Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MullatöödeTehnoloogiakaart". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kallur, kasvupinna, taldmiku, haljastus, ekskavaator, killustik, betoon, 2022, kaeve, kaevetööd, ekskavaatori, tehnoloogia, süvend, mullat, laadur, segumasin, transpordiks, tamper, piirdeaia, graafik, mullatööde, loetelu, koorimine, haljastuse, kallurauto, veoki, mõõdud, müüritööd, kalendergraafik, kasutatava, haljasala, tehnoloogiakaart3 2. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 2.1. Tööde loetelu Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]: 1) krundi märketööd; 2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine; 3) mineraalpinnase eemaldus; 4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla; 5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele; 6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus; 7) vundamendi seina plokkide paigaldus; 8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist); 9) süvendi tagasitäide; 10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel määratakse vundamendisüvendi mõõtmed
mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd
arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Eemaldatava pinnasekihi paksus jääb geoloogia andmete põhjal vahemikku 0,2 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje Eesmärk: - Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega. - Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid . - Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest ehitistest.
Ehitusplatsi sõidutee laius on tavatöödel minimaalselt kolm meetrit. Ehituse teede planeerimisel peab arvestama masinate minimaalsete pöörderaadiustega ning manööverduseks vajaliku tee laiusega. Tee pöörderaadiused valitakse, arvestades veokite manööverdusvõimet, kuid mitte alla 12 m. Teekõveruse (kurvi) piires tuleb sõidutee laiust suurendada 5 meetrini. 11. Millised on sobilikud materjalid ehitusplasti pinna katteks? Ehitusplatsi ettevalmistamisel on levinud kattematerjal paekivi killustik fraktsiooniga 16...32. Killustik paigaldatakse peale kasvupinnase eemaldamist ehk pinnase koorimist. Killustiku paksus on sõltuvuses ehitusplatsil tekkivatest koormustest. Reeglina on killustiku paksus 100...200 millimeetrit. 12. Nimetage ohutusnouded transporditoodel. Ehitusmasinaid ja seadmeid tuleb kasutadaohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeidja ettekirjutusi. ... 13. Tooge naiteid
239 140 1,9 237 140 1,9 236 139 1,9 234 138 1,9 233 137 1,9 231 136 1,9 230 135 1,9 228 134 1,9 100m vajalik Vajalik m/vah arv ekskavaatori vajaliku koguse pinnasetöö veoks tagamiseks Veo- Veoki Pinnast karjäärist Vaja m/vah Veokite arv kaugus tootlikkus Lõpp-pikett
Teed ja platsid 66 Alused 1415 m2 0,3 424,5 43 12 4 67 Asfaltkatted 1099,2 m2 2 2198,4 220 12 19 68 Uni-kivi 400,8 m2 0,8 320,6 32 12 3 69 Äärekivid 328 jm. 0,3 98,4 99 12 9 70 Haljastus 2800 m2 0,2 560 56 6 10 72 Koristus 1 kmpl 450 450 45 9 5 21 Vaadeldakse mõned olulisemad punktid detailsemalt: Ettevalmistus platsi piirdeaed, maa-ala ettevalmistamine, ajutiste kommunikatsioonide ehitamine, vee ärajuhtimine ja geodeetilised tööd, s. o
