saab omada vaid positiivseid väärtuseid. 1968. aastal avaldas Viktor G. Veselago artikli, kus ta analüüsis valguse käitumist hüpoteetilises aines, millel on negatiivne dielektriline ja magnetiline läbitavus, ning jõudis järeldusele, et faasikiirus ja energia leviku suund on sellises aines vastupidised. Sellest tulenevalt saaks sellist ainet, millele Veselago omistas termini ,,vasakukäeline materjal", nimetada ,,negatiivse murdumisnäitajaga aineks". Tollal jäid tema tulemused suurema vastukajata, kuna sellised materjale ei eksisteerinud. Vasakukäeliste materjalide ehk metamaterjalide valmistamine optilisest pikema lainepikkusega elektromagnetkiirguse jaoks on saanud võimalikuks alles viimasel paarikümnel aastal. Tasapisi nihkuvad struktuuride mõõtmed väiksemaks ja lainepikkused lähemale optilisele piirkonnale. Selle tõttu on huvi teema vastu viimaste aastatega pidevalt suurenenud.
lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. 3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegeldus? Täielik peegeldus saab tekkida ainult valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. 5. Kujutised läätsedes. - Läätsed juhivad kiiri, mis konstrueerivad kujutise. Läätse valem suurendades: S= k/a . D=1/f Läätse optiline tugevus (D) on fookuskauguse pöördväärtus . 1/a + 1/k = 1/f
Ühe keskkonna (absoluutne) murdumisnäitaja n selle keskkonna ja vaakumi suhteline murdumisnäitaja. Leitakse valguse murdumisel vaakumist keskkonda. Vaakumi murdumisnäitaja n0 = 1 . Kõikide keskkondade murdumisnäitajad n 1 ; Keskkonna optiline tihedus mittearvuline keskkonna iseloomustaja mida suurem on murdumisnäitaja, seda suurem on optiline tihedus; Kahe keskkonna murdumisnäitajate n1 ja n2 seos nende keskkondade suhtelise murdumisnäitajaga n 21 ja n12 n2 n 1 = n21 ; 1 = n12 ; n21 = ; n1 n2 n12 Keskkonna murdumisnäitaja seos valguse levimise kiirusega selles keskkonnas v ja vaakumis c c v= n
väiksemad lainepikkused Koherentsus sama pikkuse või sagedusega lained Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Murdumisnäitaja näitab, kui palju valgus kindlasse keskkonda üleminekul murdub Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus valgus neeldub või muudab levimissuunda. Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib
arvutid, termistorid, dioodid, trioodid, fotoelemendid, alaldid, kiirgusenergia muundurid ja gammakiirguse detektorid jne oleksid mõeldamatud pooljuhtideta või detektorelementideta. Siiski ilmneb tendents Ge osaliseks väljatõrjumiseks Si poolt, samas suureneb Ge kasutamine infrapunaoptikas. Ge- ühenditest on kasutavaim GeO2 (lähteaine optilisele klaasile, luminofooridele ja teistele Ge- ühenditele, perspektiivne kiudoptikas.) Germaaniumoksiid on optilise klaasi, suure murdumisnäitajaga dekoratiivklaasi ja luminofooride komponent. Ta on ka mitmesuguste täppissulamite koostisaine. Germaaniumi sulam kullaga on kulla värvusega, kuid paisub jahtumisel. 6 BIOTOIME Germaanium ei kuulu bioelementide hulka ja pole selgitatud tema funktsioone inimorganismis. Inimorganismis pole germaanium üldsisaldus teada, lihastes on germaaniumi 0,14 ppm ja veres 0,44mg/l. Päevas siseneb toiduga 0,4-1,5 mg
umbes kolmandiku piiril. Polariseeriva prilliläätse tähtsaim osa on polariseeriv kile ehk film, JA EHITUS · mille valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse, venitatakse ning kastetakse joodilahusesse. · Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR- 39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. · Kõrgekvaliteedilised polariseeritud prilliläätsed valmistatakse lamineerimismeetodil. · Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil. · Mineraalklaasi baasil valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel kokku pressitud. · Polaroidläätsedega töötamisel tuleb järgida kindlaid
