Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub Saviliiv – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1)õhustatus a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire lagunemine nt: kompostimine b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane lagunemine.
Seega muutuva elektrivälja päritolust. avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane 1)Eksisteeriva elektromagnetlained soojusenergia.Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra. 2)Elektromagnetlained levivad aines lõpliku kiirusega Mahtuvustakistus-kondensaatori takistus.Kondensaator avaldab laadivale kehale 3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w- 4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse
kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. 2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest
Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). Selle tulemusel nihkub element Mendeleejevi tabelis 2 koha võrra ettepoole (nt 56 kohalt 54 kohale). X (all z, üleval m) -> m-4, z-2 Y +He (4,2) heeliumi tuum. Tuumalaeng
seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna? Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 19. Millised muundumised toimuvad tuumareaktsioonide käigus? Mis püsib tuumareaktsioonides muutumatuna?
16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna? Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 19. Millised muundumised toimuvad tuumareaktsioonide käigus? Mis püsib tuumareaktsioonides muutumatuna?
Võnke amplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 5. Sundvõnkumine vooluringis on vahelduvvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkesüsteemis energiakaod. Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat süsteemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabavõnkumised nim võnkeringiks. Ideaalses võnkeringis toimuvad elektri ja magnetvälja energiate vastatikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. 7. Aktiivkoormuseks nim tarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nim aktiivtakistuseks. 8. Induktiivkoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagentvälja energia on jäävaks suuruseks.
vastastikune muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Induktiivtakistuseks niimetatakse vooluringsageduse oomega ja induktiivsuse korrutist. 11. Mahtuvuskoormus on vooluringis olev voolutakisti, milles toimuvad elektri ja magnetvälja energiate vastastikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Mahtuvustakistuseks nimetatakse vooluringsageduse ja mahtuvuse korrutise pöördväärtust. 12. Näivtakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab voolutarviteid, milles toimuvad nii elektromagnetväljaenergia muunudmine teisteks energia liikideks, kui ka elektri ja magnetväljaenergiate
Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Vahelduvvoolu generaatori tööpõhimõte ja ehitus - Generaator muundab mingit teist energiat vahelduva elekt romagentvälja energiaks. Koosneb staatorist paigalseisev korpus ja rootorist pöörlev südamik. SEJ ja HEJ tööpõhi - mõtted (energia muundumised) Mehaaniline energia muunda takse esmalt auruturbiinienergiaks ja seejärel elektrienergiaks.
24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator?Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. 27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris?Elektrigeneraatorismuundub mehaaniline energia elektrienergiaks. 29.Milliseid energiaid kasutatakse generaatori tööle rakendamiseks?Hüdro-, tuuma-, tuule- ja soojuselektrienergiat. 30.Kuidas ja millisel põhimõttel transporditakse elektrienergiat?Juhtmetega, kõrgel pingel, väikese elektrikaduga ja väikesel voolutugevusel. 31.Millest koosneb ja kuidas töötab transformaator?Mähis raudsüdamik. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 32
