Reaktsioonid kulgevad kloroplastide Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia stroomas. mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud teiste pigmentidega fotosüsteeme. CO2. Need teostavad vee fotooksüdatsiooni Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks ATP. (fotolüüsi) - eralduvad vesinikioonid ja elektronid ja ATP sünteesi. NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi + 2H2O 4HH + 4He + O2 - reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis Eraldunud hapnik difundeerub läbi säilitustärklise. õhulõhede atmosfääri. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse
Selle käigus saavad rakud energiat. Toimub kõikides organismides. *Fotosünteesi käigus tekkinud hapnik pärineb vee molekulidest. Fotosüntees Sümbioos – mõlemad saavad kasu Tülakoid – Kambrike, millel on oma membraan. Fotosünteesi valem: 6CO2+H2O+footonid=C6H12O6+6O2 Fotosünteesi kulg 1. Valgusstaadium toimub tülakoidi membraamis vaja on valgust lähteained: klorofüll, vesi saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium toimub stroomas ei vaja valgust lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP saadus: glükoos Orgaanilised ained – pärinevad elusorganismidest Anaorgaanilised ained – mineraalset päritolu ained Fotosüntees – Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks. Oksüdeerumine – Energia vabaneb. Redutseerimine – Energia salvestub
Glükoosi laundamise võrrand: Valgusstaadium jaguneb:*fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, C6H12O66CO2+6H2O+energia. Anaeroobne glükolüüs: toimub, kui hapniku ei ole sünteesi: eralduvad elektronid ja vesinikioonid, eraldub hapnik. *Fotosüsteem I suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi kasutamine organismis: piisavalt, toimub tsütoplasmas, lähtaine on glükoos, saadus on piimhape, toodetakse
*Hape- aine, mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid. HAPPED JAOTATAKSE: 1)hapnikku sisaldavad 2)hapnikku mittesisalduvad. *Indikaator-aine, mis muudab oma vrvust erinevates keskkondades erinevalt. *Ph-nitab vesinikioonide sisaldust lahuses. happelises PH<7 aluselises PH>7 neutraalses PH=7 *Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette. FSIKALISED OMADUSED: terava lhnaga, vrvuseta, sbiva toimega, hus suitseb, vedelik. Leidub inimese maomahlas ja vtab osa seedeprotsessist. KASUTUSALAD: ravimid, liimid, vrvid, metallipinna puhastamiseks, reaktiivid.
· Alkoholide füüsikalised om.-hüdrofiilsed, lahustuvad vees hästi, kui süsinike ahel on lühike, kõrged sulamis-ja keemistemp., lühema süsiniku ahelaga alkoholid on vedelikud, pikemad aga tahked.keemilised om.-süsiniku ja hapniku vaheline side on nõrk, see katkeb ja tekivad vesinikioonid, happelised om-d,reak. aktiivse metalliga, põleb,oksüdeeruvad kas aldehüüdideks või ketoonideks(lõpp ool, CnH2nplus1OH).puupiiritus e metanool, mürgine, piirituse lühnaga, mürgitust ravitakse etanooliga,lahustina, kütuses, mürgitust põhjustab metanaal., etanool- iseloomuliku lõhna ja maitsega, värvusetu(alkohoolsed joogid)saamine- ch2=ch2plush20=c2h5oh.imandumisekiirus oleneb-soost, keha massist,joomise tempost, vanusest.etanool-etanaal-
Töö Rakumaailm.ee mudelitega. (Otsing: “Rakumaailm”) Fotosüntees. 1. Ava mudel 1, lahenda see ja vasta küsimustele. Kasuta ka teooria lehekülge. a) Millise molekuli lisasid valgusstaadiumis esimesena? H20 b) Mis aine molekulid on suured lillad? NADP c) Mis Miki-Hiire taoline ühend tekib lillale molekulile siniste kõrvade lisamisel? NADPH2 d) Vesinikioonid liiguvad raku välispinnale läbi ensüümi ATP süntaas. Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel? Salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse. e) Pimedusstaadiumis lisasin CO2 molekuli. See vallandas reaktsiooni, mille tulemusena tekib glükoos. f) Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega? Eraldub üks fosfaatrühm, tekib ADP. 2. Ava mudel 2, lahenda see
- Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinikioonid. Metallide pingereas on metallid reastunud redutseeruvate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahustes kulgevates reaktsioonides. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei trõju. 3. Metallide reageerimine veega
· ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape )
Töö nr 16f KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool MEETRILINE TIITRIMINE Töö eesmärk Määrata hapete hulgad konduktomeetrilise tiitrimise teel nõrga happe lahuse segus. Tiitrimise määratakse ekvivalentpunkt graafiliselt lahuse elektrijuhtiv Teoreetilised alused Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse m ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdrok vesinikioonid vähem liikuvate naatriumioonidega, sest neutralisatsioonireakt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel tugevat hapet sisaldava lahuse elektrijuh miinimumväärtuse ekvivalentpunktis ehk kuni kõik vesinikioonid on asendun edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidiooni Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on ele ekvivalentpunktini järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti
elektrolüüdi(ioon, ehk laenguga osake) lahusega. Kokkupuutes peab olema kaks metalli. · Elektrokeemilise korrosiooni osareaktsioonid: 1)Metalli üksüdeerimine, 2)keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. · Raua elektrokeemiline korrosioon: a) tavatingimustes - Hapniku redutseerumisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Hapnik oküsdeerijaks. b)happelises lahuses Peamiseks oksüdeerijaks on vesinikioonid. Tekib vesinik. Vesinikioon oksüdeerujaks. · Korrosiooni kiirust mõjutavad tegrid Kiirus sõltub nii metalli iseloomust kui ka välistingimustest: temperatuurist, elektrolüüdi lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, metallis leiduvatest lisanditest jms. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid.
Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette
vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette
Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega ATP fotosüsteeme 1. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni NADPH2 varuained (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2O 4H+ + 4e- + O2 aminohapped Eralduvad vesinikioonid ja elektronid lipiidid Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri O2 suhkrud 2. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.
omavahel seotud reaktsioonina. Ühes reaktsioonis metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse, vabanenud elektronid jäävad metalli. Metall omandab negatiivse laengu ja see takistab edasist oksüdeerumist. Et see edasi kulgeks on vaja , et oksüdeerija tarvitaks ära vabanenud elektronid. Enamasti on põhiliseks oksüdeerijaks molekulaarne õhuhapnik, seda juhul kui ei ole tegemist happelise lahusega. Kui sellega aga on tegemist, siis on oksüdeeriaks vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust,metallis esinevatest lisanditest jt. rauarooste 1: 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Kahjud Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ehk
kõik soolad HCl ; HNO3 ; H2SO4; HBr ; HI Nõrk elektrolüüt Nõrgad happed, nõrgad Nõrgad happed alused H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4 Hapete dissotsiatsioon Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 - - 2 ) HSO4 H+ + SO42 Aluste dissotsiatsioon Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. -
Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= -> 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel NADP + 2e- + 2H+ <-> HADPH2 Vvalgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks Fotosünteesi pimedusstaadiume. Calvini tsükkel
Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O -> 4H+ +4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ <-> NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADH2. Fotosünteesi pimedusstaadium e Calvini tsükkel: Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. *süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu sisenenud CO2
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis.