Mõõtes βP , saame arvutada murdumisnäitaja n12. Sellel põhinebki murdumisnäitaja määramine refraktomeetriga. Refraktomeetri ehitus Valgusallikast tulev valgus suunatakse läbi kondensori täisnurksetele prismadele ja, mille vahele on kantud õhuke kiht uuritavat vedelikku. Selleks, et valgus tungiks vedelikku kõikvõimalikes suundades, on valgustusprisma alumine tahk mateeritud. Valgustusprisma materjal ja murdumisnäitaja ei ole oluline. Mõõteprisma on valmistatud suure murdumisnäitajaga klaasist ja teda kasutatakse mõõtmisel etalonina. Mõõteprisma ülemine pind on hästi poleeritud. Aine murdumisnäitajat võib määrata kahe meetodi abil: nii läbivas valguses (libiseva kiire meetod), kui ka peegeldunud valguses. Libiseva kiire meetodi korral langeb valgus prismale P1, satub vedelikku läbi mateeritud pinna DE. Pinnalt DE hajunud valgus langeb prisma P2 pinnale AB kõikvõimalike nurkade all.
CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub
C=3x10(astmel 8) m/s- Valguse kiirus Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse üleminek ühest keskkonnast teise. Nurki mõõdetakse pinnaristsirgete suhtes!!! Valguse C=l(lambda) x f v=lambda x f N=c/f Murdumisseadus on valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhte jääv suurus sinalfa/sinkamma=n n-murdumise näitaja kui keskkond kust valgus tuleb on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga n=c/v Murdumis näitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem, kui antud aines. Lääts on läbipaistev keha mille pindadeks on kõverpinnad. Kumeral on keskelt lai, nõgusal on keskelt kitsas Kumer lääts koondab valgust, aga nõgus hajutab valgust Fookus on punkt, kus kohtuvad kumer läätse läbinud kiirte pikendused
Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. (seaduspärasus?)
n - keskkonna absoluutne murdumisnäitaja. Milline on aga seos langemis- ja murdumisnurkade vahel? Selle seose avastas Hollandi astronoom ja matemaatik Willebrord Snellius, kes 1621. aastal sõnastas valguse murdumisseaduse: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe jääv suurus sinsin=const, Seda konstanti nimetatakse murdumisnäitajaks. Kui keskkond, kust valgus tuleb, on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga n. Teistel juhtudel on tegemist suhtelise murdumisnäitajaga. Absoluutne murdumisnäitaja iseloomustab ainet samuti nagu selle tihedus või eritakistus. Absoluutne murdumisnäitaja n oleneb valguse levimise kiirusest antud aines v ja vaakumis c: n=cvn=cv Nagu valemist näha, on absoluutne murdumisnäitaja ilma mõõtühikuta suurus ja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines. Ainete absoluutseid murdumisnäitajaid
Refraktomeetri ehitus Refraktomeetri optiline skeem on esitatud joonisel 49. Valgusallikast (1) tulev valgus suunatakse läbi kondensori (2) täisnurksetele prismadele (P1) ja (P2), mille vahele on kantud õhuke kiht uuritavat vedelikku. P1- -valgustusprismaks P2 -mõõteprismaks. Selleks, et valgus tungiks vedelikku kõikvõimalikes suundades, on valgustusprisma alumine tahk mateeritud. Valgustusprisma materjal ja murdumisnäitaja ei ole oluline. Mõõteprisma on valmistatud suure murdumisnäitajaga (suurem kui uuritaval vedelikul, antud riistal n2 1,7) klaasist ja teda kasutatakse mõõtmisel etalonina. Mõõteprisma ülemine pind on hästi poleeritud. Aine murdumisnäitajat võib määrata kahe meetodi abil: nii läbivas valguses (libiseva kiire meetod), kui ka peegeldunud valguses. Libiseva kiire meetodi korral (joonis 50) langeb valgus prismale P1, satub vedelikku läbi mateeritud pinna DE. Pinnalt DE hajunud valgus langeb prisma P 2 pinnale AB kõikvõimalike nurkade all.
Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. 4.Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes?) Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 5.Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja?(kiiruste kaudu) Kui keskkond, kust valgus tuleb, on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga . Teistel juhtudel on tegemist suhtelise murdumisnäitajaga . Absoluutne murdumisnäitaja iseloomustab ainet samuti nagu selle tihedus või eritakistus. Absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse levimise kiirusest antud aines ja vaakumis : Nagu valemist näha, on absoluutne murdumisnäitaja ilma mõõtühikuta suurus ja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines. Valguse kiirus on vaakumis 3·108 m/s ja vees 2,25·108 m/s.
Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Rubiini värvust määravad valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni eralduv kiirgus. Peegeldunud valguses on värvus sama, mis läbib materjali. Kuid see pole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus. Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgust materjalis hajub ning materjali läbipaistvus väheneb – matt materjal. Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral: näiteks valgustundlikud andurid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest ultravioletse valguseni. Päikeseenergiat võib muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil: töötavad
26. Mittemetallide optilised omadused. Valguse murdumine, peegeldumine ja neeldumine. Kui läbipaistvale materjalile langeb valgus, toimub peale peegeldumise ja neeldumise ka murdumine ja läbiminek. Valguse murdumine--kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab osa energiast, kiirus väheneb, kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirus v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n=c/v. Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga ekskkonda, siis toimub täielik sisepeegeldumine. Valguse peegeldumine- pinna peegeldumisvõime R avaldub: R= Ir/I0 (pealelangev ja peegeldunud valguse intensiivsus.) kui valgus langeb õhukeskkonnast läbipaistva materjali pinnale risti, siis on peegeldumistegur seotud murdumisnäitajaga n. Mida suurem on n, seda suurem on ka R. Valguse neeldumine ja läbiminek---läbipaistvas materjalis mitteneeldunud valguse intensiivsus I avaldub võrrandiga I=Io* exp(-alfa*l)
2 Ühe segmendi pikkus on 100 m. Töötab ka pikem segment, kuid edastuskiirus ja edastuse kvaliteet ei ole enam nii head. UTP ja STP saab ühendada ühte võrku ilma transiiverita. Kaablit on lihtne paigaldada ja töökorda panna. Valguskaabel (fiiber optiline) Andmed liiguvad optilist kiudu pidi valgusimpulssidena. See annab suure veakindluse ja töökiiruse. Optiline kiud on kas üliõhuke klaassilinder või mõnest plastikust silinder, mis on kaetud teise murdumisnäitajaga klaaskestaga. Valguskaabel 2 Ühes kius liiguvad andmed vaid ühte pidi. Kaabel koosneb kahest kiust. Üks vastuvõtmiseks ja teine saatmiseks. Kaabli jäikuse tõstmiseks kasutatakse plastikust kaitsekihti. Edastuskaugus palju suurem kui koaksiaalkaablil ja keerdpaar kaablil. Valguskaabel 3 Kaabel ei karda elektrilisi signaale. Kaabel ei ole tundlik välgule ja sobib seega hästi välistingimustesse. Kaablit on raskem paigaldada kui teisi
CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumine. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärjel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena
Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt. Valguse sirgjoonelise levimise seadus- homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine- tekib kahe läbipaistva pinna kihil, kus valguse suund ja kiirus muutub. Murumisnurk- on pinnaristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. Murdumisseadus- langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja võrdub nende keskkondade suhtelise murdumisnäitajaga. Langenud kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Suhteline murdumisnäitaja- on kahe keskkonna absoluutsete murdumisnäitajate suhe. Absoluutne murdumisnäitaja- näitab mitu korda on valguse kiirus väiksem selles keskkonnas võrreldes vaakumiga.(n=c/v) Dispersion- nähtus, kus keskkonna absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest. Spekter- on energia jaotus sageduste või lainepikkuste järgi. Kvantoptika
erinevaid värvusaistinguid. Näiteks kui inimese silma sattuva valguse lainepikkus on 650nm, tekib punase värvuse aisting. Silmale nähtavad elektromagnetlaineid on elektromagnetlainete skaalal väga kitsas riba, kuid sellest on enam kui küll, et täita maailm meie silmade jaoks valguse ja värvidega. Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna valguse levimiskiirus muutub. Lisaks valguse murdumisele on olemas veel mitmesuguseid valgusega seotud nähtuseid, nagu näiteks valguse dispersioon, difraktsioon, interferents ja polarisatsioon. Nende keeruliste nimede taga peitub aga hoopis lihtsamad seletused. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest
kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10 (+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 8-18). Klaasistumistemperatuuril (seal
.....................................................9 2 SISSEJUHATUS ,,Diamonds are a girls best friend". Aegumatu laul Marilyn Monroe repertuaarist. On tõsiasi, et teemandil on naisterahva elus tähtis koht. Teemantid on tohutult hinnas üle terve maa. Neid hinnatakse peamiselt oma erilise sära ja erakorde murdumisnäitajaga. Referaadi teemaks valisin teemandi, kuna sellele jäi mu silm esimesena peale. Uurimise käigus sain teada palju huvitavat, mida varem ei teadnud. Kõike huvitavat pole referaadis kirjas, kuid see-eest on kirjas kõige tähtsam. Teemandid on end pikka aega peitnud end oma sünnikohas, Maa südames. Väidetavalt on maailma suurim teemant 3000-kilomeetrise läbimõõduga, kaalub 2,27 tuhat triljonit triljonit
REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass
madalatel temp-l vedelik ja kondenseeritakse umber, 2) võimalus läbi alkoksiidide teha hüdroksiidid, mis välja sadestada. Hüdroksiid moodustab läbi soolgeel protsessi geeli ja siis tahke amorfse materjali) Fiibrite tegemiseks püütakse kristallilisust vältida, sest kristalliseerumisel tekivad pinged ja fiibreid tõmmata ei õnnestu, Fiibri valmistamisel on vajalik vähemalt 2 erineva murdumisnäitajaga materjali olemasolu. Põhimõte- fiibri südamik on veidi suurema murdumisnäitajaga, ümbritsev materjal väiksema murdumisnäitajaga, et toimuks sisepeegeldumine valgusel fiibris kogu aeg ja et valgus leviks väikeste kadudega võimalikult kaugele. Praegu kasutusel olevad võimaldavad signaali ilma vahekadudeta anda edasi ca 100 km ilma lisavõimenduseta. Südamik peab olema hästi väike
Kõrgekvaliteedilised polariseeritud prilliläätsed valmistatakse lamineerimismeetodi abil, pressides filtri mõlemale pinnale osa läätsest. Seetõttu ei saagi polaroidläätsi asetada prilliraamidesse, millede puhul tuleb läätse sisse soon lõigata (nt tamiilraamid) Kihid lihtsalt eralduksid teineteisest ja lääts muutuks kasutuskõlbmatuks. Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR-39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. (Eagle Vision) Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil: vormi keskele kinnitatud polaroidfilmi pooltele valatakse monomeer, mis polümeriseerub, tahkub, muutes polaroidi läätse sees olevaks lahutamatuks osaks. Mineraalklaasist valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel tihedalt kokku pressitud. 4. POLAROID PRILLILÄÄTSEDE TÖÖTLEMINE