22 kN/m Nq = etan'tan2(45º + '/2) = etan24,8º tan2(45º + 24,8º/2) = 10,44 Nc = (Nq 1)cot ' = (10,44 1) cot 24,8º = 20,4 N = 2(Nq 1)tan ' = 2(10,44 1) tan 24,8º = 8,72 q' = 0,6 · 15,9 = 9,54 kN/m3 dk = (0,6 + 1,65)/2 = 1,13 m V1 = 403,5 kN/m 113,12 + 4 69,3 403,5 -113,1 B= =1,73m 2 69,3 Kuna peenliiva all on nõrgem möllikiht, valin taldmiku laiuseks B=2,5m Täpsustatud vundamendi kaal pinnas taldmikul (1,45 + 0,3) · 1,15 · 17,5 + 0,5 · 1,15 · 17,0 = 45,0 kN/m taldmiku omakaal 2,5· 0,4 · 25 = 25 kN/m Kokku 45,0 + 25,0 = 70,0 kN/m Koormus pinnasele kokku 403,5 + 70,0 = 473,5 kN/m Vundamenditaldmiku kandevõime kontroll R = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 8,72 + 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4) = 778,1 kN/m > V = 451,8 kN/m
muutu). 4.1.2. Survejaotus pinnases. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Kokkuvõttes võib öelda, et pinge ´pz suurus aluses sõltub: 1) koormuse suurusest V (N); 2) koormava pinna (vundamendi- taldmiku) mõõtmete suhtest L:B; 3) sügavusest z, mida loetakse vundamenditallast. Kuna pinnast võib vaadelda lineaarselt deformeeruva kehana (vt p.2.3.1. - tihenemis-staadium), siis võib pinnasemassiivis tekkivate pingete
Tarmo Tohver (Üldosakonna 3 364 873 5 249 335 [email protected] müük juhataja) 4.Maasinad Ehitusmasinate ja Üldine Edise Ehitus OÜ 3 325 773 [email protected] seadmete rent Üldine Kaevexer OÜ Kaevetööd 5103295 [email protected] Kinnisvaraehitus Kaeve ja kve@kinnisvaraehitu Üldine 53 491 513 OÜ planeerimistööd s.ee Kaevetööd,
Seejärel õõnsused betoneeritakse ja laotakse uus müüritise osa samal põhimõttel. [5] 5 2.7. Eritööde kirjeldus Eritööd hakkavad pihta, kui esimese asjana tehakse ära veemõõdusõlm. Ühtlasi saab sealt kasutada vett ka ehituse ajal. 2.8. Sise- ja välisviimistluse kirjeldus Siseviimistlustööde alguses paigaldatakse osadele betoon pindadele tolmutõkkekiled vältimaks hilisemaid suurema mahulisi betoonpindade puhastustöid. Alustatakse 1.korruse lagede värvimisega ning seejärel värvitakse seinad. Põrandakatte materjaliks on rullmaterjal. Erandiks on trepikoda ja wc'd. WC-s kasutatakse põrandaplaate ning trepikoda koos marsi ja mademetga jääb viimistlemata. 6 3. EHITUSTÖÖDE ÜLDINE KALENDERGRAAFIK
SMM on nii kulude klassi, süsteem kui ka mõõtmisjuhend. Lk 8. teine pool Alates SMM7 mõõtmisjuhised klassif. tabeli osaks. See süsteem on aluseks tellija töömahtude loetelule BQ koostamiseks. Hierarhiline struktuuri ülesehitus (24 jaotusest) 1 tase D Pinnasetöö (sellised on 24tk) 2 tase D3 Vaiatööd 3 tase D3O Kohtvaiad (u 300 tk) (D35 kaeviku tagasitäide) 300 pooled on üldehitustööd ja teine pool eriehitustööd. 24. 1.taseme alajaotus A üldosa B eessõna C lammutustööd D kaevetööd (pinnasetööd) Osa sektsioonidest on teat. Tööde üldised tegemise või mõõtmise vahel nt. D10 kaevatava pinnase algmahu ja puistemahu vahel. SMM põhineb eelkõige tööliikidel ja nende taustaks olevatel ametinimetustel. SfB Rootsi päritoluga (Ehitusküsimuste Koostöö Komitee) Töötati välja 1947 49 Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi
....................................................... 8 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.6. Teed ja platsid ............................................................................................................... 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid ..................................................................................... 9 2.7. Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................... 9 2 2.7.1. Haljastus ............................................................................................................. 9 2.7.2. Piirded ja väravad .........................................................