elektriväljas kõrvale ei kaldu, inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 8. Mis on isotoobid. Kindla keemilise elemendi isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Osa isotope on püsivad, osa ebapüsivad ehk radioaktriivsed. 10. Mis on tuumareaktsioon, osakute seose energia, ahelreaktsioon, kriitiline mass, neutronite paljunemistegur. Tuumareaktsioon on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Osakuste seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. Kriitiline mass aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus
sest õhk juba takistab). Negatiivse laenguga ja väikese massiga. Inimesele ohtlik, põhjustab raku-siseseid muutuseid. Keskmise läbitungimisvõimega. NT 5 mm plekk kaitseb kiirguse eest. γ kiirgus Kujutab endast tohutu suure sagedusega el.mag lainetust. Skaalal jääb ta röntgenkiirgusest edasi. Väga ohtlik inimesele.(läbib inimese). Läbitungimisvõime küllaltki suur. NT U. 1m raudbetooni. Inimesele põhjustab väga suuri rakusiseseid muutusi. RADIOAKTIIVSED MUUNDUMISED Alguses komistati "lolli" aine otsa , milleks oli uraan. Täpsemad uuringud näitasid,et ainete radioaktiivne kiirgus ja eralduv soojus vähenevad siiski aja jooksu. Lisaks avastati et tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsel lagunemisel tegelikult muunduvad aatomituumad. See tähendab, ühest keemilisest elemendist saadakse muundumise tulemusena teine keemiline element. + eraldub kiirgus + eraldub soojus. Poolestusaeg
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks
Plekid on üksteisest eraldatud, et suurendada südamiku takistust, muidu tekiksid südamikus tugevad pöörisvoolud. Võnkering vooluring, mis sisaldab kond. jajuhtmepooli. W e=CU2/2, Wm=LI2/2 1) elektromag.võnkumiste käigus muundub laetud kond. el.välja energia voolu mag.välja energiaks poolis (EMI tõttu saavutab I max teatud aja möödudes), selleks kulub 1/4T, seejärel toimub vastupidine protsess 2) ideaalses võnkerin. sumbumatu: W=We+ Wm=CU2/2+LI2/2=const 3) toimuvad muundumised on perioodilised, sukbumise puudumisel omavõnkeperioodi määratud Thomsoni valem: T=2LC. 3.Periood lühim ajavahemik, mille möödudes hakkab võnkesüsteemis toimuv protsess korduma. T=t/n=1/f. Ühik 1s. Pöördvõrdeline sagedusega. Ind.takistus füüs. suurus, mis. isel ind.koormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2
Nukleonite summaarse massi ja tuuma massi vahet nimetatakse massidefektiks . Mass on samaväärne energiaga. Seoseenergia On energia, mis läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1 MeV. tuumareaktsioonid On tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Tuumareaktsioonide liigid on ka: · Raskete tuumade lõhustumine (nuclear fission)
,,Vennakesed" KULDSE AJAJÄRGU PROOSA (1 SAJ EKR) Caesar (100-44 ekr), Cicero (106-43 ekr) KULDSE AJAJÄRGU LUULE (1 SAJ EKR) Vergilius (70-19 ekr)- ,,Bucalico", ,,Georgica", ,,Aeneis" Omane: dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine, tugevate tunnete ja lüüriliste meeleolude põimumine, neg. kangelasi ei esinenud. Horatius (65-8 ekr). Eleegia- armastusluule zanr Roomas Ovidius (43 ekr- 18 pkr)- ,,Tähtpäevad", ,,Muundumised" HÕBEDANE AJAJÄRK (1-2 SAJ EKR)- Rooma ühiskonna moraalne allakäik. Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Petronius (surm 66 ekr)-,,Satiricon"- satiiriline toes (parim) VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk, pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta! Apuleius (123- 180)- ,,Metamorfoosid", ,,Kuldne eesel" POEETIKA- luulekunst, ilukirjanduse õpetus. Epiteet- lisandsõna. Enamasti omadussõna.