temp. 46.Clapcyron'i võrrand:m=const Antud aine hulga puhul on gaasi rõhu korrutis ruumalaga jagatud absol.temp. const suurus. 47.Peegeldumisseadus:peegeldunud kiir on samas tasapinngas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Peegeldumisnurk=langemisnurk 48.Murdumisseadus:Murdunud kiir on samas tasapinnas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Langemis ja murdumisnurkade muutuste puhul on langemis ja murdumisnurkade siinuste suhe const ja võrdne murdumisnäitajaga. 49.Õhukese läätsevalem:õhukese läätsepuhul on tema fookus kauguse pöördväärtus võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D 50.Valgustusseadus: E=s/r²*cosalfa Pinnavalgustatus on võrdeline valgusallika valgustugevuse ja kiirte langemisnurga cos ning pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga. 51.Fotoefekt I: fotoefekti puhul on küllastusvool võrdeline pinna valgustatusega. Ajaühikus väljalöödud metallist elektronide arv on
Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 18. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik
Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgus tundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust
üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Geomeetrilise optika põhiseadused: valguse sirgjoonelise levimise seadus(ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt), valguskiirte sõltumatu levimise seadus (alati ei kehti), valguse peegeldumise seadus (langenud kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis), valguse murdumisseadus (kui esimene keskkond on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga), langenud/murdunud kiired ja pinnanormaal on ühes tasandis, mida suurem on langemisnurk seda suurem on peegeldunud kiirte hulk) Fotomeetria on optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Lääts – läbipaistev keha, mis on piiratud kahe sfäärilise pinnaga. Läätsel on omadus valguskiiri koondada või hajutada. Koondav lääts: optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse F;
Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5). Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks joonisel 12-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on
lainepikkusest. Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 10.6 Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni
Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt. karakteristikud. 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud Teravussügavus- esemeruumi teravussügavus on esemeruumi kahe tasandi vahemaa, mida mõõdetakse piki võtteobjektiivi optilist telge ja mille
lakkidest), samuti värvikile tugevuse, UV-kiirguse, kemikaali- ja korrosioonikindluse tagamine. Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Värvi omadused nagu värvitoon, ehedus (puhtus) ja läige, sõltuvad värvi imendumisest, pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist. Pigmendi murdumisnäitaja on oluline kuna läbipaistva (transparentse) pigmendi kattevõime on proportsionaalne tema terade murdumisnäitajaga. Näiteks titaanoksiidil on murdumisnäitaja 2,55 ja tal on mistahes valgest pigmendist kõige parem valgedus ja kattevõime. Mida kõrgem on pigmendi murdumisnäitaja ja mida madalam on see lahustites seda suurem on valguse peegeldus ja valgete pigmentide korral, seda suurem on valgedus ja kattevõime. Üldine reegel on selline, et pigmendi kattevõime on proportsionaalne selle murdumisnäitajaga, osakese suuruse peensusega ja värvi sügavusega
ZH halogeenitu I Sissejuhatus 6 1.1 Ajalooline areng Andmesides valguse kasutusele võtmine on inimkonnal olnud tuttav juba kaua ning mitmel eri kujul.. Optilise andmeside uurimine ja areng sai tõelise hoo laseri leiutamisest aastal 1950. Tänapäevase optilise andmeside kaubalist rakendamist võib lugeda algavaks, kui Corming Glass Works 1970. aastal valmistas optilise kiu, millel sumbuvus oli 17 dBkm. Kiud oli astmelise murdumisnäitajaga mitmel laine kiu tüüp ja kasutatud lainepikkus oli 633 nm. See sumbuvus (alla 20 dB/km) tähendas,et optiline andmeside oli tehniliselt konkurentsivõimeline alternatiiv koksiaalkaablitele põhinevale andmesidele. Areng toimus kiiresti ja 1973. aastal saavutati juba sumbuvus 4dB/km. Astmelise murdumisnäitaga mitmelaine kiul. Esimesed andmeside süsteemidvähehaaval tegutsesid 800-900 nm sagedustel. Sageduse määrasid siis kasutusel olevad saatakomponendid ning kiu suhteliselt madal