26a). Pinnasesse valguva sadevee saab korjata nõlva peale rajatava drenaaziga kokku ning juhtida piki nõlva kohta, kus nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile(joonis 9.26b). Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega (9.26c). Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks võib olla nõlva mõõda allavoolav sadevesi, sobib selleks haljastus muru ja madalad põõsad. Haljastuse rajamise algul, kui see ei ole juurdunud, peaks pinnast kaitsma uhtumise eest sünteetiliste või orgaanilisest materjalist võrguga. Orgaanilisest materjalist, näiteks õlgedest, kate on odavam ja loodussõbralikum. Pärast haljastuse juurdumist see lihtsalt kõduneb. Veekogude kallastel asuvatel nõlvadel võib erosiooni tekitada lainetus ja jää liikumine. Sellisel juhul peab nõlva kaitse olema tugevam. Kasutama peaks raudbetoonist plaate. 21
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
Vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema vahekaugus? Rammvaiade telgede vahekaugus nihketugevusega cu. tugevuse tõttu ja kui ulatuvad sügavamal asuva peab olema suurem kui 3d, kus d on vaia 66. Millised tegurid põhjustavad loodulike tugevama pinnaseni viib ohtlikeima lihkepinna läbimõõt või ruutristlõikega vaia külje pikkus. nõlvade purunemist (6)? Kaevetööd, Nõlva kuju vaia otsa sügavusele. Muidugi peab vaia tugevus 51. Milline on kohtvaiade minimaalne muutmine, Täiendavad koormused nõlva ülaosas, paindele ja lõikele olema piisav. Samuti ei sa vahekaugus? Kohtvaiade puhasvaheks soovitav Veereziimi muutmine, Roomedeformatsioonid, lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille
Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus. 1 – raudbetoon, 2 – betoon, 3 – kivi- pinnasele ainult surve kaudu müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema 2 segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks
16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. 17
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus
Pumbakaevu ehitus 1,0 tk 16 Kaeved maa-alal 163 Täide Pinnase tagasitäited buldooseriga, lokaalmoreen ja 470,0 m3 savimoreen Kergkruus Fibo tagasitäide 650,0 m3 Pinnase tihendamine 650,0 m3 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Mullapinna planeerimine buldooseriga 2963 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 2963 m2 Lehtpuu istikute istutamine 22 tk 172 Teede ja platside alused Geotekstiilkangas 600,0 m2 Autotee ja parkla killustikalus 75,0 m3
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega al
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
ee truupide paigaldus PIIBER PROJEKT OÜ üld 53484371 7422363 [email protected] truubid ja torusillad Alltöövõtjad Feralco Team OÜ üld 5211500 6626075 [email protected] masinate rent mullatööd, kaevetööd, ehitusplatside ALKARSONS GRUPP OÜ üld 5644405 [email protected] ettevalmistamine Selago Service OÜ üld 58163034 [email protected] masinate rent Absint OÜ üld 56654443 [email protected] masinate rent
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Enamikes elamiskohtades on tehtud vigu intensiivse keskkonna muutmisega, seda aga ei saa muuta vastupidiseks ilma globaalsete püüdlustega. 3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega? Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim
, tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22 Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsused kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid. Hallide karkassi tüübid: Post sõrestik Tala-post karkass o Kahe kaldega tala o Bumerang tala
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
154 Veetorustik 9,8 jm. 157 Kaabelliinid 84,5 jm. 158 Sideliinid kmpl. Sidetrass 94,5 jm. Sidekanalisatsiooni kaevud 2 tk. 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Pinnase transport kalluritega kuni 15 km kaugusele 249 m3 Kasvumulla kokkusegamine väetisega ja laotamine väljakule koos 1654,2 rullimisega 2 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 1654,2 m2 Pinnase rullimine pärast muru külvi 1654,2 m2
Savi - kui koostises on rohkem kui kolmandik savi (saviosakeste paksus on alla 0,001 mm ja läbimõõt alla 0,005 mm) a) kõvas olekus 0,25÷0,6 Mpa b) püdelas olekus 0,1÷0,4 Mpa c) voolavas olekus ÷0,05 Mpa Esitatud kandevõimed on tinglikud suurused, nad kehtivad rajamissügavusel 2 m ja taldmiku laiusel 1 m, väikeelamute projekteerimisel tuleb antud suurusi korrutada teguriga 0,7 Liivade kandevõime on seda väiksem, mida koredamad nad on. Koredat liiva tugevdab kõige paremini vesi. Nõrku pinnaseid kohevat liiva ja pehmet savi saab tugevdada 10...20 cm killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Koostas: Meeli Kams 6
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee
157 Kaabelliinid 1571 Kõrgepinge liin 35 jm 0,5 22,03 6,5 999 158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320 17 Maa-ala pinnakatted 63674 171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223 1712 Muru külvamine koos väetise lisamisega 1123 m2 0,3 8,05 4,1 13645 1713 Keerdmänd 13 tk 51,13 665
6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranše
annaabi.ee 