• Redutseeritud ferredoksiin on vajalik näiteks NADP+ taandamiseks NADP+ + H+ + 2 ferredoksiin- →NADPH + ferredoksiin • NADPH osaleb hiljem fotosünteesi Calvini tsüklis ATP süntees • ATP võimaldab nii energiat üle kanda kui ka fosforüleerimisprotsesse läbi viia • Taimedes saadakse ATP sünteesiks vajalik energia kaudselt fotosünteesi valgusstaadiumist • Vee lõhustamisel vabanenud H+ ioonid tekitavad prootongradiendi, mille tulemusel liiguvad vesinikioonid läbi ATP süntaasi membraanse osa • Prootonite liikumine läbi ATP süntaasi paneb ensüümi roteeruva kompleksi pöörlema • Prootonite liikumine paneb ATP süntaasi aktiivtsentri roteeruma kolme oleku vahel: 1. Aktiivsait on “avatud”, sellega saavad liituda ADP ja fosfaatrühm 2. Aktiivsaidi struktuur muutub, ADP ja fosfaatrühm seotakse ATP-ks, eraldub vesi 3. ATP vabaneb ning aktiivsaidi struktuur taastub Süsiniku sidumine
tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine
• Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega: Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid •Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes) •Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub astmeliselt nt. H2SO4: kahe-prootoniline hape •I astmes H2SO4 H+ + HSO4- •II astmes HSO4- H+ + SO42- • Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub praktiliselt ainult esimeses astmes (järgus) Aluste dissotsiatsioon •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid
Koosneb: 3fosfaatrühma + adeniin + riboos. Moodustud glükoosi, käärimise ja hingamise käigus. Glükolüüs: Glükoosi lagunemise esimene etapp, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. Toimub nii taimedes, loomades kui ka seentes. Tsitraaditsükkel: toimub mitokondrites, kus mitokondimaatriksis on 13-15 ensümaatilist protsessi. Hingamisahel: toimub mitokondrites ja just sisemembraani harjakestes, kus pannakse vesinikioonidest ja hapnikust kokku vesi. Vesinikioonid on seotud vesinikkandjates. C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38ATP Fotosüntees: 6CO2 + 6H2O ->C6H12=6 + 6O2 Fotosünteesis muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks tehakse anorgaanilisest(H2O+C02) orgaaniline(glükoos), tekib hapnik. Fotosüntees sõltub: *valguse intensiivsusest. *lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges).
elektrolüütide korral? Seega mitteelektrolüüdi korral on dissots. astme väärtus 0 (mitte üksi molekul ei lagune ioonideks, Nd=0), tugeva elektrolüüdi korral aga 100% (sest kõik osakesed lagunevad ioonideks Nd=N). 9.Millest ja kuidas sõltub dissotsiatsiooniaste?dissotsiaooniaste sõltub: a)temperatuurist(mida suurem temp.seda suurem on dissotsiatsiooniaste) b)lahuse konentratsioonist ja c) lahjendamise käigus suureneb dis.aste. 10.Mis on hüdrooniumioon? H3O-ioonid, vesinikioonid seostuvad lahuses vee molekulidega. 11.Miks sulatatud soolad juhivad elektrit, tahked aga mitte?Kuna tahkes soolades ioonid ei saa vabalt liikuda ja siis ei saa elektrit juhtuda. 12.Millest sõltub tahkete iooniliste ainete lahustumise soojusefekt? Millal on lahustumine eksotermiline, millal endotermiline? Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus- kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel
13) Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga jt. 14) Elektrolüüdilahusega kokkupuutumisel toimub metalli eletrokeemiline korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt. Põhilisteks oksüdeerijateks on seejuures vesinikioonid (happelise lahuse korral) või elektrolüüdi lahuses lahustunud õhuhapnik. 15) Keemiline vooluallikas on seade, kus keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. (patareid, akud) 16) Sulam on materjal, sulam saadakse erinevate metallide (mitu metalli või metall ja mittemetall) segunemisest. 17) Aktiivsemad metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemaktiivsemad metallid esinevad peamiselt oksiidsete või sulfiidsete mineraalidena
Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei r...