Maksimumide vahe x = d 2.3. Valguse polarisatsioon Loomulikus valguses on võnketasandid ruumis orienteeritud suvaliselt. Valgust, mille võnketasandid on korrastatud, nimetatakse polariseeritud valguseks. 10 Malus'i seadus I 1 = I 0 cos 2 Peegeldunud või murdunud valgus on osaliselt või täielikult polariseeritud. Brewsteri seadus: Kui langemisnurk on võrdne murdumisnäitajaga, siis on valgus täielikult polariseeritud. 2.4. Valguse difraktsioon Difraktsioon on omane igasugusele lainelisele nähtusele. Mida suurem on lainepikkus ja mida väiksem on ava, seda rohkem levib laine geomeetrilise varju piirkonda. 11
kus P1 on sisendvõimsus ja P2 väljundvõimsus. Sumbuvuse skaala seos sisend- ja väljundvõimsuse suhtega on toodud joonisel 4.32. Joonis 4.32. Sumbuvuste skaala [2]. Tabel 4.4. Erinevate materjalide sumbuvus [2]. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 36 (43) Valguse neeldumise vähendamiseks valmistatakse valguslainejuht kahekihilisena. Sisemist suure murdumisnäitajaga kihti ümbritseb väiksema murdumisnäitajaga kattekiht. Kiu läbimõõt on mõnest mikromeetrist pikemate vahemaade korral kuni mõne millimeetrini lähiülekande korral. Valguslainejuht ümbritsetakse täiendavalt plastmantliga. Valguslainejuhi ehitus on kujutatud joonisel 4.31. Joonis 4.31. Valguslainejuhi ehitus [2]. Sidesüsteemides kasutatakse valguskaableid, mis sisaldavad mitmeid valguslainejuhte, terasest tugevdussoont, mitmesuguseid vaskjuhte ning mis on
rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Tavaliselt kasutatakse küll lihtsamaid lähendvalemeid. Valguse interferentsi kasutatakse optikatööstuses valgusfiltrite valmistamisel. Kui tavaline värvitud klaasist filter laseb valgust läbi küllalt suures lainepikkuste vahemikus, siis kattes klaasalust erineva murdumisnäitajaga ainete täpselt välja arvutatud kihtidega, võime saada filtri, mille läbilaskeriba on vaid mõne nanomeetri laiune. Hoopis huvitava idee peale tulid fotoobjektiivide valmistajad. Kuna interferentsimiinimumi korral kilega kaetud klaas valgust tagasi ei peegelda, järeldasid nad, et "kadunud valgus" peab minema klaasi sisse. Selle tulemusena aga suureneb klaasi läbilaskvus ja objektiiv "näeb paremini". See, nn. selgendatud optika (e. sinine optika) on fotograafias, eriti aga binoklite
Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. Joonis. VALGE FOSFOR on kõige tavalisem fosfori allotroop, mis tekib alati fosforiaurude kondenseerumisel. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünamiliselt kõige ebastabiilsem fosfori allotroop. Valge fosfor on molekulvõrega aine, mille tetraeedri tippudes asuvad fosforiaatomid. Joonis. Puhtal kujul on ta suure murdumisnäitajaga, värvitu, praktikas aga valge või helekollase vahataolise massiga. Kuiv valge fosfor on alati roheka varjundiga, mis on tingitud helenduse tõttu, mida on märgata eriti hästi pimedas. Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents) , süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees)
tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist- ja tagumist fookuskaugust. Keerukate optikasüsteemide fookuskaugus oleneb komponentide fookuskaugustest ja vastastikusest asendist. Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritsev õhk, on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt karakteristikud. Kui kaamera on objektile suunatud, siis väga kaugel asuvalt objektilt lähtuvad valguskiired sisenevad objektiivi paralleelselt optilise teljega. Läbinud läätse, koonduvad nad ühte punkti nagu suurendusklaasi puhulgi. Kaamera tagaseinal moodustub punktikujuline kujutis. Seda nimetatakse fotooptikas fookuseks.
