Raudteeühendus Hamburgiga on kiire ja efektiivne. Raudtee on ühenduses sadamaga, mistõttu on minimaalne konteinerite vahepealne vedu autodega sadamast või sadamasse. Kaubavahetuses Euroliidu ja maadega läbi oma sadamate kasutab Venemaa peamiselt kahte transpordikoridori. Läänemere koridoril toimuvad veod peamiselt läbi Sankt-Peterburgi, Viiburgi, Võssotski, Kaliningradi ja Primorski sadamate, Musta mere koridoril läbi Novorossiiski ja Tuapse sadamate. Väiksemad kaubavood läbivad Murmanski ja Kaug-Ida sadamaid. Väljapääs Atlandi ookeanile on kõige kiirem ja odavam läbi Lääne- ning Barentsi mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore. Antverpeni sadam Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning mahub ülemaailmses pingereas 20 parema hulka. Järgmise aasta Tour de France'il antakse kolmanda etapi start Antverpenis, kuid sellega Belgia
moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu
Second level Third level Fourth level Fifth level Lapimaa Lapimaa kohta võib kasutada Carl von Linné ütlust: " Kui poleks sääski, siis oleks tegu maise paradiisiga". Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes (Murmanski oblastis). Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Põhja pöörijoon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Virmalised Põhja-Soomes Click to edit Master text styles Second level Third level
Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, läks ta 1954 aastal esimest korda Saratovi lennuklubisse, mille ta lõpetas kiituskirjaga ja kus ta sooritas oma esimese iseseisva lennu Jak-18ga. Gagarin tegi lennuklubis 196 lendu. Sõjakool ja teenistus mereväes 1955 aastal kutsuti Gagarin Nõukogude armeesse ja suunati Lennuväe Lendurite Kooli. Ta õppis tollal tuntud katselenduri Akbulatovi juures. Vaatamata raskustele lõpetas ta kooli 1957 aastal kiitusega. Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku hävituslennukite polgus. Isiklikku Juri Gagarin abiellus 1957. aastal Valentina Gorjatšovaga. Abielust sündis kaks tütart, Jelena(1959) ja Galina(1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on Moskva Kremli muuseumi peadirektor. Ettevalmistus kosmoselennuks 1959 aastal tehti NSV liidu poolt otsus valida kosmonaudid, keda valmistada ette esimeseks lennuks kosmoselaeval Vostok 1. Kavas oli valida 20 kandidaati. Sama aasta 9
Karvastik on mustjaspruun hallika varjundiga, tihe, soe ja vastupidav. arusnahk on väga hinnaline ja vanasti jahiti kalaane selle pärast armutult Arvukus Tänapäeval on nende arvukus märgatavalt tõusnud, kuid jääb ikkagi mitu korda kunagisele alla, mistõttu püsib vajadus range kaitse järele. Kalaane on proovitud kasvatada aedikuis, samuti aklimatiseerida Barentsi meres Murmanski lähedal, kuid kumbki pole tulemusi andnud. Merisaarmas elab 5-40 isendist koosnevas karjas. Eluviis Elupaik Kalaanid elavad kaljustel mererannikul riffide ja lehtadrutihnikutega. Need paigad on inimestele raskesti ligipääsetavad. Ent kalaanid pole eriti paigatruud ja võivad elukoha kergesti hüljata. Vaikse ilmaga võivad nad ujuda kaldast 1825 km kaugusele. Nad on päevaloomad, toituvad mitu korda
mingeid juriidilisi õigusi laplastele, see on pigem moraalne väärtus. Soomes kannab Lapimaa ala oma nime ja on üks eraldi toimivast autonoomsest haldusüksusest, mille pealinn on Rovaniemi. Rovaniemi jääb küll ajalooliselt Lapimaa alalt välja, kuid sealne kliima on elamieks parem, mis meelitab ligi ka rohkem turiste. Rovaniemi on ka jõuluvana kodulinn, mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid. Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa
kujundasid tema kunsti. Viimane arenes rahulikult ja väärikalt raamides, mille määrasid kunstniku temperament ja väärtushinnangud. Kompositsiooni kõrval tõusis tema loomingus juba 1950. aastatel juhtivaks zanriks portree, milles tema modelle ühendab meditatiivsus ja lüürilisus. Ta on maalinud veduute Tallinnast, Budapestist ja Veneetsiast, ent rohkem paelus teda loodus talvised väljad Tartumaal, kaljusaared Murmanski lähedal, Saaremaa rohelised rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent)
kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Praeguseks on säilinud neli olulisemat asuala: Põhja-Norra, Põhja-Rootsi, Põhja-Soome ja Koola poolsaar Venemaal. Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. [1; 2010, 03,06] Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks
kaasa ajateenistuskohustuse taaselustamise mereväes ja tsiviil asutustega uute lepingute sõlmimise. Lennukikandjate vähesuse tõttu paigutati merelennuvägi maismaa baasidesse ning osaliselt allutati lennuväele. Venemaa plaanib ehitada 2020. aastaks 3 uut 6 lennukikandjat. Põhjamere laevastik on Vene Föderatsiooni pioriteetseim laevastik, mille kodusadama asub Severomorskis ja väiksemad baasid Murmanski piirkonnas. Laevastiku põhiülesandeks on hoida oma strateegilised tuumaallveelaevad staatilises valmis olekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele ja jaguneb merel baseeruvateks üksusteks, merelennuväeks, merejalaväeks ning rannikukaitse üksusteks. Merel baseeruvated üksused jagunevad kaheks, allvee- ja pealveelaevades. Allveelaevu on kokku 42, millest 9 moodustatavad strateegilised
juuni, 1940 · Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. Soome polnud nõudmistega nõus. Oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril.