3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduvad vähemakt lisandid4)metalli kontakt vähemakt metaga Tõrje :M-i isoleerimine väliskk'st kaitsekihiga 1)m'i kaitsmine emaili-värvi-või lakikihi abil 2)m'i kaitsmine korrokindlamast m'st kaitsekihiga 3)katmine õhukese tina/tsingikihiga. Looduses 1)soolad2)oksiidsed mineraalid3)sulfiididena mineraalid&ühendi valem oks-
13) Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga jt. 14) Elektrolüüdilahusega kokkupuutumisel toimub metalli eletrokeemiline korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt. Põhilisteks oksüdeerijateks on seejuures vesinikioonid (happelise lahuse korral) või elektrolüüdi lahuses lahustunud õhuhapnik. 15) Keemiline vooluallikas on seade, kus keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. (patareid, akud) 16) Sulam on materjal, sulam saadakse erinevate metallide (mitu metalli või metall ja mittemetall) segunemisest. 17) Aktiivsemad metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemaktiivsemad metallid esinevad peamiselt oksiidsete või sulfiidsete mineraalidena
pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valgusstaadium-Reaktsioonid kloroplastide sisemembraanides valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad fotosüsteemi. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eralduv hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri. Vesi lõhustatakse. Valgusenergia muutub keemiliseks energiaks. Reaktsiooni tulemusena tekib ATP ja NADPH2 molekulid. ATP süntees NADP+/NADPH-molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse elektron ja vesinikioon ning mida kasutatakse glükoosi tootmisel (pimedusstaadiumis) Seob vesinikke ja kannab need pimedusstaadiumisse Fotosünteesi olulisus-Muudab valgusenergia keemiliseks energiaks
CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3- dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH 2-hüdroksü-1,2,3- propaan-trikarboksüülhape (sidrunhape) Karboksüülhapete struktuur Karboksüülrühm koosneb: karbonüülrühm Hüdroksüülrühm Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti vesinikioonid eralduvad See põhjustab happelisi omadusi Omadused Madalamad karboksüülhapped Kõrgemad karboksüülhapped Füüsikalised omadused Võivad ühineda dimeerideks ahelad Temperatuur Tihedus Toksilisus Metaanhape ehk sipelghape Terav lõhn Värvuseta Ärritav mürgine vedelik Põhjustab põletusi Leidub: sipelgates mesilastes
reaktsiooni käigus lagundatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatkse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks organismid muudavad ADP uuesti ATPks, kasutades toidust saadavat keemilist energiat --toimub rakuhingamise käigus taimed (jt fotos. organismid) salvestavad ATPsse energia, mille nad saavad päikesevalgusest--fotosünteesi käigus ATPd toodetkase mitokondrite membraanis paikneva ens üümi ATPsüntaasi abil= et konsentratsioonid võrdsustada, tahavad vesinikioonid liikuda kõrgemate konstentratsiooniga poolelt madalama konsentratsiooniga pooelele= läbi membraani saavad nad liikuda aga vaid kanalite kaudu= ATPsünttas on üheks selliseks kanaliks, mis nende (vesinikioonide) liikumist ära kasutab = kui vesinikioon liigub ATPsünttasi abil läbi rakumembraani, lükkab ta ensüümi "mootori" tööle ning saadud energia abil liidab esnüüm ADP ja fosfaatrühma FOTOSÜNTEES protsess mille käigus CO2 muudetakse org. üh
15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2. Kõik hüdroksiidid sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. 3.Aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.Om.-d: sööbiv toime, . muudavad indikaatori värvust, reag. hapetega ja happeliste oksiididega. 4. Indikaator muutub 5. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe vaheline reaktsioon. Neutralisatsioonireaktsioonil reag. omavahel happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid, moodustades väga püsivad vee molekulid. 6. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada lahjendatud äädikhappe lahusega ja uuesti veega. 7. Alused liigitatakse: Vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised), nõrgad alused-vees praktiliselt lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8. Leelised on vees lahustuvad tugevate aluseliste omadustega hüdroksiidid. Valged tahked ained, mille
12. Glükoosi lõhustumise etapid, mis erinevatel etappidel toimub, kui palju tekib ATP-d? – Glükoos: raku vedelas sisekeskkonnas ehk tsütoplasmas. Laguneb glükoos. Tekib püroviinamarihape, 2NADH, 2H+. Hapniku ei vaja. Rakust eraldub vesi. ATP 2 molekuli. Tsitraaditsükkel: mitokondris. Laguneb glükoos, püroviinamarihape. Tekib H+ (vesinikioonid), süsihappegaas, NADH (vesinikutransport). Hapniku ei vaja. Rakust eraldub CO2. ATP 2 molekuli. Hingamisahel: mitokondri sisemembraanide sopistustes. Laguneb NADH, tekib H2O, NAD. Vajab hapnikku. Rakust eraldub vesi. ATP 34 molekuli. 13. Missugusel glükoosi lõhustumise etapil eraldub CO 2? – Tsütraadtsükklis. 14. Missugusel etapil kasutatakse O2 ja miks? – Hingamisahelas. 15
H 3O + + Cl - + NaOH 2 H 2O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( cm 2 0OH - = 198,3 gekv ) arvu suurenemise tõttu. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, s. t. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( oOH- = 198,3) arvu suurenemise tõttu. Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti.