Sama suur energia ka eraldub kui osakestest tekib uus tuum. E=Mc² M-massi defekt Zmp + Nmn > Mt mp- ühe prootoni mass M = Zmp + Nmn - Mt mn- ühe neutroni mass Mt- tuuma mass 1J 1u = 1,66*10astmes -27 kg Z- prootonite arv tuumas 1u = 931 MeV N- neutronite arv tuumas · Eriseosenergia on ühe nukleoni kohta tulev seosenergia. 9. Tuumareaktsioonid : · on tuumade muundumised, mis toimuvad vastastikmõju tulemusenad teiste tuumadega või (elementaar-) osakestega. · selle võrrandite kirjutamisel arvestame, et reaktsioonil kehtib massiarvu jäävus ja tuumalaengu jäävus (summaarne massiarv ei muutu) · Reaktsioonide käigus võib energia nii eralduda kui ka neelduda. Kui mass läheb väiksemaks siis energia eraldub. Kui suuremaks, siis energiat neeldus. 10. Raskete tuumade lõhustumine (joonis lk 29) : · raske tuuma lõhustumine toimub neutroni toimel
TAGASISIDE nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust (matemaatiline pendel) Elektormagnetismis tähendab tagasiside seda, et ühe välja muutumine põhjustab teise välja muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes
väikese niiskuse puhul tahked soolakristallid: Orgaanilised osakesed tekivad tahke materjali põletamisel, mootorkütuse põlemisel, määrdeõlide ja -lisandite kasutamisel jpm protsessides. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Tavaliselt on elementide sisaldus atmosfääriosakestes lähtematerjaliga sarnane, kuigi oma rolli mängivad ka keemilised muundumised. Näiteks, rannikualade väävlireostus koos merevee piiskadega põhjustab atmosfääri SO2 oksüdatsiooniga kõrge mittelenduva SO42- kontsentratsiooni tekke. Vastupidi, merevee NaCl võib tahkest aerosoolist lenduda atmosfääri HCl-na: 13. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on
Kloroplastis toimub fotosüntees. 23. Kirjuta mõiste seletusele sobiv õige mõiste! 1.Samal territooriumil elavad ühte liiki organismid moodustavad Populatsiooni 2.Hormoonide ja teiste regulaatorainete poolt teostatavat elundite ja Humoraalne elundkondade talitluste regulatsioon regulatsioon 3.Endasarnaste organismide taastootmine Paljunemine 4.Keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis ainevahetus 5. Elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Rakk (rakuline tase) 6.Erutuse vastuvõtmine ja sellele reageerimine Refleks 7.Teadusharu, mis uurib kogu organismi talitlust ja regulatsiooni Füsioloogia 8.Isereguleeruv süsteem, mille moodustavad elusorganismid oma ökosüsteem elukeskkonnaga ( eluta loodusega, keskkonnatingimustega), on....
15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. 18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. 21. Atmosfäärisüsihappegaas ja atmosfäärivesi. 22. Tahked osakesed (anorgaanilised, orgaanilised, radioaktiivsed) ning nende käitumine atmosfääris. 23. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? 24. Mis on fotokeemiline sudu? Millised komponendid on vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26
Kõigile elementaarosakestele vastavad antiosakesed. Osakese ja selle antiosakese massid on võrdsed, mõned karakteristikud, nt elektrilaeng, on vastandmärgilised. Osake ja antiosake annihileeruvad kohtumisel esialgsed osakesed kaovad ning asemele tekib paar uusi osakesi ja antiosakesi. Elementaarosakeste põhilisteks karakteristikuteks on: a) seisumass; b) laengutüüpi kvantarvud, mis võimaldavad klassifitseerida ja määravad, millised muundumised on lubatud; c) eluiga; d) muundumisprotsesside tõenäosused. Elementaarosakeste laineomadused ja valguse kiiruse lähedaste liikumiskiiruste tõttu peab rakendama nii erirelatiivsusteooria kui kvantmehaanika mõistestikku ja seaduspärasusi. Osakese ja antiosakese tekkimise ja kadumise seletamiseks on vajalik käsitleda ka välja kui kvanditud süsteemi. II murrang: 1964 a. M.Gell-Mann ja G. Zweig näitasid, et osakesi saab klassifitseerida. Kõik tugevas
ge tekkinud mõtete üle. misega tegelaste kohta öelda? · võim ja vaim Thaler · manipuleerimine Taruk · hingepuhtus · raha Mr Penny · muundumised Selek Bei · peegeldused · silmad 6. Esseeteema: Elu ilma naeru ja naeratusteta · naer Püüa end asetada Timmi olukorda – kuidas oleks ela- · geomeetria da ilma naeratamise ja naeruta? Kirjelda, mida võime