said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati hoida endiseid kolooniaid oma mõjusfääris. Mõned asumaad saavutasid iseseisvuse, näiteks Egiptus (1920) ja Iraan (1921/1932) Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920-ndatel aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike. Sellest annavad tunnistust valgete toetamine Vene kodusõjas, briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas, majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluses nõukogude vägedega Vabadussõjas. Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopas. 1923. aastal, Ruhri kriisi ajal toetati Saksamaad ning nõuti prantsuse vägede väljaviimist. 1935. aastal sõlmiti Saksamaaga mereväekokkulepe. Suurbritannias hiljem alanud majanduskriis (1931) ei olnud nii laiaulatuslik kui USA-s ja Saksamaal
Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mill kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris. 70* mõned asumaad saavutasid isesseisvuse (näiteks Egpitus 1922, Iraak 1921/1932) 42* 1921.a. anti Iirimaale dominiooni staatus, alates 1937. aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. 43* Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike: 71* valgete toetamine Vene kodusõjas 72* briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas 73* majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluseks nõukogude vägedegaVabadussõjas 44* Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril: 74* toetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisi ajal ja nõuti Prantsuse vägede väljaviimist 75* 1935a. sõlmiti mereväekokkulepe Saksamaaga 2.2.3. Prantsusmaa: 45* 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge)
Usk 12. sajandil, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks vene õigeusu. Kaugematel ääremaadel (näiteks Viena Karjalas) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil hakkas laialdaselt levima ateism, sajandi lõpul ka uususundid. Tänapäev Rahvusvahelise tähtsuse annab Karjalale raudtee, mis Sorokkast (Belomorskist) põhja pool Valge mere ääres on Murmanski ainsaks ühendusteeks Venemaaga. 11 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Karjalased · http://et.wikipedia.org/wiki/Karjala_keel · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10529 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10585 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10583 · http://www.estonica.org/index_est.html · http://www.erm.ee/?node=779 · http://www.suri.ee/ohuur/karjala.html 12
..300 kg ja emasloomal 180...250 kg. Levik Eestis ja Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. Arvukus Eestis Elupaik ja -viis Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga. Toitumine Toiduks peamiselt kalad - tursk, lest. lõhilased, heeringlased. Kalade kõrval sööb märgatavas koguses veeselgrootuid ja taimi. Sigimine Innaaeg on varakevadel. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid.
Moskvasse. KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON. Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas 1918.a. maikuus, mil suurel territooriumil Volgast kuni Vladivostokini algas tsehhide- slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine, millega kaasati kiiresti ka sisemised vastupanujõud. Sõjalised aktsioonid tsehhide-slovakkide vastu võrdsustati sõjategevusega Antandi riikide vastu. Sel põhjusel maandusid 1918. a. kevadel ja suvel · Murmanski ja Arhangelski piirkonnas Inglise, Prantsuse ning USA sõjalised üksused · Kaug-Idas kindlustasid end Jaapani, Inglise, Prantsuse, USA ja Kanada väed · Kesk-Aasias ja Bakuus aga Inglise väed · Läänes peeti sõda Poola sõjaväega · Sisemaal astusid nõukogude võimu vastu välja mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, suur osa ohvitseride korpusest, intelligents ja sotsialistlikud parteid.
Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmeteda ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Häälitsused: sügavad piuksatused ja noortel loomadel ulgumine. 1.2.1. Eluviis Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. 1.2.2. Toitumine Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Täiskasvanud hülged tarbivad u. 7-10 kg kala. Täiskasvanud hallhüljes on võimeline olema vee all kuni 40 minutit ja sukelduma kuni 100 m sügavusele
pages enamik neist maale. Relvastatud võitlus 1918 1918. a. keskel ähvardasid Nõukogude Venemaa enamlaste valitsust mitmesugused jõud: · Esimese Maailmasõjast tingituna - Saksamaa Keisririigi sõjavägi Venemaa piiril Eestis, Lätis, Valgevenes ja Ukrainas; · võimuvaakumist ääremail tingituna hõivasid Briti, Prantsuse, Ameerika väed - märtsis 1918 Arhangelski; Jaapani väed aprillis 1918 Murmanski; Prantsuse väed Odessa ja nende ümbruskonna; · Esimese Maailmasõjas Venemaa Keisririigi poolt sõdinud Tsehhoskovakkia korpus, keda bolsevike poolt sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu kohaselt ähvardas Austria- Ungarile riigireetmise eest väljaandmine, maikuus 1918 võtsid oma teel Ukrainast läbi Siberi Vladivostokki oma kontrolli alla Transsiberi raudtee, 6
Malmö Rootsis suuruselt kolmas linn. Asub Lõuna-Rootsis, ajaloolises Skåne maakonnas, Sundi kaldal. 2000. aastal valminud Øresundi sild ühendab Malmöd Kopenhaageniga. VAATAMISVÄÄRSUSED. Gotlandi saar ja Visby linn, Öland, A . Lindgreni kodukoht Vimmerby's, Göterborg, Lapimaa : Lapimaa kohta võib kasutada Carl von Linné ütlust: " Kui poleks sääski, siis oleks tegu maise paradiisiga". Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes (Murmanski oblastis). Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Palju on räägitud ja kirjutatud Lapimaa müstilisusest, mis esmatutvusel kuidagi esile ei taha tulla, aga kui viibid Lapimaal korduvalt ja pikemalt, siis hakkab inimtegevusest puutumata loodus vaikselt sinuga rääkima, tuleb vaid osata teda kuulata. Parim aeg külastamiseks: talvel, kui soovitakse näha virmalisi; varakevad (juuni algus, vastab meie maile) - sääsed pole veel ärganud;
Soome talvesõda 1939. aasta oktoobris esitas Stalin Soomele nõudmise sõlmida Soome ja N. Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt. Soomele esitatud nõuded olid üsnagi kaugeleulatuvad. Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. N. Liidu ettepanekud ei olnud Soomele vastuvõetavad. Soome valitsus leidis, et
Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris. mõned asumaad saavutasid isesseisvuse (näiteks Egpitus 1922, Iraak 1921/1932) 1921.a. anti Iirimaale dominiooni staatus, alates 1937. aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike: valgete toetamine Vene kodusõjas, briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas, majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluseks nõukogude vägedegaVabadussõjas. Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril: toetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisi ajal ja nõuti Prantsuse vägede väljaviimist, 1935a. sõlmiti mereväekokkulepe Saksamaaga. Prantsusmaa: 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge). Saksamaale kohta kätte näidata püüdes
vallutamine (1941-1944). Suur-Soome realiseerimine, strateegilised piirid ja pant rahuläbirääkimiste jaoks. SB kuulutas Soomele sõja (6.12.1941, otsest sõjategevust ei toimunud), USA mitte. Soome V president Risto Ryti (1940-1944), Progressiivne partei. Soome VI president C.G. Mannerheim 1944-1946. Jätkusõja lõpp 1944 ,,Rahulik" kaevikusõda jaanuar 1942-juuni 1944. Soome ei soovinud osaleda Leningradi vallutamisel ega üritanud katkestada Murmanski raudteed. 9.6.1944 algas NL suurrünnak Karjala kannasel. (NL 20-kordne suurtükiväe ülekaal ja parem relvastus): rinde murdmine ja Viiburi kaotamine 20.6. Kriitilises olukorras (relvastuse saamiseks) president Ryti sõlmis 26.6.1944 isikliku vastutuslepingu Saksamaaga, mille järgi Soome jätkab sõda Saksamaa rindel ega sõlmi separaatrahu.(Kuid kui Ryti astub tagasi, siis ka leping muutub kehtetuks) ... (jätkub) 64
