Mussoonmetsade taimestik ja loomastik Sarnasest aastasest sademete jaotumisest ning ühesugustest temperatuuridest tulenevalt on Lõuna- ja Kagu-Aasia mussoonmetsade kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on sarnased ka Aafrika savannide ning Aasia mussoonmetsade taime- ja loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste lähistroopiliste ja troopiliste kõrreliste rühm. Bambus võib väga kiiresti kasvada kuni 40 m kõrguseks ja 30 cm jämeduseks ning moodustada tihedad padrikud Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid,
õhutemperatuur. Antarktikas. Plankton- vees hõljuvate, valdavalt liikumisvõimetute pisiorganismide kogum. Tundrad 1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega
PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri Mandrid Maailmajaod Ookeanid Põhja-Ameerika Ameerika Vaikne ookean Lõuna-Ameerika Aafrika India Ookean
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub
konfliktid. 3) Suurem surve sotsiaalsfäärile 4) Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab
Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv.
o Hiinas edeneb jõudsalt kõrgtehnoloogiline tööstus Kergetööstusgigandid o Taiwan ja Hongkong Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmajanduse keskusest Kagu-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Filipiinid Malaisia Indoneesia Singapur Tai Vietnam Laos Prunei Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Lähisekvatoriaalsed metsad Puisrohtlad Ekvatoriaalsed metsad Maavarad Nikkel Tina Nafta Kivisüsi Vask Klima Asub ekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Ekvatoriaalne kliimavööde o Väga väikse amplituudiga kõrged temperatuurid
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ...................................
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi.
Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid. Mullastik Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust ning mineraalainete väljauhtumist ei toimuks. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna
maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. Mullastik on vahelduv ja mitmekesine . Kohati on pikaajaline inimtegevus seal hulgas kuivade alade niisutus, terrassi põllundus ja riisipõldude rajamine ning loomade karjatamine . Aasia on mägisem maailmajagu , umbes ¾ Aasia pindaalast hõlmavad mäestikualad. Aasia tohutu suuruse tõttu on seal
okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid gorillad(joonis 1.1), kiskjatest Aasias tiigrid, Aafrikas leopardid. 2.3 Kohastumine eluks vihmametsades 7 Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. (joonis1.2). Nad on väga abitud ja
Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.
toitude maitsestamiseks pulbrit. Vihmametsa loomad. · Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. · Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus- okaapid, suurimad inimahvid-gorillad. Kiskjatest Aasia tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguaid ja Aafrikas leopardid. · Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. · Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. · Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid
siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. Miks kasutavad vihmametsade loomad suhtlemiseks peamiselt häälitsemist? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.
naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas.
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb
Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa. Enamused üleujutused leiavad aset Helmandi jõel. Mullad Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus. Kõrbetes - hallmuld Mägedes - mägipruunmuld Taimestik Mitmekesine taimkate Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on vähe puid. Kevadise vihma ajal õitsevad rohttaimed. Riigi keskosa taimkate on rikkalikum võrreldes lõunaosaga, mägedes koguni lopsakas. Tuntumad taimed siis : Kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal
Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm).
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Pinnamood 4. Kliima 5. Veestik 6. Mullastik 7. Taimestik 8. Loomastik 9. Inimtegevus 10. Kokkuvõte 1 1. Sissejuhatus Enne veel kui ma seda referaati tegema hakkasin polnud mul aimugi sellisest saarest nagu Andamanid, kuid kui ma selle loosiga tõmbasin, siis hakkasin ma selle saare kohta informatsiooni otsima, kõigepealt sain ma teada kus see asub ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2 Andamanid asuvad Euraasia mandril Lõuna- Aasias
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas
· Taimede kasvuks soodne PARASVÖÖTME MANDRILINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 5,92 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valitsevad idatuuled · Võimalik eristada kõiki aastaaegu (talved külmad, suved soojad) · Taimede kasvuks väga soodne POLAARKLIIMA: · Aasta läbi külm · Keskmine temperatuur -15,92 · Sademeid aastas 10-500 mm · Valitseb kuiv õhk · Aastaaegu pole võimalik eristada · Taimestik peaaegu puudub LÄHISPOLAARNE KLIIMA: · Külm talv ja vilu suvi · Keskmine temperatuur -2,75 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad tsüklonid · Võimalik eristada suve ja talve · Taimestik peaaegu puudub MÕISTED asimuut nurk, mis jääb põhjasuuna ja objekti suuna vahele Meridiaan lühim joon geograafiliste pooluste vahel Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega
Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti
kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida. Riigi madalaim punkt on Atlandi ookean 0 meetrit ja kõrgeim punkt Fako mägi 4095 meetrit üle merepinna. Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud. Väikestes kogustes on leitud ka kulda ja tinamaaki. Kliima 3 Kliima on Kamerunis mitmekesine, muutudes troopilisest kliimast rannikuäärsetel aladel semi-ariidseks ja kuumaks põhjaosas. Kameruni põhjaosa hõlmab kuiva kliimaga Tsaadi nõgu. Sademeid esineb seal keskmiselt 300-500 millimeetrit aastas. Keskmine õhutemperatuur võib ulatuda kuni 32ºC kraadini. Keskosa moodustaval Adamaua mägismaal ja Kameruni massiivil valitseb mussoonkliima. Õhutemperatuur võib ulatuda 23-26ºC ja sademeid esineb 1000-1500 millimeetrit aastas. Lõunaosa hõlmab ekvatoriaalne niiske kliima
kiirus kõrguse suurenedes 1. Polar high - Polaarne idatuul 2. Westerlies - Läänetuul 3. Northeast trade winds - Kirdepassaat 4. Southeast trade winds - Kagupassaat 5. Westerlies - Läänetuul 6. Polaarne idatuul Mussoonid ...sesoonsed tuuled - Puhuvad 15-20° kraadide vahel - On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond) - Vihmaperiood Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule ...on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km) Tsüklon ..
- hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed
Murenemise tähtsus mäestikud tasanduvad ja tekivad tasandikud. Oluline lüli kivimite ringes (eeldusex settekivimite teke). Lähtekivimi murenemisel tekib murend, mis on eeldusex mulla tekkele, see omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele. b) Iseloomusta mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus. MULLA KOOSTIS MULLAPROFIIL MULLA KUJUNEMINE LÄHTEKIVIM Annab mullale mineraalse On mineraalne alus, Kujuneb aluspinnas koostise ja määrab kivine, leidub liiva füüsikalised ja keemilised savi- liiv on toitainete
..........4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, 40 seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine 41 viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga 42 otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. 43 Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada 44 heitlehisteks
aastatest suureneb troposfääriosooni hulk atmosfääris ~1% aastas esineb lühiajalisi kõrgeid kontsentratsioone esineb nn osoonipuhanguid osooni teke sõltub päikesekiirgusest, mistõttu on O 3 kontsentratsioonid kõrgeimad aprillist augustini ja madalaimad talvel osooni moodustumine algab pärast päikesetõusu ja on maksimumis pärastlõunal öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast (mmHg) millibaar (mb) hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris: TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