Pentoosfosfaaditsükkel Riboos-5-P; NADPH ATP, NADH ATP Joon 2. Glükoosi metabolism Glükoosi metabolism Glükoosi suunamine kataboolsetele radadele Glükoosi fosforüülimine Glükoos-6-fosfaat Glükoosi aktiveeritud vorm (fosforüülitud ATP-ga) Keskne metaboolne ühend (üle tema toimuvad kõik anaboolsed ja kataboolsed glükoosi muundumised) Glükolüüs Glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Anaeroobsed tingimused Aeroobsed tingimused Lõpp-produkt: laktaat Lõpp-produkt: CO2 ja H2O Energeetiline kasum väike Energeetiline kasum suur 61kJ/mol 1159kJ/mol Joonis 3. Glükolüüsi jagunemine Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Glükoosi kinaas Vaheühendite ensüümid:
mudeleid möödanikust, ning kahtlemata ei jäta ta puutumata nüüdseidki konstruktsioone. Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 I etapp Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 II etapp Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni III etapp Kõik osakesed on keerulise struktuuriga Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid elektron prooton neutron footon Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus keskmiselt 15 minutit ja siis laguneb. 0 n 1
· kirjandus ei käinud alla · loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid · laialdaselt hakkasid levima epigrammidja satiirid · kujutati tabavalt ja teravmeelselt tolle aja igapäevaelu. · hakkas kujunema romaanianr · antiikromaani 2 silmapaistvaimat esindajat on o Apuleius 2.saj mugandas kreeka jutustusi ,,Muundumised" rohkem tuntud ,,Kuldse eesli" nime all · peategelane nõiakunstist huvitatud mees tahab olla lind kuid moondub eksikombel eesliks kelle röövlid endaga kaasa viivad.ta teab, et ta võib inimeseks tagasi saada kui ta sööb roose... Kreeka kultuur rooma keisririigi ajal
vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis: N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist. 19
Universumi lineaarmõõtmed umbes 1020 korda. Sellise Universumi esialgne isotroopsus ja homogeensus peaks säilima isegi siis, kui ülisuurtel punanihetel oleks nähtav Universumi osa, mis on 1060 korda suurem praegu võimsate teleskoopidega nähtavast ruumiosast. Inflatsioonilise paisumise etapi lõppedes kaovad skalaarsed bosonid. Kuid säilivad inflatsiooniga koos ilmunud kvargid. Edasi hakkavad põhirolli mängima kvarkidega seotud osakesed ja nende muundumised. Välistatud pole ka selliste osakeste esinemine, millest praegu pole aimugi. Universumi edasine evolutsioon hakkab toimuma tavalisemat tüüpi elementaarosakeste muundumise tulemusena. Seejuures Universumi pideva paisumisega kaasneb tema pidev jahtumine ja järkjärguline raskete osakeste ja antiosakeste annihilatsioon, mis küll aeglustab, kuid ei suuda vältida Universumi jahtumist. Inflatsioonilisekosmoloogia
vastastikmõju 55 Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni Kõik osakesed on keerulise struktuuriga 56 Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid elektron prooton neutron footon
vastasmõju tulemusena suurusjärgus 100 njuutonit. kvarkide kui ka leptonite tekkinud elektromagnetiline Kuigi ilma massita gluuon vahel. Tuntumad on kvarkide jõud olla nii tõmbejõud võiks teoreetiliselt kanda muundumised (d->u Magnetväli- liikuvatel (erineva märgiga laengute tugevat vastastikmõju lõpmata aatomituumade osakestel vahel) kui tõukejõud kaugele (analoogiliselt massita beetalagunemisel taustsüsteemi suhtes, (samamärgiliste laengute footonile), määrab tuumareaktorites ja tähtedes on elektriliste vahel)
hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad
on erinev. radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. poolestusaeg aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivsest ainest. seosenergia energia, mis tuleks kulutada, et lagundada aatomi tuum nukleonideks. massidefekt nukleonide seisumasside ja aatomi tuuma seisumassi erinevus. tuumareaktsioonid - tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Kosmoloogia Päike - on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist
Tuatha De Danann on tõlgitud kui ''jumalanna Danu rahvas'' ning kui ''teaduse inimesed, kes olid jumalad'', dan tähendab teadmisi. Need Tuatha De Danann, kõrgete esoteeriliste teadmistega inimesed, on öeldud olevat inkarneerunud inimsoo keskele , sütitades ratsionaalsete mõtete leegid ja oma kõrge intelligentsi lantentsete ''peidetud'' võimed, võimed, millele osutatud Keldi muinasjutus kui selgeltnägemine, nõidused, illusioonid, kuju muutmine, kehalised muundumised, elu taastamine surnutele, tuulte, udu ja maru tõstmine ja muu selline. Veelgi on loendamatu hulk saagasid ja laule, mis mälestavad Tuatha De'd, kes teenisid kui varasemad kõrged kuningad, kui sõdalased, luuletajad, nägijad ja druiidid, kelle ülev intelligents, inspiratsioon ja maagilised võimed juhtisid paljude otsuseid, kuninglikku kohust; ning kes hiljem, ''haldjatena'', elades maa all vallides, koobastes ning ''kristalli ja kulla paleedes'',
Töötlemata, esmaselt puhastatud ja teiseselt puhastatud heitvesi sisaldavad kõik olulisi koguseid toitaineid, mis võivad stimuleerida veetaimede kasvu. Lisaks sellele võivad ka nii põllumajanduslikelt kui linnaaladelt pärinevad tulgevate sademete äravooluveed sisaldada olulises konsentratsioonis toitaineid. 8. Kõikides veekogudes toimub tavaline lämmastiku ja fosfori muundumise ahel, kuid needn muundumised toimuvad veekogu eri osades ja eri määral. Ka stratifikatsioon on oluline füüsikalien tegur, mis mõjutab veekogus toimuvaid keemilisi muundumisi (kihistumisest keemiliste komponentide erinev verikaaljaotus). 9. Suure taimse massiga veekogus võib esineda lahustunud hapniku sisalduse selge ööpäevane kõikumine. Päeval võib tõusta fotosünteesi käigus toodetava hapniku tõttu väga kõrgele, öösel, kui fotosünteesi ei toimu, langeb madalale. 10
taandamisprotsessides, mille käigus võib nende liikuvus muutuda ning võivad isegi aurustuda organometallühenditena, mis moodustuvad metüleeritavate bakterite toimel. Raskmetallide imbumisele mõjuvad pH, pE, temperatuur, katioonide vahetusvõime, pinnase mineraalosa ning orgaaniliste ainete koostis ja sisaldused. 12. Ohtlikke ainete muundumine hüdrosfääris: olulisemad protsessid. Nimetage ja seletage. Reoainete muundumised hüdrosfääris toimuvad füüsikaliste, keemiliste ning biokeemiliste protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid: hüdrolüüs kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel; sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon; oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul); sorptsioon, kus osalevad põhjasetted, heljuvas olekus mineraalid ja orgaanilised osakesed;
põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks ja hõbedaks. Aga seda ainet ei leitud, leiti aga hoopis uusi ravimeid, lõhna-, lõhke-ja värvaineid. Hakkas arenema keemia ja keemiatööstus. Ka meie sees ja ümber toimuvad ainete muundumised: elusorganismides toimuvad ainevahetusprotsessid, puit ja paber põlevad jne. Nendest tegudest tekivad uued ained. Neid nimetatakse keemilisteks nähtudeks. Keemikud on valmistanud u. 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist u. 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. 1.2 Puhas aine ja segu
Mulla orgaaniline aine kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa „põleb“- mida nim. Mulla orgaaniliseks aineks( olulised C ja N) Lagundamine- peamiselt bakterite ja seente poolt LAGUNDAMISE JA SÜNTEESI VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine]
plastiliseks). Siis võtame mulla kätte ja proovime teha kuulikest. - kui kuulikest teha ei saa on tegemist liivaga - kui saab kuulikese aga 3 mm paksust nööri mitte on saviliiv - kui saa 3 mm paksuse nööri aga murdmisel kohe murdub- ( kerge) liivasavi - kui saab painutada peaaegu rõngasse aga ikkagi murdus-liivsavi 2 - kui saab painutada rõngasse aga tekkisid mõrad- liivsavi3 - kui saab rõnga ja mõrasid ei teki on savi. 9. Orgaanilise aine muundumised mullas. · Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. · Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 10. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. 1
noortes kasvavates taimeorganeis. Seal on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel aine suurendab mulla kaaliumi sisaldus kuivaine kohta 0,5-1,5%. positiivne. Huumus on tumepruun või must amorfne enesepuhastamisvõimet ja tagab Mullast saab taim kätte vaid vees lahustunud Orgaanilise aine muundumised mullas mass, mis on tugevasti seotud mulla mulla sanitaarse kaitse. kaaliumiühendeid. Väga madal Mulla pinnale ja mulda ladestunud mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt Huumusesisaldus mullas ja selle kaaliumisisaldus mullas on alla 40 ja kõrge taimejäänused alluvad mitmesugustele eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna reguleerimise võimalused.
Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E = M c 2 E seoseenergia, M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia E on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1MeV. A Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks.
Näiteks oli Thalese arvates selleks vesi. Hrekleitos leidis aga, et maailma ürgalge on tuli: ,,Seda kõigile sama maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja jääb igavesti-elavalt olema mõõdu järgi süttiva ja mõõdu järgi kustuva tulena." Niisiis on kogu maailma elava tule modifikatsioon ehk tuletis. Kui tuld on liiga palju, siis tekib maailmatulekahju; kui tuld on liiga vähe, siis tekib maailm kui tule teisend. Ajas lõputud tule muundumised jagab tsükliteks maailmatulekahju, mis toimub iga 10 800 aasta järel. Kuid vahepeal ei ole tuli (maailm) muutumatu. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikum joon ongi vahest tema ettekujutus maailmast kui pidevast muutumisest. Maailmas pole midagi muutumatut, absoluutset kõik on suhteline. Herakleitos ise väljendab seda aforismiga: ,,Samasse jõkke ei saa astuda kaks korda"; ,,Samasse jõkke me astume ja ei astu, me oleme ja ei ole."
jäänuseid, lehti, okkaid); põllul toimub ladestumine peamiselt mulla pindmisse kihti. Bilanss – ladestumise ja kadu suhe. Eristatakse kolme bilansi taset: • Orgaanilise aine sisaldus on tasakaalus • Orgaanilise aine kuhjumine • Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekkeprotsessi vältel positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Orgaaniline aine võib lõpuks laguneda lihtsateks ühenditeks – H2O. CO2 ja mineraalsoolad. Eralduva süsihappegaasi koguse järgi saab hinnata org. aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagundamist mineraalseteks aineteks nim. mineralisatsiooniks. Peamised lagundajad – bakteri, seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid • Õhustatusest e. aeratsioonist – aeroobne (kiire lagunemine), anaeroobne
Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E = M c 2 E seoseenergia, M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia E on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1MeV. A Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks.
Tallinn: Olion, 1995. Lk 50. 10 kirjeldab, et enamikel juhtudel kaunistatakse tantra praktiseerimine ruum lillede, puuviljade ja valitud toitude, samuti jookidega. Neil arvatakse olevat suguiha ergutavaid omadusi. Tähtis osa tantrislikust ühinemisest edasijõudnud praktiseerija puhul on naispoole muundumine jumalanna kehastuseks ja meespoole muundumine jumala kehastuseks. Paljud muundumised põhinevad eriliste mantrate ehk väesõnade lausumisel, mis sisaldavad jumaluse vibratsioonilist olemust. Aga kasutatakse ka jumalustega seotud yantraid ehk geomeetrilisi kujundeid. Lisaks sellele aidatakse muundumisele mõnikord kaasa psühhoaktiivsete taimede tarbimisega. Enamik tantra õpetusliine keelab siiski ergutite kasutamise, sest need võivad olla 30 ohtlikud. Seega eduka tantrarituaali korra mõlemad partnerid muunduvad. See pole ainult
tuumareaktsioonide käigus. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest aatomitest. Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutronideks. Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Massidefekt tuuma seisumass on väiksem temas olevate nukleonide seismasside summast. Seda vahet nimetatakse massidefektiks. Tuumareaktsoonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktidel seisumasside summa on suurem kui lõpp-produktide siesumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. VI kursus. Kosmoloogia Päike lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1. tuum suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid 2. kiirgusvöönd energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased
varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset: · Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus. · Orgaanilise aine kuhjumine. · Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11
annaabi.ee 