SiO4 (edasi tagasi) 3H(+) + SiO4 (E-T) 4H(+) + SiO4 (-4) 4. Aluste astmeiline dissotsiatsioon (alati on OH) Alused on ained, mis eraldavad lahustesse hüdrooksiidi ioone Esinevad astmeliselt Astmete arvu määrab ära OH rühmade arvust Näide1: KOH—K+OH 5. Liitsoolade dissotsiatsioon (tabelist+metall+H) Vesiniksoolade dissotsiatsioon Seejärel astmes metallikatioonid Seejärel astmeliselt vesinikioonid 6. Hüdrooksiidsoolade dissotsiatsioon Astmeliselt Esimeses astmes eraldub happeanioon Järgmises ükshaaval OH ioonid 7. pH määramine pH väiksem kui 7 siis on keskkond happeline ehk H on üksik pH suurem kui 7 siis on keskkond aluseline ehk OH on üksik
(H4SiO4) SiO44- CH3COOH etaanhape CH3COO- 2.Mõisted: a) Mõisted 1) Hape aine, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud vesinikioonideks ja negatiivselt laetud happe anioonideks. 2) Alus- ühend, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud aluse katioonideks ja negatiivselt laetud hüdrooksiidioonideks. b) Sarnasused hapete ja aluste koostises Vesinikioonid hapete juures ja hüdrooksiidid aluste juures. 3.Kuidas liigitatakse aluseid? Aluseid liigitatakse vees lahustuvuse põhjal. Alused jagunevad leelisteks ja vees praktiliselt lahustumatuteks alusteks. Leelised on 1. A rühma ja 2.A rühma elemendid alates kaltsiumist (Ca). NÄITED: LiOH, KOH, NaOH. Vees praktiliselt mitte lahustuvad on kõik ülejäänud. NÄITED: Fe(OH)2, Fe(OH)3, Al(OH)3. 4.Iseloomusta pH skaalat. Happe ja aluse vahelise neutralisatsioonireaktsiooni käigus muutub lahuse pH.
vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti.
6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid, eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevd NADPH2 moodustumisel. NADP + 2e +2H on NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri, reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium e Calvini tsükkel-
magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon,milles oksüdeerijana käituvad happe vesinikioonid. •Metalli reaktsioon veega on redoksreaktsioon, milles oküdeerijana käitub vesi. •Aktiivse metalli reageerimisel veega eraldub vesinik ja tekib vastava leelise lahus. •Metallide aktiivsus redutseerijana väheneb ja püsivus metallina kasvab pingereas vasakult paremale. •Pingereas eespool olevad metallid(v.a. metallid, mis reageerivad veega) tõrjuvad endast vähemaktiivsed metallid nende soolalahustest välja. METALLIDE SAAMINE MAAGIST
aga osaline ( < 0,05) ja kulgeb pöörduvalt. · Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonimäär sõltub: 1) temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on suurem), 2) kontsentratsioonist (lahjemates lahustes on suurem). VESINIKEKSPONENT · pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. · Neutraalses lahuses (pH = 7) on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. · Happelist keskkonda (pH < 7) põhjustavad vesinikioonid (mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem on lahus). · Aluselist keskkonda (pH = > 7) põhjustavad hüdroksiidioonid (mida rohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus). · Indikaatorid on ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel. KEEMILISI REAKTSIOONE ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend
läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet
kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne 7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus – moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab välja arvutada lubjatarvet 2)hüdrolüütiline happesus Mulla vesi Muld sisaldab alati vedelas, tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla, taime ja atmosfääri vahel, mulla veevaru on pidevalt muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik.
