstivahendid. Muusikas kasutatakse helisid, maalikunstis – värve. Mis aga kirjandusesse puutub, selle põhivahendiks on sõna ja selle jõud. Justnagu muusika ja maalikunst, loob kirjandus sõnadega meistriteoseid ja kuulub kunstiliikide hulka. Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend. Teostes kasutatavad sõnad võivad haavata ja ravida, rahustada ja julgustada, nukrustada ja hingestada. Sõnade abil väljendatakse kõiki tähtsamaid tundeid. Samuti s...
Essee Barokkiajastu muusika Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast ja sellele eelnevast. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon, võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. ...
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...
KODANIKUORGANISATSIOONID Essee Juhendaja: 2013 PÄRNU VABAKOOLI SELTS Pärnu Vabakool on 9-klassiline lapsevanematele kuuluv erakool, mis töötab Eesti riikliku õppekava järgi. Vabakooli pidajaks on Pärnu Vabakooli Selts, mis loodi vabakooli algatus- grupi poolt 20. oktoobril 1996. aastal. Esimene klass alustas tööd 1. septembril 1997. aastal. Vabakool on väärtuspõhine avatud koostöökool, mis toetub Eesti kooli traditsiooni-dele, Johannes Käisi, taanlaste N.F.S Grundtvigi ja C.M. Koldi vaadetele. Pärnu Vabakool loob inimestele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguks ning elukestvaks õppeks professionaalsete juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Pärnu Vabakool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Vabakool väär...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky...
Essee Barokk Barokk on kunsti- ja muusikastiilis, mis tekkis 16 sajandil. See sõna on ise pärit portugali keelest barroco, mis tähendab ebäkorrapärast, midagi kummalist, tavatud ja lopergust pärlit. Miks tekkis barokk. Suurmeistrid barokkiajastul. Barokki esimeseks tekkimise põhjus oli kiriku lõhenemise ja kirikuosatähtsuse vähenemise tõttu. Kirikuosatähtsuse vähenemisega tuli esiplaanile inimene. Minu arvamus on, et kirk ja usud on tekkitanud palju erimeelsusi, mis on kaasa toonud totaalse muutumise tänapäeva, kuigi usk on toonud endaga kaasa ususõdad, selle pärast olekski targem hoiduda usust. Teiseks põhjuseks olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi ja otsustasid tähtsama. Kolmandaks põhjuseks, aga barokki uue stiili kujunemise periood (1600- 1750). Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mi...
Narva Eesti Gümnaasium ------ 12 klass Muusika Essee Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Narva 03.06.2013 Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonili...
Essee Nick Drake'ist Juba raamatu esimestes ridades oli tunda autori südamelähedast lähenemist Nick Drake'i elule. Tundus, et justkui raamat räägiks otse reaalsest karmist maailmas, mitte ilust läbi lillede, vaid isegi tegelase mõtteist kogu universumile. Autor jagas peatükkide vahel imepäraseid vaateid loodusest ja algul tundmatust argipäevaelust. Autori sõnakasutus meile maailma maalides valgus idee vabalt laiali, paitades meie meeli ,ning haaras sellest järsku kinni ja tõmbas ilmvõimatu jõuga tagasi endasse. Tahtmata seda tegeliku maailmaga jagada, ent mitte lasta endale haiget teha asjaosalistel, kes ei oskaks seda tõeliselt hinnata kõigi tema endi vigadega. Seda maailmapilti sai ainult viivuks jälgida, tekkis tunne, nagu autor ei julgenud oma tundeid endast välja lasta. Öeldakse, et seadused on rikkumiseks nii arvas ka raamatu tegelane sügaval sisimas enda sees. Eluaeg...
annaabi.ee 