(Joonise allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Black_phosphorus.jpg ) VALGE FOSFOR on kõige tavalisem fosfori allotroop, mis tekib alati fosforiaurude kondenseerumisel. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünamiliselt kõige ebastabiilsem fosfori allotroop. Valge fosfor on molekulvõrega aine, mille tetraeedri tippudes asuvad fosforiaatomid. (Joonise allikas: http://www.answers.com/topic/white-phosphrous-molecule-jpg ) Puhtal kujul on ta suure murdumisnäitajaga, värvitu, praktikas aga valge või helekollase vahataolise massiga. Kuiv valge fosfor on alati roheka varjundiga, mis on tingitud helenduse tõttu, mida on märgata eriti hästi pimedas. Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents), süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2 kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees)
iseloomuliku sära. Lisades tavalisele klaasile PbO suureneb murdumisnäitaja ja saavutab väärtuse ÷ 1,9. Peab märkima veel, et murdumisnäitaja väärtus sõltub valguse lainepikkusest (n = f()). 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis- ja murdumisnurgad kahes keskkonnas (joon. 8.6) 1 sin 1 = 2 sin 2 Kui valgus tuleb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga keskkonda, siis on võimalik täieliku sisepeegelduse nähtus. Nurk c joonisel 8.5 esitab täieliku sisepeegelduse nurka. Täielik sisepeegeldumine leiab kasutamist optiliste valgusjuhtmete valmistamisel, kus kaabli kõrge murdumisnäitajaga sisemus on ümbritsetud madala murdumisnäitajaga koorega (kattega). Saadud üliväikeste kadudega optilised kaablid võimaldavad üle kanda valgust väga väikeste kadudega väga suurtele kaugustele (joon. ). Arvutusnäide lk. S 836 8.4
Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Paekivist kõnniteeplaadid Dolomiidist nõu Eesti Rahvusraamatukogu paekivist Välisfasaad Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat,
Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Optiline tugevus D fookuskauguse pöördväärtus. Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte. Optiliselt hõredamaks keskkonnaks nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda. Peafookuseks F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist. 17 Peegeldumine kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga. Peegeldumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel.
võresõlmede vahel. On omane suhteliselt väikeste aatomite dif-le kristallvõres. 9.Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi konsentratsioonist vastavalt: ro(i)=ACi(l-Ci), kus ro(i)- lisandist põhjustatud takistus, Ci- lisandi konsentratsioon, aatomosa; a-konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist. 10.Valguse peegeldumine mittemteallilise materjali pinnalt? Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, erineva murdumisnäitajaga keskkonda, siis osa kiirgust peegeldub piirpinnal ka siis kui on tegemist kahe läbipaistva keskkonnaga. Peegeldusvõime määrab seos: R=Ir/Io kus Ir ja Io on vastavalt peegeldunud ja langeva valguse intensiivsused. 11.Kas faaside koostis kahefaasilises alas muutub tempreatuuriga? 12.Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi.
(Jürissaar) GLOORIA Üsna tarade sarnast värvilist oreooli võime näha lennukilt ümber lennuki varju allpool olevatel pilvedel. Analoogia taradega on siiski ainult visuaalses muljes, lennuki varju ümber oleva oreooli - glooria nurkläbimõõt on suurem ja küllalt sagedased on mitmekordsed ringid. Glooria tekkemehhanism on lähedasem vikerkaare korduvate kaarte tekkele. Ühekordselt vihmapiisas peegeldunud valgus ei saa esialgsest suunast kalduda kõrvale rohkem kui lainepikkuse ja vee murdumisnäitajaga määratud piirnurk, aga vikerkaare sisse jääv ala on täidetud vihmapiiskade sees üks kord peegeldunud valgusega. Pilve moodustavad udupiisad on oluliselt väiksemad kui vihmapiisad, nii muutub oluliseks difraktsioon neil piiskadel. Peegeldunud ja difrageerunud valguse interferentsi tulemuseks ongi Kuu või Päikese ümber olevat tara meenutav oreool ka veepiiskadest koosnevale udule (pilvele) langevate varjude ümber tagasisuunas hajuvas valguses. (Veisman & Veskimäe 2005)
On omane suhteliselt vaikeste aatomite dif-le kristalivõres. 9. Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi konsentratsioonist vastavalt: rooi=ACi(1-Ci ), Kus rooi - lisandist põhjustatud takistus, Ci -- lisandi konsentratsioon, aatomosa; A -- konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist. 10. Va1use peegeldumine mittemetallilise materjali pinnalt? Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, erineva murdumisnäitajaga keskkonda, siis osa kiirgust peegeldub piirpinnal ka siis kui on tegemist kahe läbipaistva.keskkonnaga. Peegeldusvõime määrab seos: R=Jr/Jo kus Jr ja Jo on vastavalt peegeldunud ja langeva valguse intensiivsused. 11. Kas faaside koostis kahefaasilises alas muutub temperatuuriga. 12. Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi.
