kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis http://efloora.ut.ee/Aegna/species/1816.html Eesti taimede levikuatlas 2005 Põldkannike-(Viola arvensis) käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema Kõik tunnevad kindlasti kauneid lilli võõrasemasid, keda istutatakse sageli linnade haljasaladele, rõduservadele ja kalmistutele. Meie looduses leidub aga umbes paarkümmend liiki võõrasema sugulasi. Nad on küll väiksema õiega, kuid see õis on siiski sama kaunis kui nende suureõielisel sugulasel. Meie looduse võõrasemasid ei nimetata aga võõrasemadeks, vaid kannikesteks. Sageli on
Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria
- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega
Harilik kõrrelised mitmeaastane Teeservad, Seemnetega, põld orashein põllud risoomidega Tuulekaer kõrrelised üheaastane Põllud seemnetega põld Luht-kastevars kõrrelised mitmeaastane Karjamaa seemnetega rohumaa Põldosi osjalised mitmeaastane Niidud, põllud seemnetega rohumaa Põldkannike kannikalised Ühe kuni kahe Põllud, söödid, seemnetega põld aastane karjamaad Kesalill korvõielised Ühe kuni kahe Põllul, aias seemnetega põld aastane Vesihein nelgilised Ühe või Põllud, aiad, Seemnetega, põld kaheaastane teeservad varretükkidega
leeliselist keskkonda. Happeline muld • Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. • Happelises mullas levib rohkesti “traatusse”. Indikaatortaimed Looduses on taimi, mis eelistavad kindlat kasvukeskkonda : Happelist Neutraalset Leeliselist Neid nimetatakse indikaatortaimedeks. Indikaatortaimed Happelisel mullal kasvavad näiteks: • sammal • väike oblikas • põldrõigas • põldkannike • põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30 tolmpõlevkivituhk 20
Umbrohtude Põldsinep Agil 100 EC 530 kr/l Kogu Kultuuride tõrje Vesihein 0,5-0,8 l/ha vegetatsiooni muldamine või Iminõges 1 ha perioodi äestamine 10 Valge maksumus jooksul päeva enne või hanemalts 265-424 kr pärast Põldkannike pritsimist Mailased vähendab preparaadi mõju orasheinale. Pritsimise järel
20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 ;Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse neutraliseerimiseks. 1814
juurde kasvanud taime lehti ja võrseid. Kulunorm-0.3 l/ha veekulu - 150 – 200 l/ha Kordus-2 Hind-34.7 eur/l Mavrik 2F Toimeaine: tau-fluvalinaat 240 g/l Preparaat mõjub eelkõige kontaktsel teel, s.t., et tõrjutavad kahjurid peavad kokku puutuma pritsimisvedelikuga või selle jääkidega. Hea tulemuse eelduseks on taime korralik katmine pritsimisvedelikuga. Kulunorm- 0,3..0,4 l/ha veekulu – 200-300 l/ha Kordus-2 Hind-230 eur/l Umbrohud Põldkannike(Viola arvensis) Ennetatav, agrotehniline,füüsikalis-mehaaniline Rohimine, varajne sügisene koordumine,pärast kündmine. Viljavaheldus. Keemiline Basta Toimeaine: glufosinaatammoonium 150 g/l Toimelt on Basta üldhävitav kontaktne herbitsiid. Toimeaine glüfosinaatammoonium imendub umbrohutaime rakkudesse ning põhjustab seal mürgise ammooniumi kuhjumist. Taimede fotosüntees peatub, järgneb kloroos ja lehtede kuivamine. Kulunorm- 3,0 – 5,0 l/ha. Veekulu 100 – 500 l/ha.
Üheks umbrohutõrje võimaluseks enne kultuurtaimede tärkamist on põllu äestamine, mille puhul ei kahjustata kultuurtaimi. Ka nendele umbrohtudele, mis on äestamisele vastupidavamad, tasub äestamist teha, sest see on suhteliselt väikse maksumusega ja tööaja kuluga, ning vähendab umbrohtude seemnesaagivõimet. Umbrohutõrje edukuse määravad: - umbrohtude liik, kasvufaas ja rohkus Väikeseseemnelised ja madalajuurelised umbrohud (vesihein, mailane, põldkannike) on mehaaniliselt paremini tõrjutavad. Suuremaseemnelised ja sügavamalt tärkavatele ning sügavamate juurtega sammasjuurelistele umbrohtudele (roomav madar, konnatatar, kõrvikud, tuulekaer) on mõju väiksem. Vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele (h. orashein, põldohakas jt) on äestamise mõju väga väike. Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud, kuid see võib kaasa tuua kultuurtaimede vigastusi.