tõstmisel, katalüsaatori toimel. Reaktsiooni kiiruse põhiühik on mol/dm³. Metalli hävimist keskkonna mõjul nim korrosiooniks. Metalli vahetu reageerimine oksüdeerijaga on keemiline korrosioon. Elektrolüdilahusega kokkupuutel toimub metall elektrolüütiline korrosioon, see koosneb 2 osast; vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt ja metallis oksüdeerumine. Põhilisteks oküd. On õhuhapnik või vesinikioonid. Metalli korrosioonis soodustavad, temp tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähem aktiivse metalliga jt. Metalle saab kaitsta laki värvi või püsivama metalli kihiga. Aktiivsemad metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemakt. Oksiidide või sulfiid mineraalidena. Ehedana leidub väheseid metalle. Üks levinumaid metalli saamise viise on
glükoosi moodustamine 33.Mis on fotosünteesi lähteained? vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37.Kus toimub pimedusstaadium? kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? glükoosi süntees, vaheühendite taastumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? vesinikioonid (NADPH), O2, 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? NADP ja ADP taastumine 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? C-süsihappegaasist, H- veest, O- süsihappegaasist 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? hapnik 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + H2O + 6O2 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? vajalik kõikidele organismidele CO2 sidumine orgaaniliste ühendite koostisesse fossiilsete kütuste teke
Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased,
(Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4. Miks saab elektrokeemiline korrosioon toimuda ka niiskes õhus? Niiskes õhus moodustub metalli pinnale õhuke märkamatu veekiht. Selles veekihis leidub alati elektrolüüte, nt õhus sisalduva CO2 lahustumisel tekkivat süsihapet. Sellega on elektrokeemilise korrosiooni põhitingimus täidetud. (Põhitingimus on, et lahuses on ka mõni piisavalt tugev oksüdeerija, nt vesinikioonid, õhuhapnik vms.) 5. Millisteks poolreaktsioonideks jaguneb metallide elektrokeemiline korrosioon: a) happelises lahuses - esimene pool: raua oksüdeerumine (moodustuvad Fe2+ ioonid, mis lähevad lahusesse.) teine pool: redutseerimisreaktsioon (Siin kasutatakse ära eelmises poolreaktsioonis vabanenud elektronid. Põhiline oksüdeerija happelise lahuse korral vesinikioon.)
Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat
............... korrosiooniks. Elektrolüüdilahusega kokkupuutel toimub metalli ................ korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli ................ ning vabanenud elektronide sidumisest ................ poolt. Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks ................ . Happelises keskkonnas on aga põhiliseks oksüdeerijaks ................ . Sõnade valik: oksüdeerija, õhuhapnik, vesinikioonid, redoksreaktsioon, energiavaene, oksüdeerub (2x), keemiline (2x), loovutab, elektrokeemiline (2x), liidab, positiivne, energiarikas, redutseerija. 18. Millised järgmised väited iseloomustavad joonisel 1 kujutatud elektrokeemilist korrosiooni. Kirjuta iga õige väite ees olevasse kasti ,,+" ning iga vale väite ees olevasse kasti ,,-". O2 a) Raua aatomid oksüdeeruvad ning vesinikioonid redutseeruvad.
kontsentratsioon seda kõrgem on PH. PH skaala on 0 - 14. Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH-meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist. Õunamahla PH on 3,5 - 4 Neutraalse PH-ga on ntx veri, sülg ja piim. PH-ga 9 on söögisooda lahus PH-ga 10 on lubjavesi PH-ga 12 on pesusooda lahus PH-ga 14 on naatriumhüdroksiidi lahus, kus on 0,1mol/l. Happelises keskkonnas on lahuses vesinikioonid. HCl = H + + Cl- . Aluselises keskkonnas on lahuses hüdroksiidioonid. NaOH = Na + + OH- . Neutraalses nad puuduvad. H+ + OH- = H2O Soolalahuse pH Ei pruugi alati olla neutraalne, sest toimub reaktsioon, mida nim. hüdrolüüsiks. Hüdrolüüs on soolas olevate ioonide ja vee molekulide vahel toimuv reaktsioon, mille tulemusena muutub soolalahuse PH nautraalsest erinevaks. Eristatakse kolme tüüpi sooli: · sool, mis on saadud nõrgema aluse ja tugeva happe reageerimisel (AlCl 3).
Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid) Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ...... Leelised vees lahustuvad hüdroksiidid
Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4
annaabi.ee 