laine olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika põhilised seadused 1) valguse sirgjoonelise levimise seadus: Ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 2) Valguskiirte sõltumatu levimise seadus: Kui antud ruumipunktis kohtuvad kaks valgust, siis nad enamjaolt üksteist ei mõjuta. 3) Valguse peegeldumise seadus- Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 4) Murdumisseadus: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga. Langev kiir,murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Peegeldunud nurga intensiivsus on seda suurem, mida suurem on langemisnurk. 5) Valguskiire pööratavuse seadus: Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire
ehituskeraamika: punane tellis, katusekivi, fassaadi tellis, suurusega lehtedeks. drenaaztorud jt. Eriklaasid tulekindel keraamika: samott, diinas, magnesiit, kromiit jt. Kristall: Asendades CaO toorsegus PbO-ga, saadakse erikeraamika (happekindel, laboratoorne, meditsiiniline raske (tihedus 8,0) ja suure murdumisnäitajaga (2,2) jne.) kristallklaas. Eestis toodeti kristalli ainult enne sõda On vaja kolme põhilist toorainet: savi, liiv, põldpagu. Lorupi klaasitehases (hilisem Tarbeklaas). Saab SAVID on enam-vähem puhtad hüdreeritud kasutada ka optilise klaasina.
Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt. karakteristikud. 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud Tõeliselt fookuses on digisensorist ainult ühel kindlal kaugusel asetsev pind, sellest ees- ja tagapool on fookusest väljas, mingi piirini paistab ala veel selge. Selle terava vahemaa piiride vahel olevat
Kiir näitab lainete levimise suunda. 2) Langemisnurk on vôrdne peegeldumisnurgaga. Langemisnurk on langeva kiire ja langemispunktist tômmatud pinnanormaali vahele jääv nurk. Lained murduvad ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumisel muutub nende levimise kiirus ja siht. Kehtib reegel : 1) Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus, mis vôrdub teise keskkonna murdumisnäitajaga esimese suhtes. sin / sin = n2 / n1 = n , kus n1 ja n2 on keskkondade murdumisnäitajad vaakumi suhtes ehk absoluutsed murdumisnäitajad. n = v 1 / v2 = 1 / 2 2) Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tômmatud ristsirge on ühel tasandil. Lainete difraktsiooni nähtus seisneb lainete paindumises tôkete vôi avade taha. Difraktsioon on seda märgatavam, mida enam lainepikkus ja avad-tôkked on ühesuguste môôtmetega.
vähem, valmistatakse laboratooriuminõusid, milles tehakse täpseid analüüse. Sisaldavad lisaks veel B2O3, Al2O, ZnO, suhteliselt vähe Na2O, K2O. Klaaskeraamika on nii mehhaaniliselt, termiliselt kui ka keemiliselt vastupidav. Optilised ja kristallklaasid optilistest klaasidest tehakse läätsi, prismasid ja teisi optiliste seadmete osi, peavad olema väga läbipaistvad, täiesti mullide vabad, väga ühtlane, suurema murdumisnäitajaga. Jagunevad kroonklaasid( n alla 1,6) mille n võimalik tõsta BaO abil ja flitklaasid (n 1,6-1,9), saab tõsta PbO sisaldusega. Seega ka raskem. Aitab ka Na2O täielik asendamine K2O- ga(raskem). Kristallklaasidest valmistatakse vaase, vaagnaid, kausse jne, mille muster sügavalt lihvitud, pressitud. Suure murdumisnäitajaga, paneb eseme särama. Parim ja kalleim pliikristall, kuis PbO 30%, odavaim böömi kristall,kus BaO, mille n madalam. Raske
annaabi.ee 