järjekorras. LIIKUVA Ca SISALDUS MULLAS AL järgi. Kui alla1500mg/kg mullas taimedele omastatavat Ca, siis tuleb kindlasti lubjata. Tänapäeval: MEHILCHI 3 süsteem, mille kohaselt 2000 välja pandud. Tegelikult loeb Ca ja Mg suhe. Ca : Mg 10...20 : 1 Eelnevad vajavad labori analüüse. EI vaja labori analüüse: Indikaatortaimed Osad taimed nt. väike oblikas tahavad kasvada happelistel muldadel (põldrõigas, põldkannike) happelise mulla indikaatortaimed, ka humal ja lutsern. lubjarikkal: lubikas, kollane karikakar. Mulla profiili ehitus ja kihisemine Kui mullas on selgelt välja kujunenud liithorisont (valkjas horisont), siis muld tahab lupjamist. Kui mulla paekivi tükke, siis muld ei taha lupjamist. 1958-1964a. algas aktiivne lupjamine, võeti kasutusele tolmjad lubiväetised, lupjamist vajavate muldade osakaal hakkas intensiivselt vähenema. 1984-1989a. vajas lupjamist 16% muldadest
PH optimum (joonis tahvlile) • Suurem osa taimi vajab oma kasvuks nõrgalt happelist kuni neutraalset mulla happesust (pH 5,5 – 7). Selleks et mulda saada sobiva happesusega tuleb seda neutraliseerida. Muldade neutraliseerimiseks sobivad paekivi jahu, dolomiidi jahu, klinkri tolm, põlevkivi tuhk, puu tuhk. HAPPELINE MULD (pH alla 5,5) Põldrõigas, põld-nälghein, põld-kaderohi, väikeoblikas jusshein, maarjahein, jänestarn, tähttarn, karusammal ja/või põldkannike NEUTRAALNE MULD (pH 5,5 – 7,5) Põldsinep, põld-kukekannus, kollane karikakar ja humallutsern ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust)
saadud pilti ja selliste uuringute eeliseks on et teatud piirkonda haarava analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt. Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid näit. samblad, samblikud, põhjaloomastik, ränivetikad, makrofüüdid- suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil e. happelembelised taimed mis näitavad mulla happelisust. Nt. väike oblikas, harilik nälghein, põldkannike põldudel jne.... Klatsifiil e. lubjalembesed taimed mis kasvavad neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel. Nt põdudel sirplutsern, valge mesikas, põldsinep, põld-kukekannus jne... Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on hariliult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed
keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust.
· Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) · Sugukond uniohakalised · Äiatar · Sugukond naistepunalised · Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) · Sugukond pajulillelised · Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) · Sugukond huulheinalised · Perek huulhein · Sugukond kannikeselised · Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema · Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite · Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) · Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein), käokannus, perek kuuskjalg · Sugukond maavitsalised
pikad) Sugukond uniohakalised Äiatar Sugukond naistepunalised Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) Sugukond pajulillelised Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) Sugukond huulheinalised Perek huulhein Sugukond kannikeselised Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein),
2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine 76. Kaetud masinatega harimine, viiviskülv. Viiviskülv – nt porgand külvatakse 5-8 päeva pärast viimast mullaharimist (madalalt 2-3 cm sügavuselt); kultuurid külvatakse nende tavalisest külviajast veidi hiljem (1-2 näd) 77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt Äesatmine tõrjub paremini madalajuurelisi ja väikeseseemnelisi umbrohtusid. (mailane, vesihein, põldkannike) 78. Äestamise efektiivsust mõjutavad tegurid (umbrohtude kasvufaas, umbrohtude liik, kultuuride arengustaadiumid, ilmastikutingimused, mullaseisund, töökiirus, töösuund). Efektiivsem siis, kui umbrohi on idulehtede faasis. (60-70%) Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud. Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud
tase 6...7. Praktikas on rakendamist leidnud järgmised lubjatarbe määramise viisid: 1. Aktiivse happesuse (pH) alusel, milline määratakse kas vesileotisest või kaaliumkloriidileotisest. On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks. Lupjamist vajavad mullad, mille pHKCl mõõdetakse ≤ 5,5. 2. Indikaatortaimede järgi otsustamine, kas muld on happeline või mitte. Happesuse indikaatoriteks (st osutavad happelisele mullale) • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. Aluselisuse indikaatoriteks (st osutavad lubjarikkale mullale) • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga
või Na atsetaadi lahusega see tähendab tugeva aluse ja nõrga happe soolalahusega. Selle tulemus on alati suurem H5,6, seeg anäitab kogu potensiaalset happesust. H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks:
umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e. tõrjuvad
kasvuvormist, vähem tundlikumad on kooriksamblikud, siis lehtsamblikud ning kõige tundlikumad on põõsassamblikud (näit., habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense), lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida
annaabi.ee 