Kas võime öelda, et ajalugu on objektiivne, kui samasugusest ainesest esitatakse samasugune narratiiv? Vaadates, nõukogude ajaloolaste kommen- taare inglise ajaloolaste töödele inglise lennuväest Suures Maailmasõjas, siis ilmselt see nii ei ole. Tõlkimisel lisati ikka kommentaare, et inglise ajaloola- sed ei maini piisavalt punase lennuväe tähtsust. . . aga miks seda rõhutada, kui teisel rindel punalennuväge ei olnudki. Samas nõukogude ajaloolased ei kirjutanud, et Murmanski baasi kaitsmisel kasutasid NL kangelased Inglise lennukeid. Sageli tuleb endalt küsida, mida interpretatsioon tähendab ja anda selle- le ka oma töös vastus. Näiteks Nõuk ajal tuli kirjutada, et meil on palju poolehoidjaid, aga kodanlus on kaval. Üksikute ajaloolaste uurimused saavad tavalises mõttes olla objektiivsed. Ilmselt ei ole ajaloolast, kes oleks kirjutanud üles terve inimkonna ajaloo. . . Niipea, kui tuleme abstraktsest uurimusest tagasi konkreetse uurimuse juur-
Kinnistus ühiskonnasisene hierarhia, mis kehtis kogu 20. sajandi vältel, kus kergesti kohanevad ja jõukad komid asusid venelaste või teiste venekeelsete uusasukate järel või kohati nendega samal astmel, neist allpool aga saamid ja neenetsid (neenetsi põdrakarjuste olukorda komi peremeeste juures on koguni võrreldud orjade olukorraga). Muudatused Koola poolsaarel 20. sajandi alguskümnenditel Suuremaid muudatusi koolasaamide jaoks tõi kaasa Peterburi-Murmanski raudtee valmimine 1916. aastal. Pärast raudtee ja jäävaba kaubasadama rajamist muutus Kola linna asemel poolsaare uueks keskuseks Murmansk. Raudteeäärsete asulate ehitamise ja uute linnade rajamisega suurenes uusasukate arv poolsaarel. Kasvas poolsaare strateegiline tähtsus, hakkasid arenema tööstus ja väliskaubandus. Kuid raudtee-ehitus ja metsalangetamine vähendasid põhjapõtrade karjamaid, eriti kannatasid selle all kildinisaamid,
(25-aastane?) Avdi Kallistratov on õppinud usuinstituudis, kuid sealt lahkunud. Ta leidis nimelt, et seoses muutunud maalimaga tuleb ka usku (kristlust) muuta. Ta asub tööle ühes Moskva lehes ajakirjanikuna. Ajaleht paneb talle ette maskeeruda narkokulleriks, sõita koos teiste narkokulleritega rongiga Kasahstani lõunaossa anasa järele, ja pärast retkel kogetust artikkel kirjutada. Avdi nõustub. Narkoretke juhib Grisani nimeline mees. Avdi lüli liikmed on aga Murmanski poisid, 20-aastane Petruhha ja 16-aastane Ljonka. Kõik narkoretkel osalenud on orienteeritud vaid rahale. Teekonnal kasvab Avdi vastumeelsus noori hukutava Grisani vastu. Samal ajal katsub ta Petruhhat ja Ljonkat veenda elama kristluse põhimõtete järgi. Tal tekib kokkupõrge Grisaniga, kelle arvates Avdi keerab tema poisse üles. Siis sõlmivad nad vaikiva kokkuleppe, saamaks teada, keda poisid tegelikult rohkem kuulavad. Tagasiteel, Kasahstanist Moskvasse sõitvas kaubarongis selgub
arengute muutmiseks. Suurim sõjaline põhjus seisnes selles, et al 1915 olid lääneriigid Vm-le tarninud tohututes kogustes sõjavarustust ja relvi. 1917-18 a-ks olid Vm-le kuhjunud hiiglaslikud sõjavarustuse laod. Nii palju polnud sõjatehnikat, varustust jne iialgi olnud. Pärast Bresti rahulepingu sõlmimist võis karta, et sakslased nõuavad Vm-lt relvastusladude välja andmist. Põhilised asukohad olid Põhja-Vm-l Murmanski, Arhangelski piirkonnas. Teine oli Kaug-Idas, Vladivostokis ja selle ümbruses. Antandi riikide esimene huvi oli võtta varustuslaod enda valve alla ning vältida nende üle andmist sakslastele. Teine eesmärk, mis väga otseselt puudutas Sb-d: Bresti rahulepinguga oli NL Vm juhtkond kohustunud tagama Sm-le juurdepääsu Taga-Kaukaasia naftale. See tugevdaks Saksa sõjalist potentsiaali, Antandi huvides oli vältida selle lepingupunkti täitmist. Enne revol oli suurem osa Vm
annaabi.ee 
